multikat "vaatamas"

Istun siin mina arvutis, Grets babybjörnis ka väikest uinakut tegemas, jennu vaatab Auto filmi (ma ei tea, mitmendat korda ta viimase nädala jooksul seda vaatama peab), aga kuidagi kahtlaselt vaikselt. Tavaliselt pean talle selle peale panema, aga ega ta suurt vaata, sest samal ajal on pottide-pannidega vaja kolistada ja kuskil turnida ja ringi tuisata. Aga täna kahtlaselt vaikus. No ja kui piiluma lähen, siis poja nohiseb ja tudub :) Lõunaund siis, mis vahele jäi. Või mis vahele - saab ka ju 16.30 vabalt lõunaunne jääda, kui emme liberaalne on. Tean, et pole vaja põdeda, sest lasteaias magavad nad nagu miilenki kõik koos ja jennu üks tublimatest magajatest. Kui laps ei taha kodus lõunaunne jääda, siis mis ma sunnin. Pealegi läheks grets närvi, kui ma tund või rohkem jennut magama üritan saada. Issil õnnestub see aga kenasti, vähemalt õhtuti on kord majas: pesema, natuke loevad raamatut, tuli kustu ja varsti on vaikus majas ja laps magab.

Aga no magaks siis nuki ka öösel korralikult. Ohhh eiiii, viimased kaks ööd on tõsine närvide proovilepanek meie majas olnud. Issi teist ööd järjest kolis juba varakult teise tuppa, sest jennu sipleb ja tõmbleb ja pahurdab. Ja siis keset ööd ronib minu juurde, kisab "ai-ai", "ei taha tududa", viskab end voodis igasse suunda ja lihtalt röögib, mille peale grets ka prääksuma hakkab, aga õnneks ta veel suhteliselt flegma ja jääb kohe vait, kui emme pai teeb. jennu aga puskleb niimoodi pool ööd ja arvake, mis tujus emme hommikul on :D Ma ei kadesta end hetkel, tõesti mitte. Aga päeval on kõik nagu korras. Köha on väiksemaks jäänud ja nohu pole enam peaeagu üldse. Palavikku ei tulnudki. Miks siis vaja öösel sellist komejanti teha? Õnneks on emme nõus ta enda kaissu võtma, kuigi mitte kõige paremas tujus, sest ka emme tahab puhata ja magada! Nädalavahetusel vähemalt ühel ööl on lootus end välja puhata, sest jennu transpordime vanaemale reede ööks. Ohhh, tundub mõnus:) Saab end ka natuke tuulutama minna, st katsikule hiigelPoisule. Ei tea, kas ta nüüdseks, nädalasena, on juba 67 cm täis? :D Igatahes võib arvata, et suht kuuajase gretsiga võrdses mõõdus. Ja meie laps oli suur laps!

Täna ei ole väljas käinud, ja tunda on jah - kuidagi paks see pea. Aga õhtul lähme sutsukeseks maili ja külliga küll litutama (ok, grets on ka kambas), Fahle kohvikusse. Loodetavasti on seal hubane ja rahulik, nii et gretu tunneb end nagu kodus :) Praegu tal küll hirmus mõnna emme süles olla ja magab päeval hästi. Küll oleks tore, kui tal õhtuks ka seda unekest jätkuks :) Peaks äkki näpistama ja ta üles äratama, et pärastpoole tuduks? :) Oi, tahaks juba kevadet ja suurim soov on, et lapsed oleksid terved ja rõõmsad ja et me kõik magaksime hästi ja pikalt. Unistada ma oskan :)

Jennu koos täpselt 4 nädalse õega :)

"lustlikud" ööd ja köha-nohused päevad

Loen regulaarselt ühe rootslanna blogi, kes elab USA-s perega. Tal kaks poega, 3 kuune ja 4 aastane. Vanem käib lasteaias, nooremaga ta kodus. Ja ta just ei hiilga oma ülipositiivsusega - ei, pigem on aus ja siiras ja see just ongi armas, et ta ei ilusta midagi. Aga samas kirjutab kerge huumoriga, nii et lugejal ei tule masendus peale :) Ja see tema elu mingil määral lohutab mind. Et teistelgi on raske ja kohati veel palju raskem kui mul.

Ega siis hullu polegi. Jennu: "tita utab, pole ullu". See on nii armas, kuidas jennu seda iga kord sarnaselt ütleb :D No ei ta nuta niiväga palju midagi, aga lihtsalt aeg-ajalt tundub, et sedagi on minu jaoks liiga palju. Just neil päevil, kus tuleb toime tulla kahe lapsega ja korraga ja üksi! Siis on õhtuks juhe koos, kui piinlikult aus olla. Tahaks, et oleks rohkem käsi-jalgu-sülesid, aga näe, ei ole! Kuidas ma saan samal ajal jennut lohutada, kes just äsja on diivanilt alla kukkunud ja nutab ja tahab opa, kui grets parasjagu nälga kustutab või oma tüdruktirtsu kombel nutab gaasivalu käes? Või kui jennu nõuab kõval ajal putru hommikul, grets aga tahab ka emmet ja ei tee oma soove teatavaks just tasasel häälel. Vot siis tuleb olla osav ja kõigega hakkama saada,seejuures ka mõelda, kuidas ise pestud-kammitud-söödud saad! See on kunst, mida ma alles õpin ja nüüd siin nelja silma all öeldes - ega ma ikka väga hästi hakkama saa küll! Aga ei siin aita ei kõrgkoolidiplom ega vist ka doktorikraad, mulle tundub :) Ikka ise tuleb pusida ja loota, et läheb kergemaks ja küll see tarkus laste kasvatamisel ka meie õue tuleb, ihiii. Aga no natuke kaval ikka olen ka. Dushi all käin nii, et grets oma kiiktooliga on mul vannitoas ja ma räägin temaga ja kuna uks on lahti,siis hõikan jennule teise tuppa ka paar sooja sõna :) Kui aga vaja endale võileiba ja kohvi teha ja grets mitte ei taha ei kiikuda ega diivanil chillida,siis võtan ta kas vasaku käe peale, samal ajal paremaga toimetades, või siis veel lihtsam Babybjörni kõhupeale ja samal ajal siis nõksutan end ja teen süüa :P No ega end siis pesemata ja nälga saa jätta! Ja kui vaja välja minna, tuleb kena välja näha, ekssju?! Siis jälle babybjörni laps ja saab meiki teha küll :D See kõik tundub kentsakas, aga no mis teha. Kui vaja, siis vaja. Aga juhtub ka nii, et laps magab või tundub kiigekene armas. Tujud ja vajadused ju erinevad erinevatel ajahetkedel, aga see on ju normaalne, kui nii pisike lapsuke nagu grets vajab emme lähedust üsnagi palju. Praegugi magab mul padja peal emme süles ja see on imearmas :) Teises toas magab jennu lõunaund (kl 5 õhtul jäi siis lõunaunne, normaalne!)

Jennu on meil ikka endiselt tubli, ainult et jäi köhasse-nohusse, mis tähendab, et lasteaeda täna teda viia ei saanud. Ja vaesekene köhis nii palju öösel, et ise ei saanud magada ja emme ka mitte. Ronis kl 3 paiku meie kaissu ja siis ma olingi oma kahe lapsega suures voodis, issi läks end välja puhkama teise tuppa. Tundub natuke ebaõiglane, et mees magab rahulikku und samal ajal, kui naine mässab öö läbi lastega? Üks neist köhib ja nutab ai-ai ja sonib kergelt kogu öö (väike palavik ka lisaks hirmsale köhale), teine aga ei saa korralikult magada tänu suure venna haigusele. Ja emme siis ühe käega paitab venna peakest ja teeb talle korduvalt kalli-kalli, teisele aga annab rohkem tissi kui keskmisel ööl, sest ilmselgelt on raskem ja pingelisem öö kui ükskõik milline teine. No ja hommikul ei lasta ju ka magada, vaid äratus juba 7 paiku. Ootaks haigelt lapselt siis ka jonnakat ja nutust hommikut, aga seda õnneks ei tule. Hoopis on laps, kes väga rõõmus ja energiline vaatamata öisele kehvale magamisele ja meeletule köhale. Jennu on erakordne laps - isegi vähese une ja kõva palavikuga on ta nagu hüpikjänku! Sellist last lihtsalt ei ole olemas. Aga emme oli see-eest hommikul magamata ja üleväsinud eilsest pikast päevast ja ööst. Ja see mõjub laastavalt mu närvisüsteemile. Õnneks taipas mees olla abivalmis ja moosis oma ema meile appi hommikupoolikuks. Sain natukenegi puhata ja käisin linnas end tuulutamas gretsiga, kuniks jennu oma vanaemaga mängis. See kulus väga ära! Mida ma küll sellise ämmata teeksin? Pärastlõunal tuli aga issi koju ja ma sain natukene muresid kurta ja läks kergemaks. Aga üleväsimus tapab küll. Kui ma lõpuks sain mahti pikutama minna ja tahtsin natuke magada, hakkasid mõlemad lapsed omal viisil tegema kõike selleks, et ma jälle püsti end ajaks ja ringi hüppaks. Aga kuna nüüd mõlemal tibul silm loojas, siis kasutan vist võimalust ja lähen ka!

