Wednesday, June 11, 2008
Tuesday, June 10, 2008
tulevane reisiseltskond
Sellel pildil on 4 kuud ja paar päeva vana grete liisa oma armsa venna ja elini ja poisuga. Varsti lähme kõik koos rootsimaale ja veel lähme hispaaniasse rannamõnusid nautima. On, mida oodata. Viimasest spa-resisist juba pikk aeg möödas kah :D
Saaremaa ja Go spa 4kuuse titega
Tere blogi ja kõikse suuremad sõbrad!
Sest kes siis muidu mu blogi viitsiks lugeda, kui mitte suurimad sõbrad!
Täna olen veetnud päeva väga sisukalt - shopates, pläkutades ja kohvitades (kõigepealt kissuga ja paari tunni pärast eve-ly ja mirelliga, grete ka loomulikult. Ja õhtu olen veetnud pere keskis kokates! Ei mingit jalutamist ega looduse nautimist niisiis täna. Aga magama ei saa ma ka minna, sest otsustasin teha homseks vaarika-valge shokolaadi juustukoogi ja arvake, kaua see peab ahjus küpsema :P Igatahes üle tunni aja, nii et enne keskööd ma seda välja võtta ei saa. Saabki see ränk orjatöö selleks kevadeks läbi ja saab rahumeeli puhkusele minna. Kes eelmist postitust luges, siis teab, et mu kallis abikaasa arvas, et pole vaja nii palju töötada (ca 2-4 h nädalas), vaid tuleb puhata ka ja nii ma siis vormistan oma puhkuse alates homme õhtust. Aga enne seda rõõmustan oma kalleid õpilasi veel loodetavasti maitsva juustukoogikesega. Täitsa imelik, et ma oma raske ja vaevalise tööpõllu kõrvalt veel küpsetada jõuan. Ikkagi mitu tundi nädalas rootsi keelt õpetada, ega see nalja asi pole, võtke teatavaks! :D
Praegu just triin väitis, et minu blogi fännid ootavad mu uut postitust. Ehk siis mu kõik neli-viis fänni. Kellel veel nii suurt fänniklubi ette on näidata? :D Ja pange tähele, et mu suurimad blogilugejad on mu meelest need, keda ma niigi ülitihti näen ja kellega niigi piisavalt palju jutustan. Naljakas, eks :)
Jennu on endiselt hästi vahva ja toredas vanuses. Küll jonnib omajagu mõni päev, aga samas viskab kogu aeg toredaid kilde oma lõbusas eesti keeles. Tuleb oma katkise autoga minu juurde ja ütleb: "Emme, kolista auto äla". Ehk siis tahtis emmel lasta auto korda teha, mitte ära koristada :). Ja siis oli ta tädi misule teatanud, et jennu ei valeta, issi ei valeta, aga emme valetab!!! No kust see siis tuli? Ja iga kord, kui talle ei meeldi miski, mis emme ütleb või palub või käseb, ütleb emmele küll jah: "Emme, äla valeta!" :D Ei teagi täpselt, kas ta ise ka aru saab, mis ta räägib. "tujutad ette, me lähme matalonilestolani" jms laused on tal ikka lemmikud, kus sõnapaar ´kujutad ette´ ikka sees on. Ja siis lõkerdab ikka hirmsasti naerda oma naljade üle. Ja lasteaiast öeldi mulle täna, et ta loeb üles automarke. Enamik vähegi suuremaid autosid on muidugi "siipautod" jennu käsituses, aga ka smart-autod, melsuautod ja autopõnnud,volvoautod ja siguliautod on äratuntavad. Tavaliselt. Pea iga volvoauto on "näe, issi auto".
Jennu ronis täna hommikul "emme taissu" ja ütles titale, et "tita, tule taa latsteaeda!". Ega mul selle vastu midagi ei olekski, sest siis saaks mina ka rohkem puhata ja mängida, aga grete liisa vist ei ole veel selles suhtes teab mis positiivselt meelestatud (magama jääb ööunne ainult emme juures, tavaliselt nina-nina vastu ja võib see vabalt võtta ca 1 tund. Ei mingit ise magama jäämist rahulikult, kuigi püüan ja üritan). Aga jens kaspar läheb küll augustis lasteaeda ja kujunes välja nii, et seesama lastead, millest ma viimasel korral rääkisin (seesama meie majast 5 mintsa jalutada), tallinna 5. lasteaed, võttis jensi vastu, hurraaaa!!!Juhataja helistas ise ja ütles, et on küll üks laps üle normi, aga eks me kuidagi selle lahendame. Huvitav, huvitav, miks selline situatsioon alguses üldse tekkis, aga no peaasi, et ta selle ära lahendas ja et issi ei pea vägikaigast lasteaiaga pidama hakkama. Tal niigi palju tööd (kujutad sa ette, isegi rohkem kui mul!) ja rügama peab piisavalt, ehk siis tuleb veel mõni kinkekaart ja saame veel spa-tama minna :)
Aga siis meie nädalavahetuse spa-elamusest. Jälle oli põnev, sest reede õhtul sai pakkima hakata ja kohver läks asju täitsa pungil täis ja osad asjad ununesid mahagi. Topule tädi misu juurde jõudsime alles kl 22 läbi, aga siis trallis jens veel natuke ringi ja grete liisa ei tahtnud ka magamisest midagi kuulda. No jälle see "nõiaõhtu" tuli meelde, kus lapsed röökisid ja kisasid vaheldumisi ja võidu. Aga seekord saime nad magama "juba" südaööks ja magasid mõlemad suht hästi. Jumal tänatud. Hommikul chillisime natuke tädi misu ja onu maiduga ja siis põrutasime saaremaa praami poole. Jennu jäi eriti rõõmsalt maha, ütles veel: "tsau emme, tsau issi, talli-talli" ja lehvitas ja kallistas ja läinud me olimegi. Ja arvake, kas jõudsime praamile? Poole tee peal otsustasime, et me niikuinii ei jõua, sest oli nii mõnigi ootamatu teeparandus ja järjekordselt olime varunud liiga vähe aega. Aga jõudsime sadamasse alla 2 minuti enne väljasõitu (uus rekord!) ja saime peale. Napikas. Jälle :D Nii et reisi algus läks igati edukalt ja kuna ilm oli ilus, siis olime ka meie ilusad ja rõõmsad-õnnelikud. Mis sest, et ma natuke ära kõrbenud olin moskva terrassi ja kadrioru pargi pärast (ega ma siis ise kunagi süüdi ole).
