Sarah Katariina 2

Täna sai sarah kahe aastaseks, see tähendas pidupäeva! Meie päev algas juba õige varakult. Loomu poolest optimistliku inimesena panin endale äratuskella kl 8.15ks, et ikka musamarisse õigeks ajaks jõuda (kahe lapsega!!!) ja puha. Aga selleks ajaks olin ma juba dushi all käinud, söönud, kohvitanud ja keetsin jennule putru. Sest... Grets ei maga neverever 8ni. Juba enne 7 ärkas, nagu tavaliselt :P Hea seegi, et ta enne 6 ei äragnud, nagu mõnikord. Aga läks normaalsel ajal magama ka eile õhtul, nii 22 paiku nagu jennugi. Kuna laste emme päevad algavad tänapäeval "üsna" vara, ronib too ka päris varakult voodisse. Täna on natuke erandlik õhtu, kui kell on saamas 12 ja ma ikka veel passin üleval.

Aga siis musamarist. Algab see ju meil kl 11, st üle 4 h hiljem, kui ma ärkasin. Aga arvake ära, kas me jäime nõksa hiljaks? Jaaaaaa. No ma ei tea, kuidas see JÄLLE juhtuda sai, aga tõepoolest ei mökutanud ma hommikul kodus, vaid tegutsesin, tegutsesin ja veel kord tegutsesin. Elu kahe lapsega on lihtsalt aeganõudev ja tööd on kuhjaga. Ülla-ülla :P Kui musamarisse jõudsin, siis oli keel vestil ja nahk märg. Gretsiga sisenedes jooksid kõik lapsed titte uudistama ja nii ta ärkaski üles. Aga pidas kõhukotis imekenasti vastu terve see 45 minutit, mille üle oli emmel ääretult hea meel. Ainult et see väsitas väga ära, kuna jennuga tuli samal ajal samuti tegelda ja kükitada-trallitada-laulda ja pilli mängida. Uhh, üsna kangelasema tunne oli täna, peab tõdema. Õnneks võttis issi jennu ja sarah pärast musamari ja viis nad lasteaeda tudusse, et nad oleksid õhtuseks sarah sünnipäevapeoks rõõmsad ja väljapuhanud. Mina käisin gretsiga pärast väsitavat trallikooli auras söömas ja kohvi joomas. Issi tuli ka :) Ja pärast jalutasime sirliga kadriorus, hiiglamõnus ilm oli selleks. Kuna tekkis tahtmine kingiostmine enda peale võtta, siis tarisin end veel selverisse nukujahile. Ega mina mingi nukuekspert ole! Valisin seal siis magava gretsiga kõva pool tundi nukut, aga tehtud sain :) Ja täitsa äge, ma arvan. Kui koju jõudsin, oli tunne, et nüüd on õige aeg magama minna, aga siis oli vaid loetud minutid sünnipäeva alguseni aega ja nii ma siis turgutasingi end vee ja sortsu magusaga (kuidas siis muidu, tühja sest rannahooajast).

Pidu oli vahva, nagu piltidelt näha on :) Ja seekord draamat ei saanudki. Keegi kedagi ei hammustanud ega löönud ega näpistanud. Jama :D

Koju jõudes (ma ei tea, kust selle energia võtsin) hakkasin homseks kooki küpsetama ja just hetk tagasi (23.30) võtsin koogi ahjust välja. Hea tsikk :D Ja kuna mul on veel üks kallikene juures (uus köögikombain, juhuuuuu),siis katsetasime kalli abikaasaga selle võlusid kah. Mees toimetas porgandi ja õuna riivimisega ja takkatipuks tegi meile apelsini-greibi värskelt pressitud mahla kah. Vot kus elu :))) Leidsime üheskoos, et elukvaliteedil pole väga vigagi uue kohvimasina ja veelgi uuema köögikombainiga :) Üks korralik kohv päeva käimatõmbamiseks ja vitamiinirikas värske mahl - mis saakski parem olla?!

Lahe venna mul!