Alati saan end lohutada fantaasiapidliga tulevikust. Ehk siis näen (jälle), kuidas me lehoga väljas romantilist õhtusööki naudime. Ja kuidas me tais oma pulmareisil olles magusaid kokse trimpame ja päikese käes chillime, lapsed samal ajal vanaema-vanaisa ja emme-issiga (kes küll vähe vindised) naerda lõkerdavad ja hullavad (aga vanaema hoiab silma peal, et nad liiga kaugele ei jookseks, kuna emme on lõpuks oma väljateenitud puhkusel ja saab end lõdvaks lasta). Jahhhh, neid unistusi on veel ja veel. Ja kõige toredam on see, et need unistused ei pruugi ainult unistusteks jääda,vaid tegelikult on reaalne lootus, et varsti-varsti (nii aasta pärast :D) saabki natukene puhata-mängida! Ohhh, kohe parem hakkas. Ja mees ei saa veel aru, miks inimene blogida tahab!? Õnneks saab ta aga väga hästi aru, kui naisel juhe kokku hakkab jooksma ja sebib abikäed kohale. Ja toob imelise roosi ka! Ja tuleb ise koos roosiga koju. Ja kokkab meile varsti imelise õhtusöögi, ma tean juba ette :)

Üks lõbus lugu siia lõppu. Meil nüüd poolteist nädalat ahjuuks katki. Aga saab ka väga edukalt ju küpsetada, kui paned lahtise ukse ahju ette ja lükkad tooli uksele ette, et too ära ei kukuks :D. Ja saab imelise piruka ikkagi! Leho püüdis aga asjasse selgust tuua, uurides oma ema (hiire) juures, kuidas see süsteem siis ikkagi käib? No ja näitas hiirele ka, kuidas tal asi viltu läks ja klõps! ja oligi hiire uks ka eest :D Nüüd siis meie peres kaks uksevaba ahju! Ma räägin,et mu mees on õige elukutse valinud :) Ärge keegi meid nüüd mõni aeg endale külla kutsuge, sest jumal teab, mitu ust ta veel on võimeline ära lõhkuma ihiiii. Kui nalja ei saaks, oleks elu hoopis nukram. Aga õnneks on naeru ja nalja meie peres pidevalt, autoriks kas jennu või issi :D

Ja ongi meie, eestlaste jaoks, tähtis päev kätte jõudnud. Head vabariigi aastapäeva meile kõigile!

Meie perel on täna üsna tihe graafik. Ainult et pereisa magab ja ei raatsi teda kuidagi üles ajada, siis ta äkki pahur või miskit. Eile nimelt tähistasime sõber urmo sünnipäeva ja leho läks nii jutuhoogu, et ei jätnud sõpru enne rahule kui kl pool 1 öösel. Vot sulle lapsevanemad :) Peretütar jäi sealsamas meie juures diivanil magama, mis tal üle jäi, kui taktitundetud peresõbrad koju ei kavatse minna. Ja urmo-maili viisakate inimestena ei söandanud meid välja ka "visata". Jenspoiss oli tinnu juures, nii et meil polnud miskit muret, kuna grets pärast mõningasi õhtusi rahutusi oli end kerra tõmmanud ja magas paksu und, vaatamata issi valjule häälele. Jah, leho tunnistas, et pole ammu nii palju laterdada saanud (no ma ei saa aru, miks ta minuga kodus ei või nii jutukas kunagi olla???) ja et tuleks vist maili-urmo juures tihemini jutustamas käia :D No tere-tore, mina ei kõlba vist siis kuhugi! No see on need 3 pudelit veini, natuke õlut ja enne kodus joodud siider, mis häälepaelad valla lõi :D Ja eilne pidu oli järjeks üleeilsele, kui käisime jennu ja (taas!) imikuga väljas tähistamas. Sõprust vms :D Ma ei teagi mida, võibolla lihtsalt reedet. Aga sõbrad oma beebiga olid ka. Kokku siis kolm last: 3 nädalane, peagi 3 kuune ja peagi 2 aastane. Ja arutasime eve-lyga enne, et väga suurt tõenäosust ei ole, et kõik kolm kenasti rahus chillivad ega lärmi löö. No meie kahest põngerjast üks ikka peaks mingi draama korraldama, kas siis meie armas draamakunn või gaasigrete. Aga ette muretseda mõnikord lausa tore - nimelt ei kisanud ükski titt ja jennu oli ka väga heas tujus, sest meie valitud söögikohas oli päris lahe mängunurk koos mängukaaslastega! Vot kui tore, meie saime sõpsidega süüa-lobiseda, tited turvahällis passisid niisama ja mõtlesid maailma asjade üle järele, jennu aga jooksis ringi, õnnis nägu peas. Vahepeal käis isegi söömas oma lastepraadi, mis oli muidugi tohutu ports. AGa suur ports seetõttu, et tegemist oli american food´iga, koha nimi Mack (tartu mnt). Väga hea koht lastega peredele, soovitame kõigile :) Nii et nüüd oleme kahe lapsega kaks korda väljas söömas käinud ja mõlemad korrad on õnnestunud. Vahepeal peab ju eriti hästi ka minema, eksju :) Tol reedesel õhtul olime siiski viisakad ja tulime jennu tuduajaks koju. Jennule see muidugi ei meeldinud sugugi, aga ega me siis väga pehmod lapsevanemad ka ole.

Neljapäev nii magus päev ei olnud, sest siis olin kahe lapsega üksi taas. Oi, pärastlõunaks olin juba nii väsinud, et teatasin lehole, et tahan meest koju! Õnneks ta oli hästi mõistlik ja tuligi punkt kl 18 koju ja oli hea mees ja pereisa ja kokk niikuinii :) Tegi oma vaesele õnnetule abikaasale pirukat ja kuulas oma naist ja lubas midagi ilusat osta. Vot kus lohutaja :) Lihtsalt kui tuleb vara tõusta, vahepeal jennuga musamaris käia, siis vaadata, kust süüa saab, kuidas lapsed magatud saaksid, ise söödud-puhatud. NO kõike ei jõudnud. nt ise süüa ei teinud, aga jumal tänatud, et meil on poodides sooja toidu letid. Kui palju kergemaks see titemammade elu teeb! Käisin meie hummeriga stockmannis ja ausalt öeldes oli seal riiulite vahel ikka väga kitsas manööverdada. Kui mul oli tahtmine kogu aeg ette-taha vabandada kõigi ees, kuna ma nii kohmakalt liiklesin, siis endagi imestuseks märkasin, et hoopis paljud vabandasid minu ees, et nad mulle ette jäid :D Eestlased ja nii üliviisakad, kuhu ma sattunud olin? Igatahes see tegi tuju heaks, et keegi ei nähvanud midagi stiilis: "mis loivad siin oma käruga? mine istu tittedega kodus!" iccc. Aga siis pärast seda magas jennu lõunaund ainult 45 minutit (kodupäevadel kahjuks nii see tihti ongi) ja kui olin kiiruga oma toidu sisse ajanud, oli jälle puhkus läbi. Aga meie positiivne "leid" on tädi anu. Tema on minu õe sõbranna, kes on meile sel ndäalal olnud koduabiline ja gretsi kärutaja, kui mina jennuga musamaris olin. Nii et ei ole me loobunud jennu muusikakoolist ega ka koristamisest :) Sellist lapsehoidjat olen alati meile tahtnud: rõõmsameelne, täpne ja abivalmis! Lisaks sellele on temaga väga meeldiv vestelda, nagu sõbrannaga.
Ja koduabilisena täpselt sama hea. Kui ta meile vaid jääks, oleksin üliõnnelik :) Kui lastega kodus olla, siis vahel ikka jookseb juhe kokku, aga kui on inimesi, kes aitavad vahel lapsi hoida ja koristada, tundub elu jälle kohe palju lihtsam. Ja kus häda kõige suurem, seal abikäed kõige lähemal :) Kuigi häda ei olnud üldse suur, kui jennu tädi ta endale "võttis" üheks päevaks. Kui neljapäeval olin juba juuksed turris,siis pärast reedest rahulikku ja idüllilist päeva sõbrannaga ja pisitittedega koos ei mõelnud enam üldse põgenemisele :D Mis siis viga, kui lapsed magavad kenasti ja pikalt, emmed saavad kadriorus jalutada ja pläkutada ja takkatipuks on vanem vend lasteaiast tulnuna ka õnnelik, rõõmus ja nalja täis :) Ja siis viivad veel kallid mehed naiskad välja sööma! NO mis nii viga, mõtlen ma hetkel. Aga vot mõnel päeval see eluke nii lihtne ei tundu.

