Peavalu-Kerttu vs Peovalu Kerttu

Praegu on minu aeg :) Tegelikult võtsin endale kaks tundi magamiseks ja pikutamiseks (jumal olgu tänatud meie Kaire eest!), aga mis teha, kui und ei tule ja pikutades ka kuidagi parem ei hakka. Nimelt olen juba ligi nädal haige olnud – kurk valutab, hääl ära, köha, kinnine nohu ja mis kõige hullem – hull peavalu! Kui sellest peavalust lahti saaks, siis oleks juba täitsa inimese tunne. Kuigi mulle tundub, et nüüd hakkab hääl tagasi tulema ja peavalud on ka natuke järele andnud. Aga olemine on niru endiselt ja puhkamiseks aega napib. Jens otsustas ka solidaarselt emmega koduseks jääda (köha-nohu) ja niimoodi siis ma siin maadlen lisaks oma haigusele ka veel kahe lapsega päevad läbi. Kui kõik hommikused rituaalid on läbitud, lähme õue, tiirutame kadriorus paar tundi või käime musamaris või vesivärava kohvikus lastepraadi söömas :) Kõik tundub ilus ja idülliline, aga niiiiiiiii väsitav on päevast päeva kahe lapsega pikki päevi veeta, kui endal pea otsast tahab karata ja teadmine, et mees tuleb saja aasta pärast koju. Oi, kuidas mulle ühest küljest ei meeldi hala ja virin, aga teisest küljest on meeletu virisemishoog peal juba mitu päeva ja tahaks aga kiruda, kui pahasti kõik on :D Just eelmisel nädalal hõiskasin, et minust on sel aastal kõik haigused pika kaarega mööda läinud ja nüüd siis sain oma paugu! Ja et veel viriseda, siis tasub mainida, et ööselgi ei ole kuigi hästi magada saanud, sest Gretsil on vist miski kiku tulemas ja öösel on nii palju vähkremist ja läbi une halamist, et emme ei saa end üldse välja puhata. Lisaks sellele äratas Greteke näiteks täna öösel oma nutuga ka jensi üles, nii et emme magaski öö kahe lapse vahel, kellest üks keeras end põiki voodisse, teine aga siples kogu öö, ise unesegaselt nuttes. Uhhhhh, saigi vist kõik! Peavalu puhul on see hea asi, et ei tule kõik halvad asjad meelde, sest see uimasus niidab jalust :D Ahja mees on mul ka praegu heale töösoonele sattunud (ülla-ülla :D ). Näiteks eile oli tööl midagi nii põnevat, et mindi lausa kl 7ks kontorisse! Olgu mainitud, et seal büroos algab tööpäev kl 9 . Ülemus tuli pool tundi hiljem heas usus, et küllap ta on kõige esimene, kes töömurdja tiitlit tahab rabada, aga minu mees oli nädala üllataja juba nädala esimesel päeval :D Kl 7 , kui 12 h tööpäeva sai täis, käskis kuri naine aga töölt ära tulla, sest muidu läheksid asjad kodus päris kurjaks :D Mehe kaitseks (ise kirun, aga ise kaitsen ka :D) võib öelda, et ta saab vähemalt ise ka aru, et teeb liiga palju tööd ja lubas meid varsti spa-sse viia ja see on miskit, mida ei jõua ära oodata! Kui kellelgi soovi juuni alguses meiega liituda saaremaale Go spa-tama, siis ühinegem rõõmuga ;) No nagu mulle kombeks,siis rasketel hetkedel (kui väsimus tapab või kui kuulid jooksevad kokku) mõtlen ikka ja unistan eelseisvatest reisidest ja spa nädalavahetustest ja oi, kuidas see aitab!