2 kuud ja 20 päeva vana

Mihkli katsik. Mihkel ise täpselt kuu aega vana. Ja näeb ju greteke pisipoisu kõrval igavesti suur plika välja? Muidu ikka vaatad, et on ikka pisike tüdruk küll. Aga pane lapsele erksad ja teistmoodi värvidega (st mitte roosad) riided selga, aseta ta päris beebi lähedusse ja kohe näeb suur välja. Vot, meie kallid ja armastatud vandersellid elo ja marek, kuidas siinpool muutuvad asjad ja ajad kiiresti :D Alles te läksite oma suurte seljakottidega jaanuaris ära, teid saatmas suur ümmargune arbuusi moodi kerttu. Nüüd aga on grete peagi kolmekuune ja te ei ole veel saanud talle teregi öelda. Aga varsti (mai keskel JUBA) saab teie "pisike" reisike läbi ja saate gretet tervitada nii et seda nägu. Ja lapsehoidmisõhtuid (I mean õdusaid õhtuid kahe armsa põnniga) broneerige juba tervesse kevad-suvve 2008 palju-palju. Nädalas kord-paar kindlasti :D

jennu ja "kaksikud"

Oli jälle traditsiooniline kahelapseneljapäev, kui sõps mirell oma emmega meil külas käis. Ja nagu nõuka ajal, kus riiete valik oli piiratud ja kõik me kandsime ühtmoodi (tavaliselt suht jubedaid) riideid, sattus ka seekord nii, et meie tited olid kogemata suht kaksikute moodi riidesse saanud. Ja täiesti juhuslikult, sest nii gretsil kui ka mirellil on kodus rohkem kui üks bodi. Ja peale roosade pükste on ju ometi ka teisi värvi pükse. Ma ei saa aru, kas imetavad emad mõtlevadki nii ühtemoodi hommikuti lapsi riietades? Lõbus, eks :)

rõõmus grets rõõmsas toas

Selline siis näeb välja meie lastetuba koos rongiga kardinate, trolliplika ja -poisiga mööbli ja jennu uue rattaga. Käisime kadriorus kah ühe korra selle oranzi iludusega, aga esialgu ei pidanud jens kaspar sellest suurt midagi. Kui muidu on ta siiani suht laisk kõndija olnud,siis ratta ja kõndimise vahel valis ta ikka parima meelega tipatapa! Ei tahaks nüüd küll tunnistada, et vanaisal oligi äkki õigus, kui ta väitis, et sel aastal pole jensil veel mingit suuremat rõõmu ega kasu sellest rattast (nimelt ei mahtunud vanaisale pähe, miks peab titeratta peale nii palju raha kulutama). Tuleb kõvasti vaeva näha, et vanaisa väited kummutada :)

juba naeratan! :)

Jennu ja plikad

Siiani on jennul meie peres kaks väikest silmarõõmu - jennu onutütar eliise (pildil) ja õde greteke. AGa nüüd on suve lõpul lisandumas veel üks tsikk ja jumal tänatud, et see ei ole jennu (veel üks) õde, vaid hoopis eliisele tuleb õde :) Näis siis, kuidas jennu selle kanakarjaga hakkama saab tulevikus!

Hommikuinimene?

No mina, paadunud õhtu- ja ööinimene, olen vist muutumas hommikuinimeseks! Kell on vaevalt 9 läbi ja juba on mul tunne, et võiks tite riide panna ja õue minna. Pestud, meigitud, söödud, kohvigi peaaegu otsas :) Ja arvake, kuidas väike printsess emmet hommikul üllatab? No ikka sellega, et 6.33 on kõps üleval ja tahab nalja ja naeru. Vahel ka varem - ca 6 paiku. Harva hiljem. No aga mina ei jaksa ega taha nii vara klouni mängida! Siis ootangi kannatamatult, millal issi ärkab. Nagu issi dushi alla läheb, hiilin vannituppa, panen gretsi lamamistooliga issit kiikama ja jooksen ise ruttu tagasi voodisse :D Issi siis las itsitab titega vastastikku, sest voodis chillida ja emmel magada lasta ei ole meie plika stiil. Aga issi saab kenasti oma hommikutoimingud tehtud ka pisipreili kõrvalt. See annab mulle ca 30 minutit lebotamiseks, mis ei ole põrmugi paha! Tavaliselt tukastan uuesti ja tihti näen undki :) Ja vot jennuga kodus olles mõtlesin, et issand, kuidas need tööinimesed jaksavad kl 7 ärgata :D (ise tudusime siis 9-10ni vabalt. Läheks siis plika varakult magama - oh ei! Eile peale kl ühtteist, nii et ronisin ise ka temaga voodisse, sest muidu ta ainult tegi pulli ja halises, ei mingit sügavasse unne jäämist ilma emmeta.