Kui georg otsa jõudsime, siis asetasime oma asjakesed hotellituppa. Olin palunud võimalikult hea vaatega tuba. No selle me saime. Mitte parima, aga täitsa hea - vaade restorani terrassile, basseinile ja päevitavatele-chillivatele inimestele. Ja ka merd oli näha meie rõdult. Mis veel tahta :) Toit oli eriti hea restos ja loomulikult proovisime ka sealset külmutatud juustukooki (juustukoogid mu absoluutsed lemmikud, nagu teada on). Nämmmmmaaa! Ja vahepeal jalutasime natsa ja õhtuks läksime leho vennanaise vanemate juurde aeda grillima. Ja chillima. Koos karini, lauri, eliise ja karini vanematega. Hästi mõnna oli, kui aus olla. Kas see oli ehk kadri adamson, kes ütles, et üks laps - see on aksessuaar, kaks last - see on pere. No meil oli üks laps kaasas ja pean tõdema, et see oli tõesti nagu puhkus! Ei olnud vaja jennul kogu aeg sabas joosta ja vaadata, et ta kuskile ei kukuks (enne meie väikest trippi kukkus ta lasteaias liumäelt kuidagi nii, et muhk pähe sai ja topul kukkus teisele poole pead teise muhu. Lisaks see tartus saadud sinikas silma all), midagi ära ei lõhuks, autoteele ei jookseks ja söögilauas skandaali ei teeks. Saime kohati tõesti jalad seina peale visata (piltlikult ok, sest tegelt tegelesin suurema osa ajast gretsiga) ja juttugi mehega puhuda. Ja telkut natsa vaadata. Ja palju jalutada (mees üldiselt jalutamishetkedel kas magas või oli massaazis). Grete liisa tegi ka natuke draamat, aga mitte märkimisväärselt. Restos söömine temaga läks seekord täitsa kenasti. Ja leidsin ka päris hea nipi, kuidas mehega rohkem aega vaikuses ja rahus koos veeta - nimelt läksin kohe hommikul grete liisaga basseini ja aurusauna, kokku 25 minutit. talle niiii väga meeldis vesi ja sulistamine. Ujutasin teda kõva 15-20 minutit ja pärast veel ca 8 min aurusauna ja laps oli päris soss omadega. Nii et pärast seda jäi kohe varsti tuttu :) Sama kordasin õhtul ja jälle järgmisel hommikul, nii et laps sai ujuda ja saunatada kolm korda. Ja kui jennust tuleb latatara ja ehk laulja, siis tundub, et grete liisa spetsialiteet on ujumine!? Või on liiga rutakad järeldused?
Peale söömise, jalutamise ja grete liisa lõbustasmise-ujutamise lasime ka end poputada-nunnutada. Mõlemad võtsime kaks protseduuri ja tulemuseks on uus värske, reibas ja trimmis kerttu ja elujõudu ja seksuaalset ja muidu energiat täis leho. Kaks paksult rahul lapsevanemat. Ja olin ka üsna hea abikaasa: kui grete liisa hommikul vara ärkas (nii 7 läbi miskit), ei ajanud issit üles, et lähme nüüd kõik koos hängima, vaid võtsin oma tütrekese ja läksime kahekesi koos spa-sse ujuma ja sauntama, seni kuni issi, hambad laiali, nohises magada. Ja kui pärastlõunal issi jälle! väsinud oli, siis võtsin jälle tütrekese ja läksin temaga jalutuskäigule, et mees puhata ja magada saaks. Ei tea, kas see oli tööväsimus või ehk hoopis õlle-siidri-pudelidringi-mojito-portveini jms koosmõju? Sest ega tallinnas ole mahti ja võimalust alkoholi trimbata nii palju, aga saaremaal spa-s pole ju see patt :)Ainuke asi, et mu kallis abikaasa ei talu eriti alkoholi :P
Mõtlesime, et kuressaare on üks paganama vahva söögilinn. Kus iganes me söömas oleme käinud, jääme alati rahule. Huvitav, miks nii? Ju vist seetõttu, et oleme justkui välismaal, ära kaugel kodust ja tööst ja argimuredest. ja siis tundub iga asi nii-nii hea ja nämma. Go spa resto ise oli mu meelest väga hea (kuigi teisel õhtul mehe tungival pealekäimisel tellitud pardifilee mulle peale ei läinud ja vahetasin oma roa mehe kana-hiidkreveti kookossupi vastu), samuti ka trahter veski (mis kuu aega tagasi oli igavesti soodne koht, aga nüüd oli hinnatase pauguga tõusnud ca 50%!) ja pub john bull (kus ei olnud lastepraadi, aga tore teeninduspersonal "hankis" eliisele naksti kartulipudru kastmega ja võttis selle eest 15 krooni, nii et ei röövinud lapse pealt, nagu seda tavaliselt üsna agaralt püütakse paraku teha. Isegi grillpidu aias tundub kuressaares kuidagi eriti hea ja liha eriliselt maitsev :)
Kui esialgu läksime spa-tama täitsa kolmekesi, siis kujunes välja üsnagi seltskondlik üritus. Esimesel õhtul veetsime aega onu lauli ja tädi taliniga. Järgmisel hommikul kohtasin liftis ühte tuttavat toredat tüdrukut oma kallimaga ja nii me siis go spa privaatrannas (seal on bassein ja täitsa tore muruplats lamamistoolidega, kus siis linnavurled päevitada saavad) lobisesime ja chillisime koos. Tema kutt on sakslane, väääga jutukas sakslane, nii et igav meil ei hakanud :) Ja oma reisijuttudega jõudsime sinnani, et nad tegid meile selgeks, et kui valida pulmareisi tai ja kariibide vahel (me siiani ei olnud ära otsustanud), siis ilmtingimata kariibid. Pole küsimustki. "The trip of our life", nagu vahva sakslane rääkis oma kariibide reisist väga entusiastlikult. Noh, mis see siis ära ei oleks, paned go spa nädalalõpu tripile 90 000 EEK otsa ja saadki kahenädalase mesinädala kariibidel. Piece of cake :D
Jaaa, see go spa on esimest eestit täis. Autod spa ukse ees on üks uhkem kui teine ja ega see ühele keskmisele eestlasele väga taskukohane ole ka. Keskmine õpetaja peaks oma terve kuu palga sinna alla panema ja natuke veel sms laenu juurde võtma :D Kuna meil oli kõva töörügamise eest kinkekaart, siis õnneks see reis väga kalliks ei läinud. Aga kaks ööpäeva spa-s koos hommikusöökidega, spa ja saunade kasutamisega, mõlemale kaks hoolitsust, söök-jook kohapeal restos ja mujal linnas pluss bensiin - 10 000 krooni või natuke rohkem. Kaks päeva!!!! Hullumaja, kui aus olla. Aga ühtegi sööki, hoolitsust ega saunaminutit ma kahetseda ei saa, sest see puhkus oli lihtsalt võrratu! Ja ma tegelikult arvan, et me olime selle ära teeninud ja teenime veel ja veel ja veel...