Nii, virisetud on piisavalt, nüüd toredatest asjadest. Tegelt tahan öelda, et asjad ei ole üldse nii halvad, nagu nad vahel tunduvad. Vahel on vaja end lihtsalt tühjaks nutta või kiruda või kurta, kui kuulajaid on. Õnneks neid sõpru ikka on, jumal tänatud! Ja mu ülihea sõber blogi ja teie blogi vahendusel ju ka :)
Viimasel ajal olen end leidnud arutamast teemal, et kas kaks last järjest saada oli nüüd tark või rumal otsus. Õnneks tulid meie lapsed meile ise, nii et mis seal otsustada. Aga samas ka õnneks või õnnetuseks on meie lapsed niimoodi käitunud., et mingit kiusatust lähima 10 aasta jooksul veel üks pesamuna hankida küll ei ole tekkinud :D Lapsed on küll kihvit ja nunnud jne, aga kuulaks siis ükski nendest sõna! No peaaegu ei iial! Vahel kui tundubki,et jenspoiss on juba suur ja nutikas ja räägib täitsa asjalikku juttu, siis samas viskab ennast silda ja kisab, nii et tatti lendab teise tuppagi. Ja Greteke teeb üht ja sama pahandust kasvõi 200 korda järjest. Nagu ikka temavanused 1 a 3 k lapsed (ma väga loodan :D). Muidugi tahab ta tegelikult tihti ka emmele abiks olla. Näiteks võtab ta riiulist kassi konservi ja üritab seda siis kassile viia, ise kallates konservi nii endale peale kui ka terve vannitoa põrandale. Või siis passib ta, kuidas jens pissi potti ära teeb ja siis greteke usina tüdrukuna tahab ju pissipotti suurde potti ära kallata. Kallab aga pissipotitäie pissit endale krae vahelt sisse :D Emme kurjustamine siinkohal on liiast, sest tegelikult on ta nii armas ja tähtsa näoga, kui ta niimoodi asjatab :D Samuti tahaks ta ise põrandat pesta ja vetsupotti harjaga nühkida, aga tagajärjed on umbes sarnased.
Jens Kaspar õpetab õde rääkima – „Ütle ´emme´ja ütle ´issi´ „ jne. Hästi armas! Greteke hakkas kaks nädalat tagasi ütlemagi ISSI ja nüüd korrutab ta seda sõna absoluutselt kogu aeg! Kui issi igatsus peale tuleb, siis kuulen seda sõna umbes 100 korda järjest. Ja kohe hästi selgelt ütleb seda.. ´eemmi´ (st muumi) tuli küll enne ´issi´ t natuke, aga no sellegipoolest on issi sõna meie peres konkurentsitult kõige popim hetkel. Ja kui issi õhtul koju tuleb või kui vahel koos lõunal käime, siis on issi süli see kõige-kõige armsam :) Vot et issit armastatakse meie pereliikmete poolt küll nii palju, et issi ujub lausa või sees. Jennu ütleb mulle isegi tihti ´issi´ :D Ja Jeskar sai sünnipäevaks volvo mudelauto. Ise seda poes vaadates mõtlesime, et ei tea – volvo auto on ikka suhteliselt igav lapsele. Ei ostnud. Sai aga triinu-risto pere käest ja nüüd on see nii lemmikauto, et isegi kui juba volvo meil natuke lagunenud on, siis ikka sellest rääkitakse. Täna käisime issiga koos vesiväravas söömas ja siis kohe kanti ette, mis uks ja värk jälle volvol ära tulid. Kohe kaugelt issit nähes juba kisas, et „issi, volvo uks tuli eest ära“ :D Meie kingitud punane sportauto pole üllatuslikult üldse nii popp. Ju siis ikka volvo on hingelähedane, kuna issil endalgi see „igav“ auto ju ukse ees :P
Kirte-Lee viskas ükspäev ka meeldejääva nalja. Olime koos musamaris ja pärast kõõlus jens vankri otsas. Ütlesin siis, et ära nii kõõlu, lõhud vankri ära. Jens ütles, et siis issi ostab uue vankri. Ma vastu,et issi ei jõua kogu aeg uusi asju osta, meil pole nii palju raha. Kirte-lee siis kõrvalt teatas uhkelt: „ Aga minu issil on niiiiii palju raha, tema võib uue vanri osta. Ja tema võib teile ka uue vankri osta“. Jensi issil on niisiis, kuhu areneda :D
Aga Jens armastab meil väga vanaema Evet. Vanaema käib meie lapsi hoidmas esmaspäeviti, kui emme tööl õhtul käib. Ja alati, kui vanaema eve uksest sisse astub, jooksevad lapsed talle vastu. Mõlemad sellised armsad kukupaid lapsed meil. Jens karjub juba vastu joostes: „ kuule, vanaema, mis sul kotis on?“ Või „Kas sul üllatust on, vanaema“. Seda siis ´tere´asemel :D Ta juba teab, et vanaema ei tule kunagi ilma väikse shokolaadita või mõne muu armsa üllatuseta. No ja proovigu siis vanaema tulla kordki käed taskus! Greteke aga ei taha eriti vanaemaga jääda ja hoiab distantsi. Klammerdub emme külge. Kui aga vanaema võtab välja kotist porgandisalati ja kohupiimakreemi gretekese jaoks ja ütleb mämm-mämm, siis unustab greteke emme silmapilguga ja jookseb vanaaema sülle „oppa, mämmi –mämmi“ :D Vot selline armastus siis.