Nii et jälle kordan sama - küll on tore, et kohv on maailmas olemas ega ole näha, et see otsa lõppeks. Ja kallimaks ta ka ei lähe iga kuuga nagu benss või diisel :P

Vahepeal oleme käinud täpselt ühel kultuuriüritusel - hurraaaa! Superemme maili hoidis kolme last. Kirte-lee ja jennu tegutsesid pigem vast omapäi, aga grets oli kõva trianglit teinud. Nagu ikka, kui emmet pole. Tund aega kisa, aga õnneks oli ka mõni aeg nalja ja naeratamist. Seegi hea, sest maili hea sõbrannana tegi ettepaneku, et hoiab teinekordki gretsi. Vaatamata gtetsi "laululembusele" ihii. AGa kontsert, mida jennu ja gretsi vanemad samal ajal kuulasid, oli mu meelest super. Ehk siis armastatud eesti hitid läbi aegade. Ivo linna, maarja liis, vilgats, jakko maltis ja minu üks salamusirull koit toome :D NO pagan, kus kutt oskab klouni mängida. Ja vähemalt mul oli küll naljakas :) Ja laulis ka muidugi hästi, peab mainima. Ja muidu pakkus ka silmailu. Ehk siis minu silmarõõm :D Ja üldse olid nii kenad laulud ja väga armas ja kohati lõbus esitus. Tahaks veel. Sellest 350 kroonist, mis üks pilet (rõdul esimeses reas, väga normaalsed kohad) maksis, küll kahju polnud. Nagu öeldud, tahaks veel ja veel ja veel. Kultuuri järele on küll suur igatsus tekkinud, aga küll me jõuame. Kaugel see aeg ikka on, kui grets jalad alla võtab ja nõuab vanaema juurde nagu jennu praegu. Aint et vanaema seda veel ei tea, et ka grets tahab varsti tema juurde tulla ja ka ööseks jääda reede öösel jennu kombel :D Et siis emme-issi saaks omaette olla, kultuuri ahmida, süüa kuskil õdusas restos ja dringitada maasika margariitasid, mojitosid ja maasika daiquirisid (maria blogist lugesin, et ilgelt hää asi pidi olema ja tuleb meelde, et kellegi juurest olen seda maitsnud kunagi).

Eelmise nädala teine suurem ettevõtmine kontserdi külastuse kõrval oli musamari. Jah, olin juba õpetajale teatanud,et meie jennu peab paraku loobuma armastatud musamarist, kuna ei ole kedagi,kes temaga saaks käia. Kolm viimast kuud oleme käinud kord kuus ja maksnud ikkagi kuumaksu :( Aga võtsin end kätte ja läksin selle kohutava tuulise ja koleda ilmaga neljapäeval ise kohale jennuga. Ja grets ka loomulikult. "Küll plika magab kookonis, ta ju öösel niiväga pikalt ei maga", mõtles blondiin. Noh, alguses magaski. Minu suureks rõõmuks. Aga siis 20 minuti pärast kuulsin alt hirmsat kisa. Mis seal ikka, võtsin ta ka kampa. Ja plika pidas niii kenasti vastu, isegi naeratas vahepeal õpetajale. Jennu ei pannud ka pahaks,et õde tunnis kaasas oli, pigem tundis õest suurt rõõmu. Grets oli mul puusal ja jennu käe kõrval, nii me siis tantsisime ja trallitasime. Vahepeal külastas jennu teisi tädisid ja hoidis neil käest kinni. Ja kuna musamaris mitu lattemammat,siis saime kambapeale kenasti hakkama ja üritan sel neljapäeval jälle kangelasemme olla ja kohale minna, sest lõbus oli :)