Sest kes siis muidu mu blogi viitsiks lugeda, kui mitte suurimad sõbrad!
Täna olen veetnud päeva väga sisukalt - shopates, pläkutades ja kohvitades (kõigepealt kissuga ja paari tunni pärast eve-ly ja mirelliga, grete ka loomulikult. Ja õhtu olen veetnud pere keskis kokates! Ei mingit jalutamist ega looduse nautimist niisiis täna. Aga magama ei saa ma ka minna, sest otsustasin teha homseks vaarika-valge shokolaadi juustukoogi ja arvake, kaua see peab ahjus küpsema :P Igatahes üle tunni aja, nii et enne keskööd ma seda välja võtta ei saa. Saabki see ränk orjatöö selleks kevadeks läbi ja saab rahumeeli puhkusele minna. Kes eelmist postitust luges, siis teab, et mu kallis abikaasa arvas, et pole vaja nii palju töötada (ca 2-4 h nädalas), vaid tuleb puhata ka ja nii ma siis vormistan oma puhkuse alates homme õhtust. Aga enne seda rõõmustan oma kalleid õpilasi veel loodetavasti maitsva juustukoogikesega. Täitsa imelik, et ma oma raske ja vaevalise tööpõllu kõrvalt veel küpsetada jõuan. Ikkagi mitu tundi nädalas rootsi keelt õpetada, ega see nalja asi pole, võtke teatavaks! :D
Praegu just triin väitis, et minu blogi fännid ootavad mu uut postitust. Ehk siis mu kõik neli-viis fänni. Kellel veel nii suurt fänniklubi ette on näidata? :D Ja pange tähele, et mu suurimad blogilugejad on mu meelest need, keda ma niigi ülitihti näen ja kellega niigi piisavalt palju jutustan. Naljakas, eks :)
Jennu on endiselt hästi vahva ja toredas vanuses. Küll jonnib omajagu mõni päev, aga samas viskab kogu aeg toredaid kilde oma lõbusas eesti keeles. Tuleb oma katkise autoga minu juurde ja ütleb: "Emme, kolista auto äla". Ehk siis tahtis emmel lasta auto korda teha, mitte ära koristada :). Ja siis oli ta tädi misule teatanud, et jennu ei valeta, issi ei valeta, aga emme valetab!!! No kust see siis tuli? Ja iga kord, kui talle ei meeldi miski, mis emme ütleb või palub või käseb, ütleb emmele küll jah: "Emme, äla valeta!" :D Ei teagi täpselt, kas ta ise ka aru saab, mis ta räägib. "tujutad ette, me lähme matalonilestolani" jms laused on tal ikka lemmikud, kus sõnapaar ´kujutad ette´ ikka sees on. Ja siis lõkerdab ikka hirmsasti naerda oma naljade üle. Ja lasteaiast öeldi mulle täna, et ta loeb üles automarke. Enamik vähegi suuremaid autosid on muidugi "siipautod" jennu käsituses, aga ka smart-autod, melsuautod ja autopõnnud,volvoautod ja siguliautod on äratuntavad. Tavaliselt. Pea iga volvoauto on "näe, issi auto".
Jennu ronis täna hommikul "emme taissu" ja ütles titale, et "tita, tule taa latsteaeda!". Ega mul selle vastu midagi ei olekski, sest siis saaks mina ka rohkem puhata ja mängida, aga grete liisa vist ei ole veel selles suhtes teab mis positiivselt meelestatud (magama jääb ööunne ainult emme juures, tavaliselt nina-nina vastu ja võib see vabalt võtta ca 1 tund. Ei mingit ise magama jäämist rahulikult, kuigi püüan ja üritan). Aga jens kaspar läheb küll augustis lasteaeda ja kujunes välja nii, et seesama lastead, millest ma viimasel korral rääkisin (seesama meie majast 5 mintsa jalutada), tallinna 5. lasteaed, võttis jensi vastu, hurraaaa!!!Juhataja helistas ise ja ütles, et on küll üks laps üle normi, aga eks me kuidagi selle lahendame. Huvitav, huvitav, miks selline situatsioon alguses üldse tekkis, aga no peaasi, et ta selle ära lahendas ja et issi ei pea vägikaigast lasteaiaga pidama hakkama. Tal niigi palju tööd (kujutad sa ette, isegi rohkem kui mul!) ja rügama peab piisavalt, ehk siis tuleb veel mõni kinkekaart ja saame veel spa-tama minna :)
Aga siis meie nädalavahetuse spa-elamusest. Jälle oli põnev, sest reede õhtul sai pakkima hakata ja kohver läks asju täitsa pungil täis ja osad asjad ununesid mahagi. Topule tädi misu juurde jõudsime alles kl 22 läbi, aga siis trallis jens veel natuke ringi ja grete liisa ei tahtnud ka magamisest midagi kuulda. No jälle see "nõiaõhtu" tuli meelde, kus lapsed röökisid ja kisasid vaheldumisi ja võidu. Aga seekord saime nad magama "juba" südaööks ja magasid mõlemad suht hästi. Jumal tänatud. Hommikul chillisime natuke tädi misu ja onu maiduga ja siis põrutasime saaremaa praami poole. Jennu jäi eriti rõõmsalt maha, ütles veel: "tsau emme, tsau issi, talli-talli" ja lehvitas ja kallistas ja läinud me olimegi. Ja arvake, kas jõudsime praamile? Poole tee peal otsustasime, et me niikuinii ei jõua, sest oli nii mõnigi ootamatu teeparandus ja järjekordselt olime varunud liiga vähe aega. Aga jõudsime sadamasse alla 2 minuti enne väljasõitu (uus rekord!) ja saime peale. Napikas. Jälle :D Nii et reisi algus läks igati edukalt ja kuna ilm oli ilus, siis olime ka meie ilusad ja rõõmsad-õnnelikud. Mis sest, et ma natuke ära kõrbenud olin moskva terrassi ja kadrioru pargi pärast (ega ma siis ise kunagi süüdi ole).