Laste kantseldamise, töötegemise ja koorilaulu vahepeale on veel vahepeal pidu ka saanud. Kuidas siis muidu :D No see sünnipäevade nädal 6-12 aprill oli muidugi hulllumaja, sest jensi ja minu sünnipäevad läksid üksteise otsa ja siis ei olnud midagi muud kui külalised ja pidu-pidu-pidu. Ja ka positiivne stress võib teinekord nii mõjuda, et mul oli peavalu 5 päeva järjest! Pärast sünnipäevi oli aga pingelangus ja tervis läks korda (kuna eelmise nädalal kolmapäevani, kui haigeks jäin). Muidu aga oli hästi tore – külalisi käis palju, laps sai mitu toredat sünnat (perega kodus ja sõpradega mängutoas) ja tädi misu tegi meie kodust lausa peoruumi, kaunistades kodu loosungite ja õhupallidega jennu auks. Issand, kui imearmas see oli! Kuna minu sünna oli kaks päeva hiljem ja ka seks puhuks külad olid kutsutud, siis jätsin uhkusega kõik õhupallid lakke ja ka loosungid „happy birthday“-ga rippu. Lõbus oli :D Jensi pidu oli ema ja lapse keskuses koos heade sõprade, tralli ja müramisega, mina tegin aga kaks pidu kodus. Üks pidu sõpradele (ka välismaa „tädi“ maria oli kohal jeee) , teine nädal hiljem oma lattekambale ehk siis ka sõpradele. Mõlemad peod olid hästi hästi vahvad, ainukese erinevusega, et esimene pidu oli segaseltskond, teine ainult naistele :) Kõigest ei ole ilus siin avalikult rääkida, aga nalja oli teisel peol igatahes nabani ja pidu kestis mõlemal reedel edasi veel bon bonis (kus polnud mitu head aastat käinud). Ma olin kohe bon bonis positiivselt üllatunud – täitsa lahe koht ja ei ole midagi nii snoobirikas, nagu arvasin. Muss oli hea, fiiling hea ja tuju muidugi super. Meie lattemammade uus nimi võiks muidugi olla vabalt ka „boolitsikid“ või „möllumutid“, sest lattetamine on väga tagaplaanile viimasel ajal jäänud :D Samas meie kohtumiste sagedus on lakke tõusnud, sest kohtume regulaarselt pea iga nädal või vahel ka korda paar-kolm. Kui mitte kogu kambaga (kokku meid ca 10), siis vähenenud koosseisus küll.
Traditsiooniks on saanud iganeljapäevane lõunatamine koos kas kuskil väljas või minu juures (keegi toob poest söögi ja siis muidugi tõesti ka lattetame lõpetuseks, et oma grupi nimele mitte päris häbi teha :D ), reedeti või laupäeviti kohtume kellegi juures kodus (kati pleiss kesklinnas on väga IN hetkel) ja kord nädalas hakkame käima lastega koos pargis mängimas. Vot selline hirmus vahva kamp!

Et väljas on kevad ja suvi lähedal,siis on end natuke kätte võetud. Hoogu on saanud ka kevadkõndimine sõps eve-ly või triinuga. Mul nüüd sammulugeja peal ja püüan ikka päevas vähemalt soovitatavad 12 000 sammu kõndida ehk siis paar tundi tempokat kõndi koos sõbrannade ja titevankritega. Koormus seegi! 5-10 km päevas vähemalt 5 korda nädalas on hea plaan küll. Lisaks alustasin oma trennikarjääri – Kariibi mix Stilettos meie kodu lähedal. See sisaldab rohkem määral puusahööritust ja seksikat liikumist poolteist tundi järjest. Reggaeton, dance hall, hip hop, midagi sellist. Vääääääääga lahe. Laupäeva pärastlõunati Katiga :))) Selline aeg, et kui oled isegi eelmisel päeval booli ja pidu teinud, siis selleks ajaks ajab ka kõige suurem piduloom kargu alla :D Oh, arvan, et selle positiivse tooniga ma lõpetangi. Ja muidugi – tervitan teid kõiki, kes minu blogi jälgite, kallid Sõbrad tallinnas, tartus, rakveres, brüsselis, frankfurdis ja luxemburgis. Te olete nii kallid!