Musamaripäev ehk neljapäev oli meil igati vahva, sest siis oli jennu emme ja õekesega kodus ja sai emme närvid (taas) proovile panna :D No ei ole need kõige hullemas korras veel. Õnneks. Kutsusime endale pärast musamari sarah katariina ja mirelli ka seltsi (mirelli küll pigem gretsile eksole). Oi, jennu ja sarah kaklesid nii et seda nägu. Jälle see kadedus, mis jennu sees pesitseb. Ühtegi asja ei taheta jagada. "Minu oma!", mis käib siis nii tema autode, emme kohvi, gretsi bodide kui ka issi auto kohta :D Ahjaa, sõna ´bodi´ga tuli mul meelde, et issi kannab ka meil bodisid. Vähemalt jennu meelest :D Vot, millega advokaadid tänapäeval tööl käivad!
Neljapäevane külalilsteralli ei olnud selleks korraks veel läbi. Tuli kirte-lee oma issiga korra läbi. Nagu kitti sisse astus, hakkas pihta suur sõnasõda. Jennu väitis , et "mina käis musamalis", mille peale kitti ütles: "ei, mina käis!". Jennu vastu, juba kurjemalt: "Eiiii, mina käis!!!". Ja vot nii see jätkus kõva 5 mintutit. Ja loo lõbusus on selles, et mõlemal oli õigus - mõlemad olid käinud musamaris, aga erinevatel päevadel :D. Siis nad kaklesid väheke, tirisid üksteisel asju ära ja jooksid teineteise järel ja kiskusid ja tirisid ja kiljusid ja kisasid. Kuni kitti läks issiga ära (issi ei käinud ausõna mind vaatamas :D ) ja ukse juures hakkasid taas vaidlema, kumb siis oli musamaris käinud. Küll oli nalja nabani. Samal ajal ootasin mina oma kallist abikaasat koju, sest kohe-kohe pidid tulema õhtused külalised - poisu, elin, risto ja triin. Poisu nimi juba ammu hendrik,aga mulle meeldib ikka poisu. Gretsist 3 nädalat noorem, aga mitu cm juba suurem ja ligi kilo raskem tänaseks! Vot ja mees lubas pastat teha, üks tema leivanumbritest või nii. Aga "lõbus" oli see, et külalised jõudsid enne meest. No sel hetkel ei olnud mul väga lõbus tuju, oleksin tahtnud mehele virutada millegi mitte väga leebe ja pehme asjaga. Aga kuna olen tasakaalukas naine, siis seda ma ei teinud. Kuigi oleks väga-väga tahtnud tol hetkel, ausalt :D Õnneks oli mees nupukas ja hankis stockist ruttu-kähku caesari salatit ja õhtu oli päästetud, sest stocki salat on tõesti maitsev! Aga pasta jäi järgmiseks korraks, nagu ta lubas. Ja mina olin teinud shokolaadikoogi, mida sai regati jätsiga maiustatud. Kuigi ma tavaliselt olen juustu- ja kohupiimakookide valmistaja, siis shoksikook tuli ka hästi mõnus. Seda teen kindlasti veel. Hea lahja ja kalorivaene, eksju :D

Nüüd annab grets teada,et edasi emme kirjutada ei saa, sest tal on ka miskit öelda ja tahab suhelda :) Lähme kohe võimlema, sest kaugel need lahtised võimlemise maailmameistrivõistlusedki enam on!

juba 22 aastane neiu :)

Noniii, ongi siis ilusasse ikka jõutud :) Ja on vast nädal olnud!

Tegemist on küll palju olnud, aga samas tore ja mõnus ja chill. Kolm esimest päeva käisin lõunal. Koos mailiga. Ükskord olid teised sõpsid ja abikaasa ka mestis, aga maili oli alati platsis :D Ja Grets otseloomulikult. Tähistasime moskvas, upupis, c´est la vie-s (no on snoobid!), jennu, minu ja kõigi teiste sünnasid. Ette ja taha :) Ja kulutasin mõnuga ja ilma süümekateta. Ja pagana mõnus oli, sest grets ringutas ja mõnules, jens oli lasteaias ja lugupeetav mees teenis rasket raha, sel ajal kui naine chillis ja lobises. Täielik chillnädal on olnud ja kogu raha on läinud söögile. vähe sellest, et väljas on söödud - ka kodus on küpsetatud (sel nädalal arusaadavatel põhjustel lausa 3 korda) ja jennu sünnipäev jättis ka pangaarvele teatava märgi.