Kui georg otsa jõudsime, siis asetasime oma asjakesed hotellituppa. Olin palunud võimalikult hea vaatega tuba. No selle me saime. Mitte parima, aga täitsa hea - vaade restorani terrassile, basseinile ja päevitavatele-chillivatele inimestele. Ja ka merd oli näha meie rõdult. Mis veel tahta :) Toit oli eriti hea restos ja loomulikult proovisime ka sealset külmutatud juustukooki (juustukoogid mu absoluutsed lemmikud, nagu teada on). Nämmmmmaaa! Ja vahepeal jalutasime natsa ja õhtuks läksime leho vennanaise vanemate juurde aeda grillima. Ja chillima. Koos karini, lauri, eliise ja karini vanematega. Hästi mõnna oli, kui aus olla. Kas see oli ehk kadri adamson, kes ütles, et üks laps - see on aksessuaar, kaks last - see on pere. No meil oli üks laps kaasas ja pean tõdema, et see oli tõesti nagu puhkus! Ei olnud vaja jennul kogu aeg sabas joosta ja vaadata, et ta kuskile ei kukuks (enne meie väikest trippi kukkus ta lasteaias liumäelt kuidagi nii, et muhk pähe sai ja topul kukkus teisele poole pead teise muhu. Lisaks see tartus saadud sinikas silma all), midagi ära ei lõhuks, autoteele ei jookseks ja söögilauas skandaali ei teeks. Saime kohati tõesti jalad seina peale visata (piltlikult ok, sest tegelt tegelesin suurema osa ajast gretsiga) ja juttugi mehega puhuda. Ja telkut natsa vaadata. Ja palju jalutada (mees üldiselt jalutamishetkedel kas magas või oli massaazis). Grete liisa tegi ka natuke draamat, aga mitte märkimisväärselt. Restos söömine temaga läks seekord täitsa kenasti. Ja leidsin ka päris hea nipi, kuidas mehega rohkem aega vaikuses ja rahus koos veeta - nimelt läksin kohe hommikul grete liisaga basseini ja aurusauna, kokku 25 minutit. talle niiii väga meeldis vesi ja sulistamine. Ujutasin teda kõva 15-20 minutit ja pärast veel ca 8 min aurusauna ja laps oli päris soss omadega. Nii et pärast seda jäi kohe varsti tuttu :) Sama kordasin õhtul ja jälle järgmisel hommikul, nii et laps sai ujuda ja saunatada kolm korda. Ja kui jennust tuleb latatara ja ehk laulja, siis tundub, et grete liisa spetsialiteet on ujumine!? Või on liiga rutakad järeldused?
Peale söömise, jalutamise ja grete liisa lõbustasmise-ujutamise lasime ka end poputada-nunnutada. Mõlemad võtsime kaks protseduuri ja tulemuseks on uus värske, reibas ja trimmis kerttu ja elujõudu ja seksuaalset ja muidu energiat täis leho. Kaks paksult rahul lapsevanemat. Ja olin ka üsna hea abikaasa: kui grete liisa hommikul vara ärkas (nii 7 läbi miskit), ei ajanud issit üles, et lähme nüüd kõik koos hängima, vaid võtsin oma tütrekese ja läksime kahekesi koos spa-sse ujuma ja sauntama, seni kuni issi, hambad laiali, nohises magada. Ja kui pärastlõunal issi jälle! väsinud oli, siis võtsin jälle tütrekese ja läksin temaga jalutuskäigule, et mees puhata ja magada saaks. Ei tea, kas see oli tööväsimus või ehk hoopis õlle-siidri-pudelidringi-mojito-portveini jms koosmõju? Sest ega tallinnas ole mahti ja võimalust alkoholi trimbata nii palju, aga saaremaal spa-s pole ju see patt :)Ainuke asi, et mu kallis abikaasa ei talu eriti alkoholi :P
Mõtlesime, et kuressaare on üks paganama vahva söögilinn. Kus iganes me söömas oleme käinud, jääme alati rahule. Huvitav, miks nii? Ju vist seetõttu, et oleme justkui välismaal, ära kaugel kodust ja tööst ja argimuredest. ja siis tundub iga asi nii-nii hea ja nämma. Go spa resto ise oli mu meelest väga hea (kuigi teisel õhtul mehe tungival pealekäimisel tellitud pardifilee mulle peale ei läinud ja vahetasin oma roa mehe kana-hiidkreveti kookossupi vastu), samuti ka trahter veski (mis kuu aega tagasi oli igavesti soodne koht, aga nüüd oli hinnatase pauguga tõusnud ca 50%!) ja pub john bull (kus ei olnud lastepraadi, aga tore teeninduspersonal "hankis" eliisele naksti kartulipudru kastmega ja võttis selle eest 15 krooni, nii et ei röövinud lapse pealt, nagu seda tavaliselt üsna agaralt püütakse paraku teha. Isegi grillpidu aias tundub kuressaares kuidagi eriti hea ja liha eriliselt maitsev :)
Kui esialgu läksime spa-tama täitsa kolmekesi, siis kujunes välja üsnagi seltskondlik üritus. Esimesel õhtul veetsime aega onu lauli ja tädi taliniga. Järgmisel hommikul kohtasin liftis ühte tuttavat toredat tüdrukut oma kallimaga ja nii me siis go spa privaatrannas (seal on bassein ja täitsa tore muruplats lamamistoolidega, kus siis linnavurled päevitada saavad) lobisesime ja chillisime koos. Tema kutt on sakslane, väääga jutukas sakslane, nii et igav meil ei hakanud :) Ja oma reisijuttudega jõudsime sinnani, et nad tegid meile selgeks, et kui valida pulmareisi tai ja kariibide vahel (me siiani ei olnud ära otsustanud), siis ilmtingimata kariibid. Pole küsimustki. "The trip of our life", nagu vahva sakslane rääkis oma kariibide reisist väga entusiastlikult. Noh, mis see siis ära ei oleks, paned go spa nädalalõpu tripile 90 000 EEK otsa ja saadki kahenädalase mesinädala kariibidel. Piece of cake :D