Eile oli ka elu lihtne. Nukikene ära antud, läksime mehega ja pisigretsiga ülemistele poodlema. Saime üht-teist, aga väsisime kiiresti ära. Aga vähemalt pesupoes saime käidud, mu lemmikus, La Senzas. Naistel kaob seal aeg kiiresti,a ga vaja ju 10 erinevat rintsikut selga ajada ja seljast ära ja siis uuesti ikka kõik selga, sest äkki ikka ostan selle kirju selle musta asemel? Lehol oli juba väga kopp ees, kui lõpuks kaks komplekti välja valisime. Ütlesin veel kassa juures, et võin ka ühe komplekti võtta, sest ega see ju odav ole. Aga tema arvas, et võtku ma ikka kaks, "sul ju neid vaja". Kui leho arvet kuulis, siis nägu venis ikka väga pikale :D AGa siis oli juba liiga hilja ja piinlk ka ühest komplektist loobuda, minu õnneks :) Keegi ei käsi sul kalli maitsega naist endale võtta, on ju nii! Ise on süüdi, on minu järeldus. Aga kokkuvõttes on tal ilusa pesuga naisest rohkem rõõmu ka ja naine tunneb end kah kohe sada korda ilusamana. Olgem ausad, imetamisrinnahoidjad ei ole ju seksikuse tipp :D

Pohmellis, kuid armas mees ärkas (naine peksis üles) ja on kohevarsti teel ämma juurde muffinihommikule. Ja siis veel kaks üritust päeva jooksul. Oma pisipoja toome ka enne ära, kui mölluks läheb :)

Ahjaaa, Palju õnne veekord, Triin! mäletate küll mu beebiootel sõbrannat, kellel oli tähtaeg juba 14. veebruaril. Esmaspäeval, 18. veebruaril, käisime kadriorus siis päris pikalt jalutamas ja näe, kiirendaski sünnitusprotsessi - neljapäeva hilisõhtuks oli Poisu käes :D Ei võtnud nädalatki! Poiss nagu ponks - 4300 gr ja 57 cm! Näete, ma ei ole ainus, kellelel on loodud sünnitada hiiglaseid :)

"karjäärimutt"

Oleme Gretsiga siin laste- ja arvutitoas kahekesi - Grets sellepärast, et ta jennut oma võimaliku nutuga üles ei ärataks ja mina seetõttu, et ei saa ju enne teise tuppa magama minna, kui grets kavatseb kunagi ehk tuttu jääda!? Issi tuli ka abiks ja opatab lapsukest. Kl on 23.30 õhtul, aga noorem laps ei tudu. Ärkas kl 17 ja vahepeal on vaid tukastanud autos. Ehk siis "teeb jennut", st milleks aega raisata magamisele? Ok, päeval magas kenasti, lausa ligi 5 h järjest, aga nii väiksed lapsed kui tema (kohe kolm nädalat) peaksid palju tihemini magama ja üle 2 h järjest mitte üleval olema, olen kuulnud. Kohe huvitav teada, millal täna gaasitrall lõpeb?

Mees siin seljataga kommenteerib hetkel mu blogimist, arvates, et "ehk ei peaks iga issanda päev blogima, kui aega on niigi näpuotsaga!?" Aga vot iga issanda õhtu on vaja netis autosid uurida-puurida, see on küll mõistlikult kulutatud aeg! Aga mees (mehed) ei hiilga alati just kõige kõrgema emotsionaalse intelligentsusega, pean taaskord tõdema (julgen seda kirja panna, kuna tean, et minu mees ei komista mu blogi otsa kunagi ihii). Tundub, et issi mõttekäigud olid nii läbimõeldult pikad ja väsitavad, et grets jäigi tuttu :D (kell on 23.37). Issi sai tuttu ja emme kõrvad puhata :) ("ähvardasin", et kui ta veel palju kommenteerib minu toiminguid ja ka blogimist mh., siis teen tast öösel siivutuid pilte ja panen blogisse üles :D )

Kui eile oli väsitav kahelapsepäev, siis täna ühe lapsega olles tundub köki-möki. Käisin isegi auras lõunatamas üle pika aja. Grets tudus ja tudus ja tudus, nii et jõudsin veel shopata ka tükk aega ja kulutasin enda peale mõnuga. See on see, kui linnaluba antakse üle pika-pika aja (neljapäevast montonis veedetud pooltundi pigem mitte meenutada) Aga seda oli mulle vaja. Tänapäeval tundub isegi lõunatamine viru keskuses suure vaheldusena :D
Eilset kõige-kõige esimest päeva üksi koos kahe lapsga võib lugeda kordaläinuks. Kui eelmisel päeval teha ka lõunasöök valmis jennule (issi tegi), siis ei ole üldse mingit suurt muret. Peaasi, et ei pea end lõhki rabeleme kokkamise, koristamise, triikimise, imetamise, mähkutamise jne näol. Ei, seda ma ei teinud. "Teen nii vähe, kui vähegi võimalik ja nii palju kui hädavajalik", nii kõlab minu moto ja seda üritan järgida, et õnnelik olla ja õnnelikuks-rahulolevaks jääda. Lõunasööki saab kenasti selveri soojaletist või asian aromast kah, eriti, kui kokkamine käiks laste heaolu arvelt. Või võiks praegu blogimise asemel hoopis köögis vaaritada? :) Kui kallis abikaasa ahju korda teeb, siis küpsetan taas, luban seda. Osad juba teavad seda lõbusat ahjulugu. Laupäeval siis tahab mees koduski tubli mees olla. Muidugi ta ongi mul tubli, käib jennuga kadriorus jalutamas, loeb õhtuti muinasjuttu, keedab "matalooni ja belbeeni", käib tabasalus ujumas (ja jennu teeb muudki seal eksole :D ). Aga vaja ikkagi see va ahjuukse klaas puhtaks küürida, sinna vahele aja jooksul kogunenud igasugu huvitavat plägu. Suure ponnistuse tulemusena õnnestus tal lõpuks kogu uks eest ära nikerdada. Sai ka pestud-küüritud,aga vot no tagasi enam ei saa, hinged olid lukku läinud ja pliidi juhis ei vasta meie pliidile :P Ok, eest ära võtad, aga kes ukse koos klaasiga tagasi paneb? Või jääbki sinna nüüd auk? Kassil hea pesa teha. On mõni vabatahtlik ehk? Kui mõelda, kes mu blogi loevad aeg-ajalt, siis ei lattemammad,it-tüdrukud, eurotõlkijad ega ka maailmarändurid kaugel lõuna-ameerikas pretendeeri töömeesteks. Paraku. AGa mina tahan pirukat! Ja kooki ka. Tuleb konstateerida, et mu mees on endale väga õige elukutse valinud, ega ta vist aasta remondimehe tiitlit endale saaks :D Aga igati lõbus on teda jälgida, kui ta koduseid remonditöid teeb, itsitada aga ei tohi, siis äkki paneb pahaks. Aga salaja itsitan ikkagi :)

Ega ma siis täna aint pitsatanud, lattetanud ja shopanud. Ohh eii. Hindasin oma võimeid kõrgelt, kui lubasin oma õpilastele jätkata rootsi keele tundide andmist kodus pärast tita sündi. Eelmisel nädalal läks veel hästi, sest siis ei olnud kaks nädalat kukkunud. Siis ju grets magas terve aja, kui õpilased (ja kes iganes külalised, kes tulid enne, kui laps sai kahe nädalaseks) siin olid. Alates 2 nädala sünnipäevast aga vaatepilt muutus ja enam ei magata tervet päeva maha. Täna tegin tundi nii, et osa aega oli ta mul kätel ja kiigutasin-kõigutasin teda siis rütmiliselt, samal ajal nina paberis jälgimas, kuskaugel oma tekstide-sõnavaraga oleme. Õnneks hea hulk aega tegeles vanaema lapselapsega, nii et miskit saime ikka tehtud. Isegi üllatavalt palju, kui piinlikult aus olla. Nii et järgmine nädal jälle. Hoogsalt ja optimistlikult. Vaatamata sissepõimitavale titekisale ja piimaplekkidele riietel :) Ikka edasi!