Jennu sünna läks väga kenasti. Hommikul saatsin ta issi ja suure koogiga lasteaeda. Ise tegin :) Pärast sain kasvatajatädide käest kiita, et nämm-nämm küll oli hea kook. Olin kõrvuni liigutatud :) Kui päeval seal gretsiga võimlemas käisime (gretsist saab maailmakuulus iluvõimleja ja jennust kuulus laulukõri), piilusin jennu rühma uksest sisse ka. jennu istus laua otsas ja oli nii uhkust ja õnne täis. Sai ju nii nii palju tähelepanu! Ja kutsus muidugi gretsi ja emmet ka kooki sööma, aga emme arvas, et las laps kõigepealt pidutseb oma pisikeste kaaslastega ja küll õhtul on emme-issi-vanaema ka platsis. Vahepeal tähistasid emme-issi-õde ja emmeissi sõpsid siis upupis lapse sünnat. Ilma lapseta :D Ja siis oligi varsti aeg õhtust pidu pidada. Koos selveri pasteedisiilikeste, värske ja poolsooja vesivärava soolase kringli (mis läks kui soe sai!) ja jennule spetsiaalselt mõeldud autotordiga :) Tort oli suur ja võimas, 3 kg raske. Sest oli ju kutsutud 28 last-imikut koos emmede-issidega. Aga kohal oli vähem kui pooled. Paraku. Haigused ja muud koletised kimbutavad lapsukesi endiselt. Aga tore, et niigi palju rahvast oli ja et kõik rõõmsad ja reipad olid. Väike pisiplikade draama oli ka juba (vot ei tea nüüd, kas armukadedus jens kaspari pärast või mõni muu põhjus, aga see esimene oleks täitsa arusaadav - jens ju ilus sharmikas poiss :D ), nii et see pani mõtlema, et ei tea, mis siin 10 aasta pärast toimub sõprade vahel, kui varajane teismeiga käes! Ohh kui põnev saab olema :D

Grets oli esimest korda kleidikeses. Roosa ja lilleline. Issi meelest meenutas rosoljet :D Aga imearmas. Ja täitsa hästi pidas jensi sünnipäevale vastu. Pidu kestis ju lausa 21ni ja koju jõudsime veelgi hiljem. Peol oli nii tissilapsi, roomajaid kui ka draamakuningannasid, nagu öeldud :)

Kolmapäeval oli jälle pidu - emme ja jennu ühissünnipäev suure pereringi keskel. Jälle roosa ja lilleline grets ja uute teksadega jens kaspar. Ja neljapäeval siis oli minu sünnipäev. Ehmatasin aga sünnipäevahommikul päris ära, kui jens kaspar oma pulgakas minu kaissu `talli-talli´ tuli tegema ja oli täiesti kuum! Palavik! Ja nii ma kohe kurvaks läksingi. Kuidas nii, alles ta eelmisel nädalal oli ju kaks päeva palavikus, kaua võib???? Ebaõiglane on see elu, ma ütlen. Aga mees oli nunnu - tõi voodisse mozarti shokokuulikesed ja lillekese. Roosi. Kui olin teada saanud, et roosike on pärit selveri lillepoest, ennustasin talle eluiga tund aega. ja ega ma mööda pannudki - paari tunni pärast oli roos norgus. Samas kui õemehe kolmapäeval toodud imekaunis kreemjas pikk roos on tänaseni hiiglakaunis :D Õnneks leho ei põdenud. Pole selline põdejamees mul. Missest, et kõige niruma roosi linna pealt üles leidis :D Aga tema kingitud kohvimasin töötab tänaseni, ise juba nädal aega vana :D Ja siis sain sünnipäevahommikul abikaasa valmistatud lõhe-mozzarella saia ja piimavahust lattet. Nämmmmmm. Missiis, et plaanitud lõunale ei saanud.

Ega´s midagi - laps ei saanud emmega ei musamarri ega ka lasteaeda sõprade keskele, vaid jäi koju. Sõps eve-ly siiski julges ja riskis oma 4 kuuse tita mirelliga meitele tulla. Ja jäi terveks päevaks. Ja õhtuks :) Ja jennu suure sõbranna kirte-lee emme-issi tulid ka õhtul, aga kitti jätsid igaks juhuks koju. Ja siis päris hilja tulid veel kissu-ahto ja sain hästi toreda raamatu - Õnnelikud lapsed (lyckliga barn originaal- ehk rootsi keeles). Lastest ja laste kasvatamisest. Kui pensionile jään, leian kindlalt selle aja, et lugeda!

