Just! Ajan ikka oma vana rida - söön kõike ja mõnuga, joon kohvi piimaga (piimatoodete tarbimist ei ole vähendanud, aga samas ei kulista liitrite viisi jogurtit-piima ka mitte), küpsist-kommi-shokolaadi tunde järgi (üritan mitte liialdada). Aga samas joon tasakaalustamiseks iga päev 2-3 tassi mammateed :D See on selline tee, mida ei saa just gurmeeteeks nimetada (köömned, aniis jm kõhusõbralikud asjad, mis peaks justkui ära hoidma gaase ja soodustama seedimist) Eks ma siis lürbin seda ja ausalt öeldes olen suhteliselt harjunud ega krimpsuta enam ninagi!
Jälle rahu ja vaikus, mõnna! Jennu on lasteaias, mees on linna peal asju ajamas (läks volvot katsetama - iga päev uued soovid autoasjanduses. Ja siis öeldakse, et naised ei suuda otsustada ja on heitliku meelega!) ja mina saan teha, mida tahan :)
Grets on endiselt nupsikmupsik ja kaks viimast ööd on täitsa hästi maganud ka! Mina ei tea, mitu korda öö jooksul ta sööb, sest ma olen öösel poolunes ega saa asjadele pihta. Vaatan küll kella, et fikseerida tema söögiajad, aga hommikuks on kõik meelest! Jube kohe, kuidas rasedus ja imetamine mälu ja mõistuse röövivad :D No peaasi, et ta tubli sööja ja magaja on ja nii on ka emme hommikul reibas ja rõõmus, eksju :) Eilsegi päeva magas ta sisuliselt maha, laseb ikka 3,5 - 4 h uinakuid siin rõõmsas rahus. Oleks tookord jennu midagi sellist teinud, oleks mul vist juba 3 või 4 last :D Aga see vist ei tähenda veel, et meie lapsest kasvab välja flegmaatik? Tore muidugi oleks, kui temast sirgub rahulikuma loomuga laps kui jens kaspar, saaksid teineteist tasakaalustada. Aga päris flegma oleks ka kuidagi meie perre sobimatu. vist ei pea sellepärast pabistama, sest kuidas saabki tulla vana rahu ise, kui nii emme kui issi on sangiiviku-koleeriku ohtu (no emme ikka sangviinik :) ja venna on paras nuki meil! Selline tunne, et Grete Liisa ei olegi meie tita, vaid väike budda, kes omaette mediteerib ja muheleb. Ja no tom cruise´i jt natuke omapäraste saientoloogiarida ma ka sünnitusel ei järginud, et rahulikku last väljutada :D
Kui vaja oli laps välja punnitada, siis ikka täie auruga, lapse väljahingamine ei olnud päris minu stiil (kruusi tom ärgu nüüd pahandagu seda blogi lugedes).
Täna tulevad grete liisale ja jennule külla pisike kahekuune mirell ja kolmeaastane liise lotte oma emme-issidega. 3 plikat ja jennu, tavaline olukord jennu elus, tal on ropult vedanud ikka :)
1 comment:
Nii tore on su postitusi lugeda! Väga hea mõte sellist päevikut pidada, nüüd ei tundu te üldse enam nii kaugel ja tore on teie eluga kursis olla! Grete Liisa on tohutult armas väike päkapikk! Ja Jennu on nii palju kasvanud! Väga vahva pere! Kallid-musid ka Lehole!
Post a Comment