"romantilised" õhtutunnid

Ohh õndsust - mõlemad lapsed magavad! Korraga! Ja ma saan lõunat süüa koos mehega.
Kell on 1 päeval ja ma olen täitsa elus veel kahelapsegakoduspäeval :) Ei saa kiidelda, et metsikult lihtne on ja "ohh ma saan imehästi hakkama ja üldse on nii nii äge ainult ja ma ei ole üldse väsinud, ohh ei, vastupidi". Ehk siis otseselt seda väita ei saa. Aga no midagi ületamatut ka ei ole. Kui liiga raskeks läheb, tuleb lörinal natuke nutta ja jälle on parem :) Päevad on suhteliselt mõnnad võrreldes õhtutega, kui väiksemal musirullil on rasked ajad. Eile siis kl 19-01.20 võitlesime lehoga kordamööda gretsi gaasidega. Alguses ei olnud veel hullu midagi, üsna väike nutt ja mitte kogu aeg, vaid tsüklitena. Aga kui meie armastatud "desperate housewives" läbi sai ja issi oli jennule muinasjutu ära lugenud ja too pärast suurt kisa (sest ei "taha tuduääääää" ju, kuidas me aru ei saa) lõpuks! magama jäi, hakkas teises toas gretsiga suurem trall pihta. Eks me siis jälle selle suure palli peal kordamööda hüpatasime teda, siis oli mõneks ajaks jälle vaikus majas. Aga nagu tundsid, et nüüd enam ei jaksa, selg niiiii valutab, ja läksid diivanile mõnulema, hakkas kisa jälle otsast peale. Ja sellepeale ärkas jennu üles ja hakkas nutma. Ja sellne nõiaring siis kestis mitu-mitu korda. Lõpuks läks issi ka magama ja mina gretsiga teise tuppa esialgu, sest ei saa ju jennu und päris ära rikkuda. Alles 1 läbi saime meiegi poiste tuppa magama minna :) Ja uni tuli põmmdi kohe, nagu voodisse sain. Eks ma ennegi olin juba tükk aega poolunes olnud, sest lapse nutt võtab ikka öö saabumise ajaks täitsa läbi. Oli ikka nukker tunne küll eile õhtul lõpuks. Lapsest ju nii kahju ja endast hakkas ka hale, sest igal asjal on piirid. Vahepeal oli õhtul lausa halenaljakas, kui kaks last nutsid korraga, kellel mis mured siis parasjagu olid. Issi lohutas üht, emme teist last, kisa oli üle maja kuulda. Aga hea, kui suudame seda veel läbi huumori vaadata :) Loodetavasti jätkub positiivsust meie majja veel kauaks. Ja abikätest (siis moraalsel moel) ei ütleks kunagi ära. Kes aga tahab aidata lapse (laste) hoidmisel, siis oleksin ülimalt tänulik, sest varsti hakkab väsimus oma tööd tegema. Õnneks meil abistajaid siiani ikka jätkunud, suuuuuuured tänud! Kui mul väga-väga raske on, siis mõtlen asjadele-sündmustele, mis meid ees ootavad. Näiteks üks lemmikmõte on see, et viime lapsed hoida (võibolla isegi ühe lapse ühte kohta, teise teise, et hoidjal liiga närvid krussi ei läheks) ja võtame lehoga endale selle 2 tundi ja külastame mõnda toredat kohvikut või restot (nagu vanasti, st viimati 3-4 nädalat tagasi!). No ei olegi vaja liiga palju, et jälle jõudu-jaksu koguda, kahest tunnist esialgu täitsa piisaks :) Ja siis mõtlen muidugi meie pulmareisile taisse, mis saab teoks (loodame!) aasta pärast. Ka see on omamoodi päikesekiir raskematel hetkedel :) Ja muidugi ka päike ja peagi saabuv kevad!

Täna käisin kahe lapsega kadrioru pargis. Ei olnduki võimatu jennut riidesse saada. Kui tavaliselt käib kombe selgapanek suurema või väiksema jonniga, siis seekord saime päris naksti riidesse, sest tita juba ootas vankris ees ja jennul oli vaja ruttu-ruttu ka valmis saada. Tore :) Ja pargis oli jennul nii äge parte taga ajada, ta oli neist lausa vaimustuses. Tavaliselt pargis jalutades jennu parte ei näe, sest jääb vankris hea meelega magama ja kuna jalutamised on olnud sageli uneaegadel, siis pole imestada, et laps magab :) Nüüd aga võtsin plaaniks kiiremini hommikuti liigutada, et saab enne jennu tuduaega välja ja parki ja partidega võidu jooksma. Mänguplatsile täna ei jõudnudki, sest pärast mõningast jalutamist ja emmega jutuajamist jäi laps hoopiski tuttu. Ja magas kodus ka natuke, aga tundi välja ei pigistanud. Vot sulle "oii, jennu magab meil lasteaias väga kenasti, üks esimeste seas, kes magama jääb ja tihti viimaste seas, kes ärkab!". Huvitav, kas nad räägivad meile ikka sellest Meie Jennust??? Aga nii nägi ka issi poja ära, sest poole lõunasöögi ajal ärkas jennu üles ja tuli kampa. Nüüd ärkas ka Grets, nii et mu pühalik-rahulik aeg sai enne otsa, kui märgatagi jõudsin. No 15 minutit rahu on ikka parem kui mittemidagi :D

Kirte-Lee 2. aasta sünnal :)

Samal ajal, kui Grets magas rahulikku lõunaund, sõid "suured" lapsed maitsvat Lotte torti. Poisipeaga jennut vaadates tekib ikka küsimus, kas loodus on olnud õiglane, andes talle nii pikad ja tumedad ripsmed, samas kui nii mõnigi naine või tüdruk on sellest boonusest ilma jäetud? Naiste võrgutamisega ta tulevikus hätta ei peaks jääma :) Esialgu on ta veel suur kitti fänn ja vastupidi. Kui jennu sünnale saabus, jooksis kitti avasüli talle vastu: "ennu, ennnuuuuuuuu" ja hakkas ruttu-ruttu jennut riidest lahti aitama. Jennu aga on meil natuke õrnake ja ehmatas ära ja hakkas nutma. Kitti tahtis ju vaid sõbralik olla! Jennu veel ei oska piisavalt kõrgelt hinnata tüdrukute heatahtlikkust, aga küll ta jõuab :)

Friends

Dear Diary :D

No nädalavahetusel olin küll laisk ega sõbrustanud arvutiga kuigi palju. Aga ega midagi põrutavat kodukana elus vahepeal juhtunud olegi :)

Reedene lattemammade (ok, lattetsikkide kõlab kah hästi, sest ega me erilised mampslid küll välja näe :D ) kohtumine läks väga kenasti, 7 pöialpoissi olid kohal, kaks puudusid. Aga järgmisel korral loodan 100%list kohalolekut, ei mingeid seksikate pidusid seekord! Oleme ise seksikad parem :D

Igatahes supersõpsid on mul, pean ikka ja jälle täheldama. Sõbrapäev oli küll neljapäeval, aga mõtlen natuke tihemini kui kord aastas, kuidas mul on sõpradega vedanud. Te olete kõik niii niii armsad ja kallid ja teete mind õnnelikuks. Ja uskuge mind, sõbrad luxis, brüsselis ja loomulikult lõuna-ameerikas redutajad - teile mõtlen ka pidevalt! Lattemammad olid väga hoolivad ja hoolitsevad reedel (seda oli ka mul vaja pärast väsitavat ja kurnavat neljapäeva) Kuna minu musi abikaasa oli karm ega lubanud mul välja minna, ei tulnud küpsetamine kõneallagi, kuna polnud, millest teha. Ja üldse polnud midagi pakkuda (v.a üks vein, mille leho tõi kiiruga, enne kui ise pittu läks), aga-aga tüdrukud võtsid ise nänni kaasa. Ja mitte vähe! Caesari salatit stockist nämmmmmm.... ja toscana sepikut. See, muideks (kes veel ei tea), on meie lattemammade traditsiooniline söök. Igakord, kui kellegi juures (tavaliselt siis meil) oleme kokku saanud,siis ikka caesar ja toscana :) Siit tuleb meelde väike tore asi. Nimelt rääkisin juba mitu nädalat enne sünnitust, et pärast sünnitust ei taha ehk haiglasööki ja tahaks midagi paremat. Tahaks caesari salatit!!! Ja leho jooksiski paar tundi pärast tibukese tulekut (autoga siiski) stocki ja tõi meile caesarit. Naine sõi natuke ja ütles: nähhhh, täna mulle kohe üldse ei lähe see caesar, kas haigla hakklihakastet makaronidega saab pigem? Eriline koomik, eksole :D Aga nüüd, reedel, maitses caesar jälle taevalikult ja vastne sünnitaja ei pirtsutanud millegi üle. Muidugi olid lattemammad igasgugu muudki head ja paremat snäkki meile toonud ja kõik toimetasid mul siin köögis nagu head sõpsid kunagi. Mina tundsin end nagu kuningakassina. Ega ma ei saanudki midagi teha, sest Grets on ju emmekas! Jahhhhh! Nüüd on flegmaajad läbi. Õhtud on rahutud ja tuleb mööda tube ringi käia ja kussu-kussu-äiu-äiu teha, kõhu alt paitada, weleda õliga massaazi teha, pallil hüpata ja gaasirohtu anda. Igal õhtul paar tundi,aga no see käib asja juurde. "Pole hullu" nagu jennu minu järgi ütlema on hakanud :D Ega ta siis terve õhtu ka ei nuta. Sain vahepeal süüa (korduvalt ja palju), juttugi räägitud, vahepeal lihtsalt tiirutasin mööda tube ringi ja käisin patsutamas-silitamas teises toas. Lõpuks 22 paiku (umbes viimase aja tavaline aeg) jäi grets tuttu lõpuks ja meil võis õige pidu alata. Küll oli tore üle kuu aja jälle kõiki kohata, vahepeal olin näinud üht ja teist eraldi, aga koos on ikka korralik seltskond ja lõbu laialt :) Isegi leho jõudis enne koju, kui rahvas laiali läks (hea mees mul :) ). Olin väsinud küll õhtuks, aga kui tuju on hea ja jutuhoog sees, siis kes see kella ikka vaatab. Enne 1 läksid siiski kõik minema ja vaikus majas.