Jaaa, see go spa on esimest eestit täis. Autod spa ukse ees on üks uhkem kui teine ja ega see ühele keskmisele eestlasele väga taskukohane ole ka. Keskmine õpetaja peaks oma terve kuu palga sinna alla panema ja natuke veel sms laenu juurde võtma :D Kuna meil oli kõva töörügamise eest kinkekaart, siis õnneks see reis väga kalliks ei läinud. Aga kaks ööpäeva spa-s koos hommikusöökidega, spa ja saunade kasutamisega, mõlemale kaks hoolitsust, söök-jook kohapeal restos ja mujal linnas pluss bensiin - 10 000 krooni või natuke rohkem. Kaks päeva!!!! Hullumaja, kui aus olla. Aga ühtegi sööki, hoolitsust ega saunaminutit ma kahetseda ei saa, sest see puhkus oli lihtsalt võrratu! Ja ma tegelikult arvan, et me olime selle ära teeninud ja teenime veel ja veel ja veel...
Friday, June 6, 2008
4 kuune Grete Liisa ja uue imidziga jennu
Tegelikult jäin ma juba korra gretekest tuttu pannes ka ise magama, aga ajasin end taas jalule ja siin ma siis olen. Kuna lattemammadega toimub väike kirjavahetus seoses järgmiste naistekatega (neid tulemas lausa kaks :), siis oli väike uudishimu ka arvutisse tulla. Sest ega tegelikult ma siin väga palju ei viibi. Seda on ka näha minu uuest imidzist (seda siis, et ma arvutis ei passi eriti). Nimelt olen ma suht põssa moodi roosa hetkel. No ei käinud ma rannas ega miskit, pole rannariideidki sobivas pikkuses-laiuses, vaid piisab ka niisama käruga linna peal töllerdamisest (loe: moskva terrass mailiga) ja kadrioru pargis hängimisest (mina ja mu pisem armastus). Ja nii saadaksegi põssa moodi hiiglaroosaks :P Vanakoolinaisena ei ole ma pannud ka päikesekreemi peale, sest „ahh ei mina küll ära kärssa” olen alati arvanud. Ja vot nüüd sähh sulle!
Lubasin rääkida lasteaedadest. No päris põnevad lood. Mardi lasteaeda stocki juures oleme oodatud alates augusti keskelt. Infopäeval eelmisel kolmapäeval jagati igasugu kasulikku teavet ja kuigi mind natuke hirmutas tõsiasi, et laste magamistoas on konstantselt 16 kraadi sooja ja järgmisel aastal kapitaalremondi ajal tuleb lapsed teise majja saata, siis üldine mulje oli meeldiv ja kasvataja, kes on seal 37 aastat töötanud, oli ülisõbralik ja armas. See on peamine, et lapsi hoitakse ja neist hoolitakse seal.
Aga mind hakkas huvitama hoopis üks teine lasteaed meile väga-väga lähedal, täpselt 3 minuti kaugusel, kui kiiresti vudida sinna!, kus jens kaspar ka järjekorras on. Kirte-lee sai sinna koha, aga jensi emale ei teatanud keegi, kuigi käisime kaks aastat tagasi mailiga korraga lapsi järjekorda panemas. Helistasin ja öeldi,et Jens joone all. Läksin siiski sinna infopäevale kohale (no ei mina seda asja niimoodi jäta). Ja nimekirja vaadates ei näinud jensi kusagil. Ei joone peal ega joone all. Kirte-lee taga oli veel üks nimi ja siis tuli nr 18 (nii palju võetakse mudilaste rühma) ja selle taga laiutas tühjus! Ja siis juhataja selle peale teatab, et ta eile kiiruga kirjutas seda nimekirja, et see 18 pidi kellegile juba lubatud olema. Möhhh??? Kirjutasin siis pastakaga jennu nime ka sinna taha ja teatasin, et kirte-lee ja jensi ema käisid koos lapsi registreerimas, et kuidas siis nii!? Mingit head vastust ma ei saanudki lõpuni välja, aga järgmise nädala alguses tegeleme sellega edasi. Juhataja oli väga rõõmus ja tore inimene, aga miskit on viltu läinud kas tema üleväsimuse tõttu või on seal ikkagi mingi sahker-mahker a la mõni sugulane või hea sõber sattus siiski veel kirte-lee ja jennu vahele? Kui järgmiseks teisipäevaks mingit positiivset tagasisidet sealt ei tule, lubas leho neil elu põrguks teha. Ikkagi advokaat :D Oehhhh, ma loodan, et saame ikka sõbralikult selle asja lahendatud ja meie poiss saab kodulähedale lasteaeda ilma sõjata :P Muidu oli igati tipp-topp tore ja mõnus lasteaed eriti suure ja avara aiaga. Optimistlik meel on mul endiselt alles ja kõigil nüüd pöidlad pihku, et õiglus võidaks :)
Vahepeal käisime veel tartus perega. St meie pere ja minu ema. Ilmaga meil vedas, sest oli ju nädalavahetus kuiv ja soe ja loomulikult sai siis palju aega õues veedetud. Alustuseks külastasime minu isa surnuaial ja viisime talle lilli. Sinna oli tulnud ka minu õde Kristel (isa esimene tütar). Jensil aga oli väga lõbus surnuaial, sest seal sai ringi vudida ja umbes 7 haua peal ilusad rehamustrid ära rikutud. Nagu poistele kombeks. Kuna surnuaias häält ei ole ilus tõsta, sai issi vaid lapsel sabas sörkida. Vähemalt sel aastal ei olnud tarvis veel 2, 2 aastasele lapsele seletada, miks tal ainult üks vanaisa on ja mis koht see selline veel oli, kus käisime. Aga küll jõuab. Pärast läksime kristeli-märdi