Meie Grets on nüüd napilt 6 päevane, aga nii nii oma. Oli kohe alguses tegelikult.
Päevad mööduvad nii kiiresti, et varsti peab issi juba tagasi tööle minema ja siis jään päris üksi. Ok, ühe lapsega üksiolemist ma üldse ei karda, aga kahe lapsega? Kui jennu tahab ruttu-ruttu hommikul "putlu" ja saia, aga Grets tahab samal ajal "tissimämm-mämm", siis kuidas ma jõuan? Ja siis on ühel kaka püksis ja teine väidab ka, et "pissi tuli" või "tata tuli" (k tähte meil ei eksisteeri veel :) ), siis vaene emme! Aga elame-näeme, äkki on isegi kergem, kui praegu arvan? Ohhh mind sinisilma :D
Jens Kaspar on täna lasteaias, nii et kohe on kergem ja nii rahulik. Aga näib, et ta on ikka päris õnnelik pisiõe üle. Käib ja kordab kogu aeg, et tita tudub ja "tita utab", kuigi tita nutab meil üsna vähe. Ega ma kristallselgelt küll mäleta, aga mulle vähemalt nagu tunduks, et jens kaspar nuttis selles vanuses kordades rohkem ja oioi kui kordades kõvemini, see on fakt. Ja juba 6 päevasena ei olnud ta ärkvel olles nõus olema kellegi teise süles kui ainult oma emme. Vähemalt eile veel oli Grets küll nii tädi christeli kui tädi tinnu kui ka issi süles päris pikalt :) Õhtul hiljem juba issi väga ei sobinud, aga täna hommikul kõlbas issi lühikest aega jälle :) Jennu oli kohe alguses selline emmekas, et võinuks kohe emmekate kunniks kandideerida :D
Eile käis meil siis pere katsikul. Nii leho kui ka minu armas pere. Meil oli taaskord lihtne, sest ema tõi hunniku vastlakukleid ja soolase kringli ja leho isa ja teine õemees hoolitsesid veini eest :) Mina püüdsin ilus ja armas olla ja see oligi kogu mu ülesanne :) Ja Gretuga tegelemine ei ole praegu küll mingi kohustus, vaid puhas nauding! Eile siis mõtlesin, et kui tore oleks, kui Grets selliseks jääkski - väike armas pamp, magab suurema osa ajast maha ja teeb oma sada erinevat näoilmet minutis, kui ärkvel on. Ja unes naeratab niiiiii armsalt, kahju ainult, et pole õnnestunud seda salvestada. Ja ühe korra vähemalt naeratas juba ärkvel olles ka, ausõna! Isegi kui kogemata, siis oli see hullult armas. Õhtul mõtlesin küll, et on ikka teraapiline see pisikene meil. Aga oligi juba liiga ilusaks see olemine vist läinud. Sest... Tuli ju tuduleminemise aeg. Aga jennu ei taha viimasel ajal kuulda ei hambapesust (mis viitab ju selgelt tuttuminemisele) ega ka voodisse minekust. Hakkab kisama ja kisa läheb vahel ikka päris väljakannatamatuks. Siis õepoeg Sebastian luges talle Sõidukite raamatut ja vaatasid pilte. Kell oli juba ligi 11 õhtul, ikka ei ole nõus magama jääma. Sebastian läks koju, jennu aga hakkas draamatsema ja nõudis emmet ja issit. Lõpuks andsin alla (nutt muutus hüsteeriliseks) ja läksin siis Gretuga voodisse, ta ronis kaissu (muidu reegel selline, et jennu jääb oma voodis magama, mitte ei roni kaissu). Ok, olin küll natuke pahane, aga mis teha, issi tahtis "üks kord elus filmi vaadata", nagu ta mitu korda nädalas mulle väidab :D:D:D. Püüdsin siis tubli emme olla ja kaks last korraga tuttu saada. Jennule aga ei meeldinud variant, et emme on keskel. TEMA tahtis keskel olla! Aga tita tahtis tissi. Oeh... Panin ta siis teisele poole titat, et ta ka saaks titale pai teha ja titale musi teha ja näeks samal ajal ka emmet. Aga ka see variant polnud piisavalt hea. Siis ta ronis seal ligi pool tundi üle minu ja Gretu ja emmel olid juba juuksed kergelt püsti, kui vanem laps lõpuks magama jäi - kl oli 23.30 ja täna lasteaiapäev! No siis Gretu veel magas, aga natukese aja pärast otsustas, et nüüd on tema kord draamakuningannat mängida. Ca 1-1,5 h ta vaheldumisi sõi, siis natuke lalises, siis läks lalin juba nutuks üle, siis jennu nuttis vaikselt läbi une: EI TAHA! (ju vist tähendas see:"titt, suu kinni!"), siis issi (kes oli ka lõpuks voodisse tulnud) küsis, et mis see siis nüüd on? (no päeval olime ju arutanud, et Gretsi ei pane tähelegi, ta nii vaikne ja rahulik laps :D ). Ma siis vaheldumisi üritasin last tissiga rahustada, kõtut masseerida, istuli olles tal selga silitada jne jne. Vist väiksed gaasid olid, sest ta ei saanud kuidagi rahu ja puhitas. Lõpuks kella 2 paiku saime siis rahu ja tuttu :) Öösel veel korra sõi, aga ilma draamata seekord ja magasime kl 10ni välja :) Hea, et vähemalt hommikupoole ööd magada sai, muidu vist oleksin kordades närvilisem praegu, sest teadupärast vähemagamine ei tee just naist malbeks ja säravaks. Hommikul aga hakkas taas puhitamine peale,aga ilma nututa, vaid väikse lalinaga, aga kui ta sai oma häda tehtud, läks tuju kohe kordades rõõmsamaks :) Ja nüüd tudub juba paksu und. 3-4 h järjest põõnata päeval ei ole mingi kunst praegu. Naudin neid aegu maksimaalselt, sest vähemalt jennu puhul lõpes see hästi ja pikalt magamine väga ruttu ära. Aga mina, sinisilmsena taas, olen üsna kindel, et Grets on rahulikuma ja malbema loomuga ja magab ka pikemalt ja rahulikumalt. Mis sest, et iga öö käib väike trall - see käib asja juurde.
Õhtul pärast lasteaeda lähme leho ema juurde, kuhu tuleb ka leho vend lauri oma naise karini ja tütre Eliisega, 8 kuud. Jennu üks suurimaid fänne :) Ehk siis teeme ühe külalistevaba õhtu ja lähme ise külla. Katsik ämma juures, ihiiii. Lubasin küll koogi teha, nii et terve päeva niisama mökutada ei saa. Ja lauri-karin tahtsid ikkagi enne õhtut meile veel natukeseks külla tulla, et laste uus nari üle vaadata. Huvitav, huvitav, millal siis jennu on nõus oma ägedasse narisse magama minema? Esialgu ei ole ta suuremas vaimustuses oma pulgakastki meie voodi kõrval, sest emme-issi-õe kaisus on ju palju mõnnam! On, mille kallal tegelda meie peres, eksju :)

No comments:
Post a Comment