Jens Kaspar oli ju vanaema juures öösel, nii et väike lootus oli, et saame hommikul kaua magada. Aga kussasellega :D Kl 8 paiku juba väike preili ärkas ja pole siis meilgi vaja rohkem magada, kuigi alles kl 2 paiku same magama ja ma nägin jälle hirmus somps välja! No lohutas see, et kribin-krabin (ok, 11ks,sest väga kiiresti liigutada ei jaksa hommikul) ämma-äia juurde, kus ootas päris latte ja igalaupäevased pannkoogid, nämmmmmmm... Öelgu mis ütlevad, aga kohvist piimaga ei ole mina nõus ega suuteline loobuma. Kui ikka hommikul on tunne, et täna ma ei jaksa, siis pärast kohvitamist on hoopis parem ja tervem tunne, nagu oleks mitu klaasi värskelt pressitud apelsinimahla joonud :)

Üks tore seik laupäevast. Nagu kombeks, läks issi jennuga tabasallu ujuma, emme ja grets jäid koju puhkama ja mängima (st emme on poolunes-poolärkvel ja püüab telkut vaadata, samal ajal, kui grets pikutab emme kõhul). Jennu oli oma temperamendile ja iseloomule omaselt lollitanud basseinis ja ühe keskealise proua natuke närvi ajanud oma pritsimisega (ihiii nats naljakas ka ju) ja issi oli püüdnud tädit mitte rohkem ärritada ja kaugemale läinud. Siis lähevad poisid meestesauna. Seal jätkub kilkamine ja trallimine, sest jennule meeldib olla tähelepanu keskpunktis ja ta pidi ju kuidagi onude pilgud enda peale saama ometi! Kui kõik vaatasid toredat hullavat poissi juba, siis lasi jennu korraliku mehise peeru! :D Kõik suured tugevad mehed olid naerma pursanud ja jennu oli sellepeale plaksutama ja veel rohkem kilkama hakanud. Ja kui naer oli taevani jõudnud, lasi jennu veel ühe peeru! Saun mõmises meeste naerust, aga jennu jõudis veel kolmandagi paksu peeru lasta, ise endiselt kilgatades ja plaksutades, sest mida naljakamat ja toredamat veel saab olla? Siis hakkas issil väga-väga piinlik (kes küll sellise ulaka nuki on kasvatanud?:) ja ruttu saunast välja! Kui mulle seda lugu räägiti, pidin oma olematud kõhulihased valusaks hirnuma :D

Eile sai jennu suur sõbranna kirte-lee kaheseks. Oli väga tore ja armas olemine. Issid jälgisid lapsi ja emmed - nagu ikka - pläkutasid (kuigi alles paar päeva tagasi sai pikalt lobisetud, aga mis see naistele siis ära ei ole. Nii mõnus, kahju ainult, et nädalavahetus nii kiiresti läbi saab ja issid tööle lähevad. Grete Liisa magas aga terve sünna maha. Kössitas nurgas turvahällis ega teagi, et ta juba sünnipäeval käis :)

Kuna eile paistis päike, käisime gretsiga esimest korda väljas kõhukotiga. Kadriorus. Oi kui armas ja ilus seal oli. Täna lähen ka ja võtan ühe väga raseda sõbranna triinu kaasa. Panen ta siis ümber tiigi kiirendusjookse tegema, sest kaua võib, tähtaeg oli juba mõni aeg tagasi! Võtan stopperi kaasa. Mõtlesin, et 1-2 korda nädalas hakkan käima mehe või mõne sõbrannaga linnas lõunal, teistel päevadel olen aga kodune ja kadrioru lembene :) Seda enam, et kevad tulemas - vähemalt praegu on küll kevade lõhn ja tunne - ja siis on ju siin kadriorus niiii armas ja ilus. Kes aga soovivad, tulgu meile külla ja lähme kadriorgu romantikale. Park Café ka hirmsasti tõmbab enda poole. Saab lapse vankriga akna alla jätta või kookoni sisse võtta ja ise kohvitada-koogitada, kui seltskonda on :)

Ilusat päikselist päeva meile kõigile :)

Unistused. Ja tegelikkus...

vot enam iga päev ei jõuagi blogida, aga see pole ka eesmärk. Vahepeal oleks nagu mitu aega mööda läinud, sest ajad on muutunud.

Kõigepealt siis sõbrapäevast. No algus oli ju paljutõotav - terve pere ärkab korraga kl 9 paiku, mis ei ole tapvalt vara ega midagi. Ja jennu on heas tujus, grets ei kurda ka millegi üle väga. Kuni issi hakkab hommikusööki tegema. Ja mis siis lahti? Kõrvetab mees end ära kuuma piimaga nii, et parema käe kolm sõrme valutavad õhtuni välja! Ja midagi teha ei saa! Ei kakapepusid pesta, ei kööki koristada, ei vankrit korralikult lükata. Kuna mina pidin siis kõik toimetamise enda peale võtma ja aeg läks linnulennul, siis esimese asjana me juba musamarri ei jõudnudki, minu suureks kurvastuseks. Auto ka nagu murphy seadus pidi paranduses olema selle tuulise ilmaga! Jäi siis musamari ära, aga mõtlesime, et ok, jalutame siis rahulikult mõnusasti perega ja kissuga sööma upup-i. Leho avastas, et oli oma kindad eelmisel päeval ära kaotanud. No päev oli alles poisike, küll saab veel halvemaks minna :D Kindad kadunud, aga hea naine andis oma kindad, käpikud. Küll ta nägi naljakas nendega välja. Aga hea, et liiga suured kämblad mehel pole, nii saame edaspidi kordamööda kindaid kanda! Mütsi jättis koju, mis tähendas suurt virra-virrat kogu tee upup-i. Ok, kannatame ära, las mees elab oma emotsioonid välja. Hea uudis oli see, et vähemalt üks ja teine lapski jäid vankris, hummeris siis, põmmdi magama. Küll nüüd tuleb mõnus rahulik lõunasöök, kullakesed mõlemad põõnavad :) Soovitasin mehel võtta miski alkoholiga koks sõbrapäeva puhul, siis läheb sõrmevalu ja tuuline ilm ka meelest ja naer tuleb näole ehk. Vähemalt võetakse naise soovitusi meie peres tihti kuulda (mida ei saa küll paraku öelda mehe soovituste kohta naisele). Ja söök oli nämm-nämm. Aint et jennu ärkas üles. Õnneks on upup-is niiii meeldiv teenindus (soovitan seda kohta kõigile), et tüdruk tõi jennule mitu imehead kuklit (soojad, nämmmmm) ja jennu nosis neid tükk aega oma titetoolis. ja siis oli seal veel selline pisike teleka moodi asi, mis meie lauda toodi. Ja jennu vaatas issiga siis sealt lotte multikat ja oli täiesti chill poiss :) Pärast sai veel browniet ja jätsi issi käest ja elu oli oi-oi kui ilus. Grets otsustas aga ka vahepeal ärgata ja tahtis ka midagi head. NO mida talle anda? Õnneks olin taibanud söögi kaasa võtta, jumal tänatud :D NIi siis nosis mul tissi otsas, kuigi olin lootnud, et täna on minu päev ja saan vahelduseks tissid peidus hoida :) Peaasi, et lapsed rahul ja rõõmsad. Ühesõnaga upup-is läks täitsa hästi ja kuigi arve oli kopsakas (mees mul oskab ikka suht kallid asjad välja valida), jäime rahule. Mina küll! No siis tahtsime beebikinno minna, mis oli vägagi päevakorras, aga meheraas arvas, et tal ikka tervis paha ja ei taha-ei taha, kui ma just väga ei pettu temas. Muidugi pettusin :D Aga andsin järele, sest õhtul oli vaja ju soraineni peoks riideid otsida ja nii suundusimegi järgmise "todo" listis olevale üritusele - shoppamisele! Uhhh, kuidas ma ei taha lastega shoppamas käia,aga mis mul üle jäi? Jennu oli nagu pöörane ja pani montonist korduvalt ajama ja viskas end keset viru keskust pidevalt silda ja oi oi kui naljakas see oli. Muidugi mitte issile, kes pidi tal järel jooksma ja korrale kutsuma :P Samal ajal oli grets minuga ja arvas, et emmel pole vaja midagi, mina tahan tissi. Jälle! Ok, siis tissitasime seal kitsas kabiinis. Müüja oli ka häääästi tore ja tõi mulle igast asju proovida. Ja imekombel sain endale püksid ja top-i, täitsa ilusad, aga suuremad numbrid, kui ma tavaliselt kannan, no ok. Äkki ma ei lähegi enam nii saledaks nagu vanasti ja saan aastaid neid kanda? Gretsiga poodi mina enam ei lähe ja jennuga ammugi mitte (seda viimast olen varemgi vandunud), sest see oli nii meile kui ka lastele niii suur stress. Pärast seda läksime koju, sest vaja enne suurt valentiniüritust ju puhata. Aga grets oli rahutu ega maganud, tahtis emmet aina ja ma ei saanud teda mahagi panna. Siis väsisin nii ära ja gretsil oli nututuju ja lõpuks olin ise närviline ja pahur ja vingus ja igavene bitch ühesõnaga ega tahtnud enam kusagile minna. Leho ka ei tahtnud, sest tal oli tervis paha ja kus ta ikka üksi läheb. Nii et shoppamine oli ilmaasjata :D Pahur tuju kestis terve õhtu nii mul kui ka gretsil, aga ega iga päev ei jaksagi-peagi rõõmus ja särav olema, vahel on vaja ka porr-porr päevi, et järgmisel jälle aru saada, kui toredad on toredad asjad :) Mingit valentinipäeva ninnu-nännu tuju mul küll ei olnud ja mu jaoks täiesti mõttetu päev kujunes välja, aga - jumal tänatud - kõik päevad ei ole vennad ja täna on jälle päike väljas :) Kes mu blogi juhtuvad lugema (olen kuulnud, et mitu-mitu sõbrannat loevad lausa regulaarselt, nii armas kuulda), siis teadke, et minulgi on pilvisemaid päevi ja kui esimesed poolteist nädalat kahelapseemana oli lust ja lillepidu, siis nüüd hakkan tasapisi taevast maa peale laskuma ja pean tõdema, et ikka raske on. Ja vahel lausa päris raske. Ja väsitav. Ja vahel tahaks jooksu panna. Vahel tahaks lihtsalt puhata ja mängida ja palmi all pina colada koksi juua ja ujuda ja restos rahus süüa (nii et keegi samal ajal mu tissi ei ründaks :D). Aga siis see raske-väsitav-kurnav läheb jälle üle ja vana kerttu on jälle tagasi, kes itsitab ja naerab ja on muidu heas tujus. Raskemad päevad tuleb lihtsalt kuidagi üle elada ja mõelda, et homme on parem päev, peab olema. Ja siis nii ongi. Ja kui vaja mossitada ja kurvastada, siis tuleb ka see ära teha, sest siis läheb lihtsalt paremaks, kus ta pääseb :)