juurde grillima. Nendel on oma maja aiaga, mõnsa. Ja kas saab veel toredam olla miski sellest, et meie lapsed on täpselt ühe vanused. Jens siis mõned päevad Matust noorem. Aga matu on muidugi palju pikem, nii et jens on tema kõrval lausa päkapikk oma ca 90 cm pikkusega. Ja kui öeldakse, et kaheaastased veel ei mängi omavahel, siis jama jutt. Mõtlesid seal erinevaid mänge välja ja tegelesid omavahel nii et vähe pole. Ja üle pika aja läks päev nii mööda, et Jennu kedagi ei peedistanud ja sai rahulikult olla ja jutustada, lapsed rõõmsatujuliselt ringi sibamas ja naljatamas. Kui tore on omada boonusõde ja boonus õepoega. Hakkasime ju alles suhtlema siis, kui lapsed olid nii 7 kuud vanad. On küll kahju neist kaotatud aastatest, aga parem hilja kui mitte kunagi ja seda enam on meil tagasi teha Nii et mul on kaks vahvamast vahvat õde lapsepõlvest saati (tinnu vaeseke sai vatti ja vilet minuga, sest pidi tema ju mind alalõpmata hoidma ihii) ja üks boonusõde nüüdseks poolteist aastat.
Ööseks läksime maale peipsi äärde ja saime ka vanaema-vanaisaga natuke lobiseda ja pühapäeva hommikul sõitsime tartu tagasi, et jennu suurt sõpsi ja sugulast eliiset külastada. Hängisime tartu linnas ja mõnnasime tundide viisi küll mänguplatsil ja küll raekojaplatsil. Käisime söömas ka ja nägime boonusena merlit ja co. Ja ka nendega saime hängida, kuigi alles kaks päeva varem käisime merliga koos leena sünnal restoranis ja puha. Sellega tuleb meelde, et jennul on uus kild. Kui sõitsime laupäeval tartu poole, teatab tema rõõmsalt: „Ei lähe lestolani, tujutad sa ette” (restorani ja kujutad ette täiskasvanute keeles). Ma ei tea, kust ta selle võttis, aga me ilgelt naersime ja nüüd ta autos muud ei räägigi, kui seda oma kildu. Mida iganes ta ütleb, siis „tujutad sa ette” tuleb kohe järele. Sellised täiskasvanute väljendid on hakanud jutu sisse tulema, nii et hirnu end herneks aeg-ajalt. Aga seda, et ta jens kaspar Pihkva on, ei tunnista ta endiselt. Tema on Jens. Poiss. Vanaisa olevat pihkva. Selles on tal õigus, aga tema väidab, et ei emme ega issi ega õde ega tema ole pihkva. Ehk on see nii seetõttu, et vanaisa me hüüamegi pihkvaks :) Ja täna potentsiaalsest uuest lasteaiast ära tulles ütles ta juhatajale „tädiii, tsau!”. No täitsa huumorimees meil. Linde hüüab tibudeks ja hommikul ärgates võib juhtuda, et esimene asi, mida küsib, on „Tuss vanaema läts?” :D
Jensil on silm sinine (uus imidz niisiis). Esimest korda elus on tõsine paistetus ja silm on sinilillakollakashall. Hüppasid eliisega tartus voodi peal ja „onu lauli” lubas neid jälgida. Aga ega sa kogu aeg jaksa eksole ja nii see juhtus, et jennu hüppas aknalaua vastu ja nii se läks. Esimene õhtu oli silm praktiliselt kinni, aga tänaseks on silm juba peaaegu täitsa lahti, ainult kärn on veel silma juures. Aga mis õige mees see ilma armideta on, eksju :)
Jahh, jensist oleks küll ja veel rääkida, aga meil on ka teine laps. Grete Liisa sai vahepeal 4 kuud vanaks hurraaa ja palju õnne. Ja tibu (või tiisu, nagu jennu ütleb) strateegilised mõõtmed on 6390 gr ja 65 cm. Mida teeb üks neljakuune? Keerab end seljalt kõhule, vaatab oma käsi-jalgu ja räägib meeletult-meeletult. Nagu jennu, aga mingis huvitavas võõrkeeles esialgu. Vaat kus geniaalne, eksju. Ja kiilakas on ta ka meil peaaegu (nagu professor). Kui paar nädalat tagasi oli plikal juukseid küll ja veel, siis nüüd on mõni hõre karv pea peal. Ja need hoiavad end kenasti kukeharja moodi püsti. Aga irrrmus armas on ta ja naerab hästi palju. Rõõmus laps taas, julgen öelda. Ja eriti fännab ta oma rullis silmaga venda. Nagu hommikul vennat näeb, läheb nägu naerule. Aga nagu emme vaateväljast eemale läheb, on jälle moss lahti ja nutt lagedal. Ses mõttes jennu moodi, et too oli eriline emmekas. Aga vat mis nüüd sellest memmekast saanud on, kes hommikul kisab vanaema taga ja iga päev küsib, kas lähme vanaema-vanaisa juurde :D Ja grete liisa on oma käitumist parandanud – enam ei tõusta 5-6 vahel, vaid „lausa” 7ni lastakse emmel tududa. Vahel isegi 8ni, kui eriti luksust emmele soovitakse. Nii et mida suve poole, seda magusamaks elu läheb (ptui ptui ptui). Vahel on ka krdi raske, aga sellest ehk mõni teine kord. Praegu on mõnus puhkus saaremaal tulemas ja tädi misu nõudis vanemat last endale topule, nii et homme alustame oma reisi kõigepealt topule ja sealt laupäeval edasi saaremaale GO spa-sse mõnulema ja end hellitada laskma. Ja täna rääkisin eloga ja ütlesin, et võtan ka keha trimmiva massaazi lisaks sünkroonmassaazile neljal käel. Ta ütles sellepeale, et oligi juba aeg, sest kaua nad peavad vaatama igalt poolt lotendavat kerttut :D Et järgmisel nädalal pean neile ette näitama täitsa uue ja trimmis keha. Vot sulle, kus alles väljakutse!
