"romantilised" õhtutunnid

Ohh õndsust - mõlemad lapsed magavad! Korraga! Ja ma saan lõunat süüa koos mehega.
Kell on 1 päeval ja ma olen täitsa elus veel kahelapsegakoduspäeval :) Ei saa kiidelda, et metsikult lihtne on ja "ohh ma saan imehästi hakkama ja üldse on nii nii äge ainult ja ma ei ole üldse väsinud, ohh ei, vastupidi". Ehk siis otseselt seda väita ei saa. Aga no midagi ületamatut ka ei ole. Kui liiga raskeks läheb, tuleb lörinal natuke nutta ja jälle on parem :) Päevad on suhteliselt mõnnad võrreldes õhtutega, kui väiksemal musirullil on rasked ajad. Eile siis kl 19-01.20 võitlesime lehoga kordamööda gretsi gaasidega. Alguses ei olnud veel hullu midagi, üsna väike nutt ja mitte kogu aeg, vaid tsüklitena. Aga kui meie armastatud "desperate housewives" läbi sai ja issi oli jennule muinasjutu ära lugenud ja too pärast suurt kisa (sest ei "taha tuduääääää" ju, kuidas me aru ei saa) lõpuks! magama jäi, hakkas teises toas gretsiga suurem trall pihta. Eks me siis jälle selle suure palli peal kordamööda hüpatasime teda, siis oli mõneks ajaks jälle vaikus majas. Aga nagu tundsid, et nüüd enam ei jaksa, selg niiiii valutab, ja läksid diivanile mõnulema, hakkas kisa jälle otsast peale. Ja sellepeale ärkas jennu üles ja hakkas nutma. Ja sellne nõiaring siis kestis mitu-mitu korda. Lõpuks läks issi ka magama ja mina gretsiga teise tuppa esialgu, sest ei saa ju jennu und päris ära rikkuda. Alles 1 läbi saime meiegi poiste tuppa magama minna :) Ja uni tuli põmmdi kohe, nagu voodisse sain. Eks ma ennegi olin juba tükk aega poolunes olnud, sest lapse nutt võtab ikka öö saabumise ajaks täitsa läbi. Oli ikka nukker tunne küll eile õhtul lõpuks. Lapsest ju nii kahju ja endast hakkas ka hale, sest igal asjal on piirid. Vahepeal oli õhtul lausa halenaljakas, kui kaks last nutsid korraga, kellel mis mured siis parasjagu olid. Issi lohutas üht, emme teist last, kisa oli üle maja kuulda. Aga hea, kui suudame seda veel läbi huumori vaadata :) Loodetavasti jätkub positiivsust meie majja veel kauaks. Ja abikätest (siis moraalsel moel) ei ütleks kunagi ära. Kes aga tahab aidata lapse (laste) hoidmisel, siis oleksin ülimalt tänulik, sest varsti hakkab väsimus oma tööd tegema. Õnneks meil abistajaid siiani ikka jätkunud, suuuuuuured tänud! Kui mul väga-väga raske on, siis mõtlen asjadele-sündmustele, mis meid ees ootavad. Näiteks üks lemmikmõte on see, et viime lapsed hoida (võibolla isegi ühe lapse ühte kohta, teise teise, et hoidjal liiga närvid krussi ei läheks) ja võtame lehoga endale selle 2 tundi ja külastame mõnda toredat kohvikut või restot (nagu vanasti, st viimati 3-4 nädalat tagasi!). No ei olegi vaja liiga palju, et jälle jõudu-jaksu koguda, kahest tunnist esialgu täitsa piisaks :) Ja siis mõtlen muidugi meie pulmareisile taisse, mis saab teoks (loodame!) aasta pärast. Ka see on omamoodi päikesekiir raskematel hetkedel :) Ja muidugi ka päike ja peagi saabuv kevad!

Täna käisin kahe lapsega kadrioru pargis. Ei olnduki võimatu jennut riidesse saada. Kui tavaliselt käib kombe selgapanek suurema või väiksema jonniga, siis seekord saime päris naksti riidesse, sest tita juba ootas vankris ees ja jennul oli vaja ruttu-ruttu ka valmis saada. Tore :) Ja pargis oli jennul nii äge parte taga ajada, ta oli neist lausa vaimustuses. Tavaliselt pargis jalutades jennu parte ei näe, sest jääb vankris hea meelega magama ja kuna jalutamised on olnud sageli uneaegadel, siis pole imestada, et laps magab :) Nüüd aga võtsin plaaniks kiiremini hommikuti liigutada, et saab enne jennu tuduaega välja ja parki ja partidega võidu jooksma. Mänguplatsile täna ei jõudnudki, sest pärast mõningast jalutamist ja emmega jutuajamist jäi laps hoopiski tuttu. Ja magas kodus ka natuke, aga tundi välja ei pigistanud. Vot sulle "oii, jennu magab meil lasteaias väga kenasti, üks esimeste seas, kes magama jääb ja tihti viimaste seas, kes ärkab!". Huvitav, kas nad räägivad meile ikka sellest Meie Jennust??? Aga nii nägi ka issi poja ära, sest poole lõunasöögi ajal ärkas jennu üles ja tuli kampa. Nüüd ärkas ka Grets, nii et mu pühalik-rahulik aeg sai enne otsa, kui märgatagi jõudsin. No 15 minutit rahu on ikka parem kui mittemidagi :D