Sõbranna leena käis just külas titte vaatamas, ja ohhh ime, selle 2, 5 h jooksul, mis ta siin oli, ei teinud grets kordagi ühtegi prääksu :) Minu väike rahumeelne tips on tagasi (vähemalt mingiks ajaks)! Üle 3 tunni paksus rahus maganud, mõnus! Ja väike mirjam oli ka nagu kullatükk, vaikselt toimetas ja tegutses, nagu plika :D Saime leenaga mõnusasti naiste- ja muid jutte aetud ja kohvi-teed-vett joodud ja söödudki, kuigi keskpäeval hakkas mulle tunduma, et noniii, veel üks rahutu ja väsitav päev. HOmmikupoole käis merx trevkaga külas, siis meie buddha ei olnud sugugi mitte mediteerivas tujus, vaid tahtis ikka ja jälle emmet ja tissi ja ringi jalutada ja emmet ja jälle tissi. Mulle on vist ette nähtud sellised lapsed, kes teavad, mis on hea :D
Loodetavasti on ka õhtu pigem heatujuline ja emme saab oma sõpside - lattemammadega -ka juttu ajada. Grets muidugi ei pea seetõttu kannatama, püüan kõigile tähelepanu jagada. Ja otsustasin täna mitte kokata (leho ei lubanud tuulega välja poodi minna,sest gretsil juba kolmas päev nina kinni ja nohiseb-norskab meil nagu nohkar)seega saan natuke vahelduseks puhata (ja ok, tegelt peaksin enne veel natuke koristama ka) Lattemammasid on kokku 8, aga täna on meid kohal 6. St ikka mõnus kanakari, saab palju tite-ja naistejutte ajada ja issid on kõik lastega kodus või noh, kuidas kellelgi. Meie poja on täna vanaema poja ja issi läheb välja chillima. Kulub tallegi väike vaheldus ära :) Saab naisest ja lastest puhata ja end tuulutada.

Nukit täna ei näegi - hommikul oli emme niii väsinud ega jõudnud issit-jennut kallistama minna enne lasteaeda minekut ja lasteaiast viib issi jennu kohe vanaemale. Et siis alles homme hommikul näen teda. Hommikuti tunnen end jah nii zombina, et miski ei suuda mind voodist välja ajada kl 8 paiku, kui just gretsil mingi häda pole. Aga tavaliselt ta ka veel suures unes või siis mõnuleb teadagi mille otsas. Ja nohiseb nagu nohkarile kohane :) Kui tavaliselt peab issi jennu lasteaia hommikutel üles äratama ja jennu kisab: "ei ta´aaaaa lateaeda, ta´an emme uude", siis täna lipsas niimoodi oma võrevoodist välja (peab selle pulkadest üle ronima läbi meie voodi), et emme ei kuulnudki ja mängis oma asjadega suures toas, kuni issi sõi ja mukkis end :) Issi ütleb hommikul, et emme ja tita tuduvad ja ei tohi segada, ja jennu kuulab sõna, kujutate ette!? Selline kullatükk siis :) Ja eile läks ilma kisata voodisse, issi luges natuke unejuttu ja kolldi kl 22 mõlemad magasid. Teist õhtut järjest :) Ok, vahepeal oli õhtul suur trall ja jonn, nagu ikka juhtub, aga kes see seda vana asja ikka meenutab.

Nüüd mu nohhnohhh nohkar juba teeb hääli, nagu hakkaks ärkama. Valmistume siis tõeliseks NAISTEKAKS täna, Grets on meie seitsmes :) Nagu seitse pöialpoissi? :D

pere ja kodu :)

Ja kohe ongi käes sõbrapäev:) Mitte, et seda tuleks ületähtsustada, aga ikkagi ju tore, et selline päev on välja mõeldud. Et mõtleme siis kõigile oma sõpradele ja mõnega neist õnnestub meil homme kohtudagi. Eriliselt suured kallid aga neile sõpradele, keda homme kohe kuidagi näha ei õnnestu ehk luxi-kullakestele merlele-jonnile ja brüsselis pesitsevale mariale!!! Ja et te ruttu tagasi meite juurde tuleksite :) Õnneks ei ole kõik sõbrad redus ja mõni neist saab homme päris kalli kah :)

Kõige toredam on aga see, et minu kallis abikaasa on homme kodus! Oma laste ja naise juures. Et siis koos hommikust, lõunat ja õhtusööki süüa, jennuga muusikakooli minna, seejärel ühisele lõunale beebikinno (no katsetame ära, kuidas on kahe lapsega kinos käia ja kuidas issi närvid seda kõike taluvad) ja õhtul veel väike üritus töökaaslastega, kuhu on lubatud kaasa võtta ka naine ja homme kahe nädalaseks saav Gretu. Ei tea, kas ma peangi oma rasedapükstega minema??? Kui vähegi kellelgi on nüüd mulle pükse laenata suuruses XXL (umbes nii :D ) , siis tehke seda kiiresti :D Teine variant on minna pisigretsiga homme shoppama? Ju vist peab, sest kaua ma lippan ringi rasedapükstega.

Oiii, kuidas mulle praegu meeldib magusat süüa (seega ei ole ka lootust niipea oma vanu pükse jalga venitada). Sööks ja sööks ja sööks. Ja kui ei peaks gaaside pärast muret tundma, siis muud ei teekski vist, kui aint näksiks vahetpidamata hommikust õhtuni. Vahepeal sööks päris toitu ka ja siis jälle näksiks ja nosiks midagi head. Hullumaja, kuidas imetamine kõhu pidevalt tühjaks ajab! Ja täna siis käisin Gretsiga jalutamas kadriorus, aga see ajab ju veel suurema söögiisu peale, värske õhk ikkagi.Ja siis tulin koju, kuna taas pidid katsikulised tulema. Enne käisin muidugi poes kah, et pirukamaterjali osta. Aga just siis ärkas Gretu üles. Aga ma niii tahtsin küpsetada, juustupirukat seekord. 500 gr juustu ühes pirukas :D Oeh, seda oli tõesti palju ja andis alles riivida! (kuna tegu oli pikantsemaitseliste juustudega, ei saanud neid riivitud kujul osta) Aga gretu ei tahtnud kuidagi pärast õues magamist tuttu jääda. Ja kuidas ma siis kokkan, kui tibuke on rahutu. Aga siis keerutasin ja tantsisin temaga mööda tuba ja lõpuks panin ta oma kiike ja kiige õõtsuma söögilauale ja seal ta siis kiikus, kuni lõpuks uinus :) Ja pirukas valmiski, häääästi juustune ja mõnna-nämma. Ma olen siiralt õnnelik, et keegi mind missivalimistele pole kutsunud :D Aga juust on tervislik, eksole :)