Aga mitte ainult jennu ja elo ei tee kildu. Leho küsis täna mult autos, et kaua ma kavatsen oma rootsi keele tunde veel suvel anda. No sõbralikult küsis loomulikult, sest ta mul hea ja armas mees (ja kõikide mu sõbrannade meelest ka musterissi ja tegelikult on jah igati väärt mees-issi!). Ma siis vastasin, et järgmine nädal viimane tund (pane tähele, et teen tööd kord nädalas 2 tundi). Ta ütles seepeale, et ohh ongi aeg, inimene peab puhkama ka. Maivõi :D:D:D Hirnusin end seekord tõesti herneks, sest Look who´s talking now.
Lubasin rääkida lasteaedadest. No päris põnevad lood. Mardi lasteaeda stocki juures oleme oodatud alates augusti keskelt. Infopäeval eelmisel kolmapäeval jagati igasugu kasulikku teavet ja kuigi mind natuke hirmutas tõsiasi, et laste magamistoas on konstantselt 16 kraadi sooja ja järgmisel aastal kapitaalremondi ajal tuleb lapsed teise majja saata, siis üldine mulje oli meeldiv ja kasvataja, kes on seal 37 aastat töötanud, oli ülisõbralik ja armas. See on peamine, et lapsi hoitakse ja neist hoolitakse seal.
Aga mind hakkas huvitama hoopis üks teine lasteaed meile väga-väga lähedal, täpselt 3 minuti kaugusel, kui kiiresti vudida sinna!, kus jens kaspar ka järjekorras on. Kirte-lee sai sinna koha, aga jensi emale ei teatanud keegi, kuigi käisime kaks aastat tagasi mailiga korraga lapsi järjekorda panemas. Helistasin ja öeldi,et Jens joone all. Läksin siiski sinna infopäevale kohale (no ei mina seda asja niimoodi jäta). Ja nimekirja vaadates ei näinud jensi kusagil. Ei joone peal ega joone all. Kirte-lee taga oli veel üks nimi ja siis tuli nr 18 (nii palju võetakse mudilaste rühma) ja selle taga laiutas tühjus! Ja siis juhataja selle peale teatab, et ta eile kiiruga kirjutas seda nimekirja, et see 18 pidi kellegile juba lubatud olema. Möhhh??? Kirjutasin siis pastakaga jennu nime ka sinna taha ja teatasin, et kirte-lee ja jensi ema käisid koos lapsi registreerimas, et kuidas siis nii!? Mingit head vastust ma ei saanudki lõpuni välja, aga järgmise nädala alguses tegeleme sellega edasi. Juhataja oli väga rõõmus ja tore inimene, aga miskit on viltu läinud kas tema üleväsimuse tõttu või on seal ikkagi mingi sahker-mahker a la mõni sugulane või hea sõber sattus siiski veel kirte-lee ja jennu vahele? Kui järgmiseks teisipäevaks mingit positiivset tagasisidet sealt ei tule, lubas leho neil elu põrguks teha. Ikkagi advokaat :D Oehhhh, ma loodan, et saame ikka sõbralikult selle asja lahendatud ja meie poiss saab kodulähedale lasteaeda ilma sõjata :P Muidu oli igati tipp-topp tore ja mõnus lasteaed eriti suure ja avara aiaga. Optimistlik meel on mul endiselt alles ja kõigil nüüd pöidlad pihku, et õiglus võidaks :)
Vahepeal käisime veel tartus perega. St meie pere ja minu ema. Ilmaga meil vedas, sest oli ju nädalavahetus kuiv ja soe ja loomulikult sai siis palju aega õues veedetud. Alustuseks külastasime minu isa surnuaial ja viisime talle lilli. Sinna oli tulnud ka minu õde Kristel (isa esimene tütar). Jensil aga oli väga lõbus surnuaial, sest seal sai ringi vudida ja umbes 7 haua peal ilusad rehamustrid ära rikutud. Nagu poistele kombeks. Kuna surnuaias häält ei ole ilus tõsta, sai issi vaid lapsel sabas sörkida. Vähemalt sel aastal ei olnud tarvis veel 2, 2 aastasele lapsele seletada, miks tal ainult üks vanaisa on ja mis koht see selline veel oli, kus käisime. Aga küll jõuab. Pärast läksime kristeli-märdi juurde grillima. Nendel on oma maja aiaga, mõnsa. Ja kas saab veel toredam olla miski sellest, et meie lapsed on täpselt ühe vanused. Jens siis mõned päevad Matust noorem. Aga matu on muidugi palju pikem, nii et jens on tema kõrval lausa päkapikk oma ca 90 cm pikkusega. Ja kui öeldakse, et kaheaastased veel ei mängi omavahel, siis jama jutt. Mõtlesid seal erinevaid mänge välja ja tegelesid omavahel nii et vähe pole. Ja üle pika aja läks päev nii mööda, et Jennu kedagi ei peedistanud ja sai rahulikult olla ja jutustada, lapsed rõõmsatujuliselt ringi sibamas ja naljatamas. Kui tore on omada boonusõde ja boonus õepoega. Hakkasime ju alles suhtlema siis, kui lapsed olid nii 7 kuud vanad. On küll kahju neist kaotatud aastatest, aga parem hilja kui mitte kunagi ja seda enam on meil tagasi teha Nii et mul on kaks vahvamast vahvat õde lapsepõlvest saati (tinnu vaeseke sai vatti ja vilet minuga, sest pidi tema ju mind alalõpmata hoidma ihii) ja üks boonusõde nüüdseks poolteist aastat.
