Ja ongi meie, eestlaste jaoks, tähtis päev kätte jõudnud. Head vabariigi aastapäeva meile kõigile!

Meie perel on täna üsna tihe graafik. Ainult et pereisa magab ja ei raatsi teda kuidagi üles ajada, siis ta äkki pahur või miskit. Eile nimelt tähistasime sõber urmo sünnipäeva ja leho läks nii jutuhoogu, et ei jätnud sõpru enne rahule kui kl pool 1 öösel. Vot sulle lapsevanemad :) Peretütar jäi sealsamas meie juures diivanil magama, mis tal üle jäi, kui taktitundetud peresõbrad koju ei kavatse minna. Ja urmo-maili viisakate inimestena ei söandanud meid välja ka "visata". Jenspoiss oli tinnu juures, nii et meil polnud miskit muret, kuna grets pärast mõningasi õhtusi rahutusi oli end kerra tõmmanud ja magas paksu und, vaatamata issi valjule häälele. Jah, leho tunnistas, et pole ammu nii palju laterdada saanud (no ma ei saa aru, miks ta minuga kodus ei või nii jutukas kunagi olla???) ja et tuleks vist maili-urmo juures tihemini jutustamas käia :D No tere-tore, mina ei kõlba vist siis kuhugi! No see on need 3 pudelit veini, natuke õlut ja enne kodus joodud siider, mis häälepaelad valla lõi :D Ja eilne pidu oli järjeks üleeilsele, kui käisime jennu ja (taas!) imikuga väljas tähistamas. Sõprust vms :D Ma ei teagi mida, võibolla lihtsalt reedet. Aga sõbrad oma beebiga olid ka. Kokku siis kolm last: 3 nädalane, peagi 3 kuune ja peagi 2 aastane. Ja arutasime eve-lyga enne, et väga suurt tõenäosust ei ole, et kõik kolm kenasti rahus chillivad ega lärmi löö. No meie kahest põngerjast üks ikka peaks mingi draama korraldama, kas siis meie armas draamakunn või gaasigrete. Aga ette muretseda mõnikord lausa tore - nimelt ei kisanud ükski titt ja jennu oli ka väga heas tujus, sest meie valitud söögikohas oli päris lahe mängunurk koos mängukaaslastega! Vot kui tore, meie saime sõpsidega süüa-lobiseda, tited turvahällis passisid niisama ja mõtlesid maailma asjade üle järele, jennu aga jooksis ringi, õnnis nägu peas. Vahepeal käis isegi söömas oma lastepraadi, mis oli muidugi tohutu ports. AGa suur ports seetõttu, et tegemist oli american food´iga, koha nimi Mack (tartu mnt). Väga hea koht lastega peredele, soovitame kõigile :) Nii et nüüd oleme kahe lapsega kaks korda väljas söömas käinud ja mõlemad korrad on õnnestunud. Vahepeal peab ju eriti hästi ka minema, eksju :) Tol reedesel õhtul olime siiski viisakad ja tulime jennu tuduajaks koju. Jennule see muidugi ei meeldinud sugugi, aga ega me siis väga pehmod lapsevanemad ka ole.