Jennu kadus täna issiga magamistuppa juba enne kümmet ja sinna nad jäidki (issi jääb pea alati enne magama kui jennu). Ja ei kuulnud ma ühtegi prääksu sealt toast. Kas see saab tõsi olla, et minu poja jäi ilma kisata ja protesteerimata (ei taha tuduääääääääää bäääääääääääää) magama ja nii mõistlikul ajal? Kui vahva :) Oleks see vaid iga päev nii. Oh ei - see on erandite erand :D Ja vot siis helistatakse mulle esmaspäeval lasteaiast, kuna olin neile kirjutanud, et sooviksin jensu kohta tagasisidet. Kasvataja jana siis räägib, kui tubli poiss on jennu. Olen nõus, muidugi on meie poja tubli! Sööb alati putru ja küsib juurdegi (no üldiselt jah, aga vahel mängib ka pudru-piima mängu, kus piim valatakse pudru peale ja siis püütakse pudru-piimasegu jälle piimatassi tagasi saada ja küll see on lõbus!), soolastoitu sööb isukalt (kodus väga pirtspekk meil), magustoitu aga pidavat pidevalt kolm portsu sööma (sealt siis see punnkõht :D ). Ei ole jonni ega lärmi, kui kl 1 päeval kõik koos tuttu pannakse: "oi, jens on meil esimeste seas, kes tuttu jäävad ja üks viimaseid, kes ärkab". Halleluuja, ja mida teeb poja kodus? 45 min lõunaund ei ole mingi erand, täitsa tavaline. Emme on just saanud köögi koristatud või oma tagumiku arvutitoolile sättinud, kui juba kostub magamistoast kurb või isegi meeleheitlik nutt . "Ja jens on nii palju rääkima hakanud viimasel ajal just". Vot sellega olen küll nõus, sest kodus ei ole ka enam emmel-issil suurt mahti rääkida, kuna poja seletab kogu aeg midagi :D Armas!

Homme siis emme-issi-poja-tütre päev, kõikide kallide päev :) Head sõbrapäeva, kulla sõbrad!

ööloom

See blogimine on omaette teraapia, kas teate. Sest siia on hea oma mõtted-tunded-närvilisusepiisad ja rõõmuhõisked kirja panna :) Ja kuidas muidu end välja elada kui mitte kirjutades, sest praegu ju trenni ega kontserdile-teatrisse ei saa!

No käsi ei plaksuta ma juba ammu :D Grets on jah üsnagi rahulik, aga no tänane öö siis jälle! Eile magas terve õhtu maha ja öösel ka hästi, kuni viieni. Mõtlesin veel, et oi kui tubli plika, magas ca 5 h järjest ilma söömata ja lasi emmel magada mitu tundi jutti (ise olen süüdi, et 1 paiku magama läksin, mitte varem). NO ja siis kl 5 plaks silmad lahti, sõi kenasti. Siis hakkas justkui magama jääma, aga otsustas viimasel hetkel ringi: "Teeks vembutembut hoopis emmele-issile ega magakski edasi"! Mõeldud-tehtud! Ja niimoodi siis vaheldumisi söömisega käis üks vigin-krigin-hale nutt natsa üle 2 tunni järjest! Issi-emme rõõmuks. Lõpuks olin ikka päris väsinud ja tahtsin ära põgeneda, aga siis jooksis issi hoopis trenni kl 7 ja mina pidin ikkagi lastega jääma :D No issi oli kiirem, mis teha icccc. Ja trennist tagasi tulnuna oli särtsu ja energiat täis, ise ka vähe maganud. Aga kasis kaka-aadut, tegi meile kõigile süüa ja siis kasis pudru-aadut :)

Aga mida siis Grets teeb? Loll küsimus. No on paksus unes loomulikult, kl on 11 hommikul. Öösel tuleb trallitada ja hommikul magada, normaalne ju. Aga jennu ronis 8-9 vahel juba tita ja emme juurde kaissu ja kes siis enam magada saab. Õnneks aga on mu parim sõber kohv alati truu ja abivalmis ja masendus veel peale ei kipu :) Ja teadmine, et ka teistel on vahel raske ja kõik me saame hakkama, aitab samuti. Kui nüüd grets oma pisikesed silmad varsti lahti teeb ja ringi uudistab, ununevad ka kõik need öised trallid silmapilkselt ja näole ilmub hoopis lai naeratus. Lihtne ei ole just, aga siiski pean ikka ja jälle kordama, et kaks last on miljon korda ägedam kui üks laps ja sõpsidele, kes piiluvad mu blogi ja mõtlevad, kas panna teine laps hakkama - muidugi-muidugi-muidugi! Eriti soovitan seda neile, kes tahavad oma koos- või abielu (taas) proovile panna ihiiiiiiiiiii. Minu abikaasa on endiselt minu juures ja kui hommikul oli kahtlus, et ei tea, kas tuleb sealt trennist koju, siis siin ta on :D

Sel nädalal on väga tihe katsikumelu meil kodus. Iga päev või õhtu on planeeritud külalistele. Neljapäevasel sõbrapäeval vist lähme hoopis välja, nii et väike vaheldus. Mees on nii armas ja vahetab kolmapäevase vaba päeva neljapäeva vastu, ehk siis võtab neljapäeva vabaks ja läheb homme tööle :) Et saaks valentinipäeval perega olla. Küll oleks imeline, kui naine ärkab hommikul mõnusa kohvilõhna peale. Läheb siis kööki ja mis ta näeb - uus jura masin suure punase tutiga ja jonni-merle kingitud villeroy tassis ootamas kuum latte :) Ja armsa abikaasa endatehtud pannkoogid kalamarja ja hapukoorega ja siis veel juustukook. Ja tumepunased roosid, kuhu kinnitatud kaardike ilusa luuletusega... Ja La Senza pesu oleks ju veel täpp "i" peal, onju. Ma saadaks leho arstikontrolli, kui ta nii romantiline oleks :D

Aga lõunale võiks ju ikka pere viia, eksju? (ma ei kujuta ette, kuidas on 2 lapsega välja sööma minna :D ) ja õhtuks on meid kutsutud dejavu-sse firmaüritusele, kus õhtujuhiks hannes võrno! No mina tahaks küll minna ja pisike putukas tuleb kaasa. Jennu ehk saame mõnele heale tädile või sõpsile või vanaemale paariks tunniks jätta :) Iga päev ei jaksa-viitsi kokata-mässata kodus, ootan juba neljapäeva :) Kui muidugi nohupoisid ägedamaks jennul ei lähe, sest praegu on metsikult viirushaigusi-nohu-köha liikvel.
Ohhh, kui mõnus on unistada.

Little Boy, big personality

Plaksutaks veel käsi?

No mina ei julgegi enam midagi kirjutada. Nagu mingit olukorda kiidan või millestki väga vaimustun, läheb kõik teistpidi. Siiski loodan, et eilne gaasitrall oli pigem erand kui reegel! Oeh, see oli täitsa kurb kohe :( Pärast suhteliselt keerulist ja väsitavat ööd vastu laupäeva oleks ju tahtnud vaid ilu ja harmooniat. Ja eilne päev oligi tegelikult suhteliselt harmooniline - jennu ja issi tegelesid oma asjadega ja grets tudus päris kenasti ja üleval olles oli väike budist. Õhtul läksime leho ema-isa juurde ja seal sai jennu eliisele esineda ja lahe kutt olla :) 9kuune eliise on jennu andunud fänn - mida iganes jennu ka ei teeks, kõõksub eliise naerda :) Nii et igati tore õhtu oli. Kuna ämm - hiir - oli lambapraadi kruupide (ai-ai-ai!) ja seentega (ka raskesti seeditav) teinud, siis ei saanud ju sellest ära öelda. Oi kui nämma! Aga natuke hiljem tundsin, et see nüüd küll kõhusõbralik toit ei olnud. Lootsin aga vaikselt, et vast gretsile see midagi väga hullu ei tähenda. Õnneks oli hiir nõus võtma jennu enda juurde ööseks. Jennu meil ikka kord nädalas on vanaema-vanaisa oma ja emme-issi saavad puhata õhtul :) Oligi selline tunne, et noh, mees, mis me nüüd ette võtame? Läheks kinno või vaataks dvd-d? Aga siis tuli meelde, et meil on ju väike beebi ka veel :D Ja tema tuleb JU koju kaasa võtta! Aga no väike buddha ei sega ju puhkamast ja mängimast :) Koju jõudes hakkas aga trall pihta varsti-varsti. Laps läks punaseks ja puuksutas-punnitas, nii et seda nägu. Ja siis kuulsin ka pärisnuttu, mis oli ikka väga-väga hale. Jah, vaiksem kui beebijennu oma tookord, aga ikkagi väga nukker ja tegi emme täitsa õnnetuks. siis hüpitasin teda fit-ballil ja käisin mööda tuba ringi, panime ta vanni natuke enne südaööd ja andsin talle cuplatoni. Siis jälle pallile hüppama emmele ja tissi ja laulsime ja masseerisime weleda kõhuõliga ja pai-kalli-pall jälle. Lõpuks aitas kah! Ja ei läinud vist tundigi. Aga huvitav, mis neist asjadest kõige paremini siis aitas? Kl 12 öösel musirull rahunes ja üsna varsti jäi ka tuttu. Küll oli hea tunne pärast seda :) Lubasin endale eile õhtul, et kruupe ja seeni ei söö või kui, sisi hääääästi vähe. Pigem üldse mitte :) Ja siis magas ühtejutti ligi 6 h ilma söömata-kägisemata :) Nii et see tunniajane trall, mis õhtul mu murelikuks tegi, sai tasutud pikema magamisega. Ja siis magas veel 3 h, sõi, ja magas veel kl 10ni :) Täna aga oli juba üle 3 h järjest üleval ja natuke nõudlikum,a ga selleks ju emme ongi, et pisikest kiigutada-nunnutada :) Joon aga oma mammateed ja üritan aktsepteerida võimalust, et varsti läheb käiku tatrapuder veega ja punapeet. Iga päev!? NO esialgu veel nii karmiks ei lähe.