Ööseks läksime maale peipsi äärde ja saime ka vanaema-vanaisaga natuke lobiseda ja pühapäeva hommikul sõitsime tartu tagasi, et jennu suurt sõpsi ja sugulast eliiset külastada. Hängisime tartu linnas ja mõnnasime tundide viisi küll mänguplatsil ja küll raekojaplatsil. Käisime söömas ka ja nägime boonusena merlit ja co. Ja ka nendega saime hängida, kuigi alles kaks päeva varem käisime merliga koos leena sünnal restoranis ja puha. Sellega tuleb meelde, et jennul on uus kild. Kui sõitsime laupäeval tartu poole, teatab tema rõõmsalt: „Ei lähe lestolani, tujutad sa ette” (restorani ja kujutad ette täiskasvanute keeles). Ma ei tea, kust ta selle võttis, aga me ilgelt naersime ja nüüd ta autos muud ei räägigi, kui seda oma kildu. Mida iganes ta ütleb, siis „tujutad sa ette” tuleb kohe järele. Sellised täiskasvanute väljendid on hakanud jutu sisse tulema, nii et hirnu end herneks aeg-ajalt. Aga seda, et ta jens kaspar Pihkva on, ei tunnista ta endiselt. Tema on Jens. Poiss. Vanaisa olevat pihkva. Selles on tal õigus, aga tema väidab, et ei emme ega issi ega õde ega tema ole pihkva. Ehk on see nii seetõttu, et vanaisa me hüüamegi pihkvaks :) Ja täna potentsiaalsest uuest lasteaiast ära tulles ütles ta juhatajale „tädiii, tsau!”. No täitsa huumorimees meil. Linde hüüab tibudeks ja hommikul ärgates võib juhtuda, et esimene asi, mida küsib, on „Tuss vanaema läts?” :D
Jensil on silm sinine (uus imidz niisiis). Esimest korda elus on tõsine paistetus ja silm on sinilillakollakashall. Hüppasid eliisega tartus voodi peal ja „onu lauli” lubas neid jälgida. Aga ega sa kogu aeg jaksa eksole ja nii see juhtus, et jennu hüppas aknalaua vastu ja nii se läks. Esimene õhtu oli silm praktiliselt kinni, aga tänaseks on silm juba peaaegu täitsa lahti, ainult kärn on veel silma juures. Aga mis õige mees see ilma armideta on, eksju :)
Jahh, jensist oleks küll ja veel rääkida, aga meil on ka teine laps. Grete Liisa sai vahepeal 4 kuud vanaks hurraaa ja palju õnne. Ja tibu (või tiisu, nagu jennu ütleb) strateegilised mõõtmed on 6390 gr ja 65 cm. Mida teeb üks neljakuune? Keerab end seljalt kõhule, vaatab oma käsi-jalgu ja räägib meeletult-meeletult. Nagu jennu, aga mingis huvitavas võõrkeeles esialgu. Vaat kus geniaalne, eksju. Ja kiilakas on ta ka meil peaaegu (nagu professor). Kui paar nädalat tagasi oli plikal juukseid küll ja veel, siis nüüd on mõni hõre karv pea peal. Ja need hoiavad end kenasti kukeharja moodi püsti. Aga irrrmus armas on ta ja naerab hästi palju. Rõõmus laps taas, julgen öelda. Ja eriti fännab ta oma rullis silmaga venda. Nagu hommikul vennat näeb, läheb nägu naerule. Aga nagu emme vaateväljast eemale läheb, on jälle moss lahti ja nutt lagedal. Ses mõttes jennu moodi, et too oli eriline emmekas. Aga vat mis nüüd sellest memmekast saanud on, kes hommikul kisab vanaema taga ja iga päev küsib, kas lähme vanaema-vanaisa juurde :D Ja grete liisa on oma käitumist parandanud – enam ei tõusta 5-6 vahel, vaid „lausa” 7ni lastakse emmel tududa. Vahel isegi 8ni, kui eriti luksust emmele soovitakse. Nii et mida suve poole, seda magusamaks elu läheb (ptui ptui ptui). Vahel on ka krdi raske, aga sellest ehk mõni teine kord. Praegu on mõnus puhkus saaremaal tulemas ja tädi misu nõudis vanemat last endale topule, nii et homme alustame oma reisi kõigepealt topule ja sealt laupäeval edasi saaremaale GO spa-sse mõnulema ja end hellitada laskma. Ja täna rääkisin eloga ja ütlesin, et võtan ka keha trimmiva massaazi lisaks sünkroonmassaazile neljal käel. Ta ütles sellepeale, et oligi juba aeg, sest kaua nad peavad vaatama igalt poolt lotendavat kerttut :D Et järgmisel nädalal pean neile ette näitama täitsa uue ja trimmis keha. Vot sulle, kus alles väljakutse!
Aga mitte ainult jennu ja elo ei tee kildu. Leho küsis täna mult autos, et kaua ma kavatsen oma rootsi keele tunde veel suvel anda. No sõbralikult küsis loomulikult, sest ta mul hea ja armas mees (ja kõikide mu sõbrannade meelest ka musterissi ja tegelikult on jah igati väärt mees-issi!). Ma siis vastasin, et järgmine nädal viimane tund (pane tähele, et teen tööd kord nädalas 2 tundi). Ta ütles seepeale, et ohh ongi aeg, inimene peab puhkama ka. Maivõi :D:D:D Hirnusin end seekord tõesti herneks, sest Look who´s talking now.
Subscribe to:
Posts (Atom)