Nii et, kuigi sünnipäevahommik algas suure ehmatusega, kujunes sünnipäev ise väga armsaks ja toredaks. Õhtupoole enne külaliste tulekut tegime eve-lyga ja kõigi kolme lapsega veel üsna pika kadrioru ringi ja peale seda hakkas jennul järjest parem. Enne, päeval, oli laps täiesti loid ega rääkinud sisuliselt sõnagi. Oli vait ja diivani peal ja vaatas etv lastesaadete laule (oma lemmikuid siis) või magas. Oli kaspar, mitte jennu, nagu ma seda nimetasin. Meie last ta igatahes üldse ei meenutanud. Pole harjunud,et kodus on rahulik ja vaikne, kui jens kaspar kodus on. Ei laamendamist, ei poti-panni kolinat, ei suurt jonni ega ka suurt kilkamist. Aga õhtuks hakkas eluvaim tagasi tulema ja öösel oli laps jahe ja hommikuks terve! Omapärane, kas pole? Reede oli nagu tavaline päev kunagi ja õhtul läksime siidisappa koogi ja lastega. Enne seda aga jalutan mina kadriorus. Koos grete liisaga, kuna jens kaspar oli lasteaias (ootasin hirmuga, et äkki jennul lõi uuesti palaviku, et ei olnudki äkki see palavik ühepäevapalavik vms). Ei keegi ei helista. Terve päev vaikus majas. Siis aga helistab leho kl 18.29 ja teatab, et hakkab otsi kokku võtma tööl. Appiiiiiii. Kus jennu on?, küsin. Leho ehmatas väga-väga ära ja lidus auto poole ja oli 18.40 lasteaias. 10 minutit pärast sulgemist. Mul muidugi tuli silme ette kohe filmistseen, kuidas laps ootab lasteaia trepil, suured pisaramürakad mööda põski alla jooksmas. Ja kasvataja saadab pärast kurja kirja rongavanematele. Aga õnneks nii hullusti ei läinud, sest reedel oli kasvataja meie sõps sveta ja jennu oli rõõmus ja roosa. Ega tema siis taha lasteaiast ära tulla! Leho viis vähemalt sveta koju, seegi asi! ja pärast kuulis naiselt, kuidas peaks ja kuidas ei peaks käituma :D See oli küll üleliigne, sest mehel oli niigi paha ja piinlik. Ei saa ütlemata jätta, et see oli teine kord, kui issi lapse lasteaeda unustas. Täitsa kogemata. Nii et seda ei juhtu ainult filmides :D

Laupäeva hommik algas sellega, et jennu ärkas üles,passis omaette voodis ja lõpuks teatas: Tahan latsteaeda! Vot siis. Kui seletasime, et täna on laupäev ja emme-issi ja õde, kõik oleme koos, siis õnneks oli nõus koju ka jääma. Läksime hoopis vanaema juurde pannkoogihommikule ja jennu virutas naha vahele 4 ja pool suurt pannakat! Ja kuna oli laupäev,siis oli issil aega pere jaoks ja käisime kadriorus jalutamas. Oi kui palju rahvast seal ikka nädalavahetusel on! Õhtul aga oli issi koos vanaemaga lastehoidja - jens kapar, eliise (11 kuune leho vennatütar) ja grete liisa olid hoitavad. Lisse ja jennu on suured sõpsid juba. Jennu teeb klouni ja lisse möirgab naerda nagu vana mees kunagi. Kohe mehiselt. Päris naljakas on, kui siidisaba rõkkab mehistest naerupahvakutest. Jääb vaid oodata, kui grets hakkab ka itsitama (või ka mehist naeru lagistama). Täna sain esimesed häälega naerud grete liisalt välja ja see oli oi-oi kui armas. Olin just kirunud last (või kuidas seda delikaatsemalt öelda? :D), et täna tõusis juba 7 läbi, päeval magas suhteliselt vähe ja üldse oli temaga tükk tegemist, kui teda põse pealt kõditasin ja sealt see itsitus tuli. Ja teinegi :) No kuidas sa siis enam mossitad, eksju :) Ägeeeeeee!!! Ise saab alles 2,5 kuuseks ja juba see edvistamine tuleb.

Aga siis eilisest sünnast. Jätsin küll veidi raske südamega leho piimapudeliga gretsi "emmeks" ja lugesin sõnad peale, kuidas toimida. Aga ikka natuke kripeldas sees. Aga eile oli ajalooline päev - kõik 8 lattemammat olid kohal! Ja kõik olid täpsed. Uskumatu! isegi meie kallis kati tuli täpselt poole kaheksaks, mitte kaks või kolm tundi hiljem :D Toimus see kohvik moskvas (minu nälestustega koht ja üldse armastatud kohtumispaik). Hirmus tore õhtu oli. Jõin tervelt kaks lonksu shampust ja kaks lonksu siidrit. Alkohoolik valmis :D Kui minekule sättisin enne südaööd, helistasin lehole, et olukorda uurida. Laps oli väga-väga palju nutnud. Siis olid küll süümekad, et kuidas ma sain minna ja pidutseda, kui grets nii väga igatses emmet. Aga koju jõudes ta õnneks tudus ja kui tal mähkut vahetasin (no issi unustas terve õhtu otsa vahetada. Mees, mis teha :D ), siis ta naeratas oma põselohukestega, nagu poleks kunagi nutnud ega teaks, mis see on). See tähendab, et kõik oli ju suht korras. lihtsalt emme valu oli :) Ja emme kaisus tuli imehea uni. Ja hommikul oli mõnus emme kaisus ärgata (kl 7.20 on pagana vara küll, aga mitte kl 5 nagu vahepeal juhtus). Kuigi on raske teada, et laps palju nuttis, oli õhtu väga suureks naudinguks ja usun, et issi või mõni teine lähedane inimene on nõus edaspidigi mind vahel litutama laskma :)