Neljapäev nii magus päev ei olnud, sest siis olin kahe lapsega üksi taas. Oi, pärastlõunaks olin juba nii väsinud, et teatasin lehole, et tahan meest koju! Õnneks ta oli hästi mõistlik ja tuligi punkt kl 18 koju ja oli hea mees ja pereisa ja kokk niikuinii :) Tegi oma vaesele õnnetule abikaasale pirukat ja kuulas oma naist ja lubas midagi ilusat osta. Vot kus lohutaja :) Lihtsalt kui tuleb vara tõusta, vahepeal jennuga musamaris käia, siis vaadata, kust süüa saab, kuidas lapsed magatud saaksid, ise söödud-puhatud. NO kõike ei jõudnud. nt ise süüa ei teinud, aga jumal tänatud, et meil on poodides sooja toidu letid. Kui palju kergemaks see titemammade elu teeb! Käisin meie hummeriga stockmannis ja ausalt öeldes oli seal riiulite vahel ikka väga kitsas manööverdada. Kui mul oli tahtmine kogu aeg ette-taha vabandada kõigi ees, kuna ma nii kohmakalt liiklesin, siis endagi imestuseks märkasin, et hoopis paljud vabandasid minu ees, et nad mulle ette jäid :D Eestlased ja nii üliviisakad, kuhu ma sattunud olin? Igatahes see tegi tuju heaks, et keegi ei nähvanud midagi stiilis: "mis loivad siin oma käruga? mine istu tittedega kodus!" iccc. Aga siis pärast seda magas jennu lõunaund ainult 45 minutit (kodupäevadel kahjuks nii see tihti ongi) ja kui olin kiiruga oma toidu sisse ajanud, oli jälle puhkus läbi. Aga meie positiivne "leid" on tädi anu. Tema on minu õe sõbranna, kes on meile sel ndäalal olnud koduabiline ja gretsi kärutaja, kui mina jennuga musamaris olin. Nii et ei ole me loobunud jennu muusikakoolist ega ka koristamisest :) Sellist lapsehoidjat olen alati meile tahtnud: rõõmsameelne, täpne ja abivalmis! Lisaks sellele on temaga väga meeldiv vestelda, nagu sõbrannaga.
Ja koduabilisena täpselt sama hea. Kui ta meile vaid jääks, oleksin üliõnnelik :) Kui lastega kodus olla, siis vahel ikka jookseb juhe kokku, aga kui on inimesi, kes aitavad vahel lapsi hoida ja koristada, tundub elu jälle kohe palju lihtsam. Ja kus häda kõige suurem, seal abikäed kõige lähemal :) Kuigi häda ei olnud üldse suur, kui jennu tädi ta endale "võttis" üheks päevaks. Kui neljapäeval olin juba juuksed turris,siis pärast reedest rahulikku ja idüllilist päeva sõbrannaga ja pisitittedega koos ei mõelnud enam üldse põgenemisele :D Mis siis viga, kui lapsed magavad kenasti ja pikalt, emmed saavad kadriorus jalutada ja pläkutada ja takkatipuks on vanem vend lasteaiast tulnuna ka õnnelik, rõõmus ja nalja täis :) Ja siis viivad veel kallid mehed naiskad välja sööma! NO mis nii viga, mõtlen ma hetkel. Aga vot mõnel päeval see eluke nii lihtne ei tundu.

Eile oli ka elu lihtne. Nukikene ära antud, läksime mehega ja pisigretsiga ülemistele poodlema. Saime üht-teist, aga väsisime kiiresti ära. Aga vähemalt pesupoes saime käidud, mu lemmikus, La Senzas. Naistel kaob seal aeg kiiresti,a ga vaja ju 10 erinevat rintsikut selga ajada ja seljast ära ja siis uuesti ikka kõik selga, sest äkki ikka ostan selle kirju selle musta asemel? Lehol oli juba väga kopp ees, kui lõpuks kaks komplekti välja valisime. Ütlesin veel kassa juures, et võin ka ühe komplekti võtta, sest ega see ju odav ole. Aga tema arvas, et võtku ma ikka kaks, "sul ju neid vaja". Kui leho arvet kuulis, siis nägu venis ikka väga pikale :D AGa siis oli juba liiga hilja ja piinlk ka ühest komplektist loobuda, minu õnneks :) Keegi ei käsi sul kalli maitsega naist endale võtta, on ju nii! Ise on süüdi, on minu järeldus. Aga kokkuvõttes on tal ilusa pesuga naisest rohkem rõõmu ka ja naine tunneb end kah kohe sada korda ilusamana. Olgem ausad, imetamisrinnahoidjad ei ole ju seksikuse tipp :D

Pohmellis, kuid armas mees ärkas (naine peksis üles) ja on kohevarsti teel ämma juurde muffinihommikule. Ja siis veel kaks üritust päeva jooksul. Oma pisipoja toome ka enne ära, kui mölluks läheb :)

Ahjaaa, Palju õnne veekord, Triin! mäletate küll mu beebiootel sõbrannat, kellel oli tähtaeg juba 14. veebruaril. Esmaspäeval, 18. veebruaril, käisime kadriorus siis päris pikalt jalutamas ja näe, kiirendaski sünnitusprotsessi - neljapäeva hilisõhtuks oli Poisu käes :D Ei võtnud nädalatki! Poiss nagu ponks - 4300 gr ja 57 cm! Näete, ma ei ole ainus, kellelel on loodud sünnitada hiiglaseid :)