gretsi meeleolukas 2. kuu sünnipäev: sushi, maasikad ja printsess ise

"tita usi, tita pai"

poisid nagu ponksid

sünnipäevad-sünnipäevad

Taas kodus!

Selleks korraks on remonditööd läbi ja meie viieliikmeline pere (kass ju ometi ka pereliige) õnnelikult koju jõudnud. Olime siidisabas poolteist nädalat. Nojah, selle ajaga harjus pead-jalad-koos eluga täitsa ära ja ega ma niiväga koju kippunudki. Esmaspäeva õhtuks oli garantiiremont omadega ühel pool, st võttis aega nädal aega. Teisipäeva õhtul käis mees!!! koristamas (kuigi olin öelnud,et saadame koristusfirma sisse, las löövad kodu läikima) ja veetis siin mitu head tundi. Tagasi jõudes olid lapsed pidzaamades ja naine käis ka juba, unenägu peas, ringi. Kolmapäeva õhtul naine lihtsalt ei jaksand-tahtnud-viitsinud kolida. Neljapäeva õhtul võtsin end lõpuks kokku - jätsime jennu seniks veel siidisappa, kui ise tulime siin asju lahti pakkima ja koristasin veelkord üle. Alles öösel saime omadega valmis ja ööbisime juba kodus. Mmmmmmm kui mõnus oli oma pehmes voodis magada (peab tunnistama, et sealne voodi on ikka paras nökats :P )ja oma kodus ärgata :)

Meil on uudist ka :) Ei, ma ei ole jälle rase :P Aga rõõmus olen ikkagi, sest sain oma sünnipäevakingi kätte mõned päevad varem. Kohvimasina. Täitsa minu oma! Ei ole ei jura, ei bossa, ei siemens. On hoopis DeLonghi. Käpaga masin, ise tuleb mässata, masin su eest midagi eriti ära ei tee. Alguses jahvatad ube (mmmmm missugune vapustav värske oa lõhn seal tuleb), siis valmistad kohvi ja vahustad piima, st keerutad piimatassi auru all ja varsti ongi piim kuum ning vahus :) Ütleme nii, et kell on 23.28 pühapäeva õhtul ja mees tegi mulle väikse koolituse, aga hilise tunni tõttu (või blondi pea?) ei oska täpselt öelda, palju mulle siis meelde jäi. Eks ma homme katsetan ise. Kui selgeks saan, siis olete kõik teretulnud meie juurde lattetama. Vot olengi siis täiskohaga lattemamma :D Kohvioad ostsime kaupsist kohe masinaga koos, mõnusad mahedamaitselised, sobivad ´kak ras´ latte või cappucino valmistamiseks. Kallid olid küll, aga ega naine iga päev 22 saa, eksju :) Ja ega ma siis neljapäevani suutnud oodata, vaja oli kohe masin üles panna. Põriseb ja müriseb päris korralikult, aga ükski laps üles õnneks ei ärganud.

Kui mööduv nädal on üsna rahulikult läinud,siis saabuv nädal on kujunemas pidu-möll-trall nädalaks. Kaks sünnipäevalast ühel nädalal tähendab ikka utoopilist möllu. Suure sünnipäeva korraldame vaid jens kasparile, minu tagasihoidlik sünnipäev möödub kohvi juues arvatavasti :) Külalisi tuleb kindlasti, aga hordide viisi koju kutsuda ei saa. Pisigrete on veel liiga õrnake ja hellake, et suurt seltskonda kutsuda. Nii ma siis võtangi külalisi vastu mõne kaupa. Kutseid välja ei saada, kes soovib, tuleb ise :) (enne võiks ette helistada-kirjutada). Ühe õhtu lubas kallis abikaasa mulle vabaks, nii et saan ilma aksessuaarita (grets) välja minna. Issi jääb tittesid kantseldama ja mina saan paar-kolm tundi puhata ja chillida. Tundub juba ette tore!

Gretsil oli juba kahe kuu sünnipäev. Nii suur laps. Käisime mõõtmas-kaalumas kah:
5180 gr ja 58,5 cm pikk. Selline sale plikake meil. Aga tubli. Sünnipäeva pidasime lausa kaks korda. Õigel päeval oli terve pere kohal - nii emme-issi, venna ja kass jesse kui ka vanaemad, vanaisa ja tädid. Tädipojad kah. Küll oli lõbus - kokapoiss indrek tegi elunämmat sushit ja gretsi emps tegi kooki. sellest oli juba jutt, et banaani-kreekapähklikook mascarpone-sidruni kreemiga. Järgmisel päeval, külmana, oli kook veelgi maitsvam. Ja tädid tõid gretsile printsessi (või haldja?) krooni ja võlukepikese, mis talle kohe ka kätte susati. Ega ta veel ise haara, aga kuidagi tal see peos püsis. Kõigil oli nalja nabani. See on see, kui grets on ainuke plika minupoolses peres, st kolme õe peale on hetkel 4 poissi ja 1 tüdruk.
Peale klouni tegemsise on grete liisa täitsa tubli võimleja. Laseb endaga palju rohkem teha, kui arvata julgesin. Juba ootan teisipäeva, mil taas on võimlemispäev. Varsti lähme muusikatundi ka. Kõik lapsed laulma! Jennu ja Kirte-Lee varsti on kõvad laulukõrid, küll te näete. Jääb vaid loota, et kui jennu peaks näiteks etv laulukoori saama, siis ta otse-eetris nina nokkima või puuksutama ei hakka :D Tuleb veel enne seda kõvasti kasvatustööga tegelda.

Jennu tädi tinnu õmbles lapsele sünnipäevaks kardinad. Rong Thomasega, hirmus armsad. Küll on see lastetuba nüüd kohe rõõmsam. Ja poppy kapp sai ka nädalavahetusel kokku pandud issil ja indrekul kahepeale. Samuti nii-nii armas, poisi ja tüdruku ja lepatriinudega. Saab laste riided kottidest ja kapitagustest välja võtta ja ilusasti uude mahukasse kappi panna. Lastetuba hakkab ilmet võtma. Lõpuks ometi! Kevad käes ja kohe on energiat ja tahtmist rohkem. Kui nüüd korralikult magada ja puhata ka veel saaks ja grete liisa gaasid ära lõppeksid, oleks elu lausa magus. No magus on ta niikuinii (koogid, ohhh need koogid), aga tahaks lusti ja lillepidu ka. Esialgu on õhtud ikka veel väsitavad. Olenevalt õhtust nutab pisigrete natuke, palju või väga palju. Reedel nuttis mitu-mitu tundi õhtul, aga eile ja täna (ptui-ptui-ptui) läks paremini - nuttu on olnud piisavalt vähe, et rahulikuks ja rõõmsaks jääda. Gaase vähem ja vähem, aga vahel on ju muud mured ka, mis lapse nutma ajavad. Äge on see, et nuttu on üldiselt ikka aina vähem, aga naeratusi järjest rohkem. Ja mis ema südant veelgi rohkem rõõmustaks kui laste naer ja rõõm. Jennu armastab oma pisiõde väga ja tahab teda pidevalt kallistada-musitada-pai teha. Ja emmele ka, muidugi. Varsti vastab grets jennule samaga. Praegu on grets paras tembu (vahel ka vembu) - nimelt ärkab ta iga jumala öö üles nii 5-6 vahel ja on hädas oma kinnise ninaga. Ikka ja endiselt lähme teise tuppa, puhastan nina ja tõmban kollid välja, aga siis läheb pliksil uni ära ja nii me siis passime üleval ca tunni. Kuni jääme uuesti magama. Vahel magame tunnikese, vahel lausa paar. Vahel võtan oma koogiraamatu (minu piibel!) välja ja lehitsen ja mõtlen, mida järmgisena küpsetada. Väääga mõnus tegevus kell viis hommikul :D Aga nüüd on mul uus armastus - mu kohvimasin - ja saan end reipaks ja rõõmsaks igasuguste ööde järel. Vähemalt nii ma end lohutan.

Ja alanud see meie sünnipäevanädal ongi. Hurrraaaaa!!!