Eile käisin kahe lapsega esimest korda jalutamas kadriorus :) See meie "hummer" on ikka päris suur ja lai ja raske! Tagasi jõudnuna olin ikka üsna väsinud kohe. Aga Grets tudus kenasti ja jennu uudistas ringi. Nii mõnus oli, et ei tahtnud isegi eriti ringi joosta. Kuigi seal ju tunduvalt kitsam kui mõnusas ühelapsekärus. Aga peaasi, et jennule meeldib. Kuna teine käru oli eile keldris ja leho ei viitsinud seda ära tuua, käis ta päeval jennuga kadriorus ka kahelapsekäruga :D Naljakas võis küll teistel olla, et hea issi küll, kujutab ette, et ta on kaksikute issi, päris segi ikka :D

Meie nuki ei taha ega taha õppida potil käima. Täna oleme katsetanud harjutuspükse - ei midagi, kaka tuli sinna ja see oli tõsine küürimine-pesemine pärast, sest laps oli täis ja püksid olid täis ja lõpuks oli selline tunne, et see "meeldiv aroom" on vallutanud kogu meie elamise. Siis tegi aluspükstesse varsti peale seda pissi ja nüüd on uus päts püksis. apppppppiiiiii!!!! Mul on vaja nanny 911, sest ma ei oska selle asjandusega hakkama saada. Kel häid ideid, andke teada! Vabatahtlikud lapsekasvatajad on teretulnud :D
Ok, siis oma lemmiktegevuse - lapsekasimise - juurde tagasi!

Musterissid :)

meie "uus" poisipeaga poiss koos liise-lottega mullitamas

Draamakunnid :P

Jälle need rahulikud hetked iseenda jaoks :) Kui mõnus! Issi viis oma kalli pojakese tabasallu ujuma nagu ka eelmisel laupäeval. Loodetavasti saab sellest igalaupäevane issi-poja traditsioon! Ka mul on tegelikult lootust mõne nädala pärast taas veemõnusid nautida. On, mida oodata :)Senini las käivad kahekesi ja mina saan samal ajal koduseid toimetusi ning oma asju teha.

Täna oli Grets juba peale ärkamist 2,5 h järjest üleval (siiani oli vist ca 2 h rekord), nii et ei olegi enam päris tervet päeva magamist. Vaatab, kas täna ka tuleb 4tunniseid maratonmagamisi või leiab ka lõpuks, et üleval on ka vahva olla! Jennu avastas selle juba nädalaselt, kui võis üleval olla järjest 5-6 h, ei mingit probleemi. Grets aga on vahva budist meil küll. Pärast hommikusööki oli mul natuke süles, siis aga panin ta lambanahakese peale oma kiigekesse ja hakkasin toimetama. Jõudsin veidike koristada, pesu pesema panna, dushi all käia, hommikukooki-kohvi nautida ja jennule viiesajandat korda rääkida, et kaka käib potti, mitte mähkusse!!! Aga tundub, et võime veel viissada korda seda rääkida, enne kui ta actually seda järgima ka hakkab. Sest aru ta saab sellest väga hästi, aga miks ta siis seda ei tee? Ma jõudsin just Gretsi kakapommi ära vahetada, kui jennu teatas "tata tuli" (´k`asemel siis `t`meil, nagu emmel väiksena :P ) Issi: Kuhu kaka käib? Jennu: Sinna! (näitab poti poole). Ja kuhu me sellega jõudnud oleme? Kaks kaka-aadut majas on suht tülikas, peaks mainima. Ja eriti neil päevil (ohhh õud, need tulevad!), kui olen kahe lapsega üksi kodus! Uhhhh, ei taha mõeldagi.

Kui meie budist magas paksu ööund, siis meie nuki ei teinud teps seda! Ok, õhtul oli küll vahva, kui jennu hakkas 21.30 paiku maas aelema ja haigutama. Kui issi küsis, kas jennu tahab tuttu, siis kisas: Ei taha tuttu! Aga endal vajusid silmad kinni mis kinni põrandal :D Ega´s muud polnudki teha, kui külalised kenasti ära saata ja laps tuttu saata. Nagu enne olen kurtnud, siis magamajäämine meil tavaliselt üks suur trall ja tagaajamine ja kohati ka suur-suur kisa ja sildaviskamine. Aga eile sai pidzaama selga, oma voodisse ja 5 sekundiga magas! Ohhh mis õnn, mõtlesime, maailmarekord. Ei mingit vastuhakkamist ega diktaatorlikku käsutamist: Emme siia! Issi siia! Uua! Lamma! Tutsu! Ei ta´aaa tuduäää! emme opppaaaaa! jne jne. Siis saimegi vaikselt käsi plaksutada ja telkut vahtida poole ööni (st mina vaatasin grey anatoomiagi ära ja läksin 1.30 magama alles) Vot ja mis sellest käteplaksust kasu oli, kui vaevalt pool tundi hiljem,kui ma just olin magama jäänud! tuli kõva sõjakisa ja jennu karjus: Öhupalli tatti (õhupall läks katki), öhupalli tatti! Ja laps nuttis lahinal ja kurvalt. Mul samal ajal Grets ju tissi otsas ja kus ma siis saan suuremat last lohutama minna. Issi oli väsinud ega tahtnud aru saada, et laps nägi õudusunenägu (ka koshmaarid võivad väga erinevad olla, eksole :D )ja tahab kaissu. Suur poiss magab oma voodis, on issi põhimõte. Ja ta on väga põhimõttekindel meil paraku :P Jennu aga on meil veelgi põhimõttekindlam ja põikpäisemat juurikat annab otsida! Ronis oma voodist 4 korda meie voodisse. See trall käis kuskil 1-1,5 h, kuni ca 3.30 paiku saime kõik uuesti uinuda. Vot sulle itsitamist ja rõõmustamist, kui laps vipsti magama jääb üks õhtu. Ega elu saagi vist liiga lihtne olla, muidu ei oskaks üldse enam rõõmustada ja itsitada :D Igatahes ma magasin end peaaegu välja, sest kl 10 hommikul hakkasid gretsi suunurgad alles alla vajuma (enne seda oli muidugi mitu korda öösel söönud, aga siis ma olen alati poolunes ju) ja tahtis hommikusööki. Issile lugesin ka hommikul sõnad peale, kuidas ei saa ainult iseendale mõelda, mis sest, et öösel on uni niii niii magus. Kui lapsel on mure, tuleb sellega tegelda ja kui emmel on teine titt tissi otsas, siis tuleb issil ka vastutus võtta. Öösel on mehed (mitte kõik kindlasti) ikka eriti pahurad ja võimatud. Kui nad päeval ka sellised oleksid, siis ma küll endale meest ei tahaks :P Esialgu katsun ikka välja kannatada need draamakunnid (issi kolis vahepeal teise tuppa ja mossitas seal öösel :D ), sest üldiselt on nad mõlemad niiiiiiiiii nunnud ja armsad ja head ja ilusad :)

Otsustasin, et täna ma ei kokka. Eile olin eriti tubli ja tegin nii soolase piruka kui ka mascarpone koogi. Mõlemad tulid hästi välja, nii et tunnistasin mehele, et tal on üks tubli ja hakkaja naine! (kes ikka koera saba kergitab, kui mitte...) Ise olin endaga jah ülirahul :) Ja gaase pole gretsil väga märgata, nii et sõin ise ka isukalt. Täna hommikul kaalul käies fikseerisin, et jäänud on veel +4 kg minu normaalkaalust. Pole ju hullu. Ok, ükski püks veel jalga ei lähe (käin rõõmsalt oma rasedapükstega :D), aga järgmisel nädalal plaanin poodi minna ja otsida endale püksid, sest ei saa ju lootma jääda, et nädala pärast on see 4 kg läinud. Just viimased 2-3 kg tavatsevad tagumikul-puusal peesitada veel kuid :P Särgid-kampsunid-pluusid on muidugi niiiiii ümber, et tahaksid lõhkeda. No seegi hea, et partii on vägev :D Tühja sest tsellust ja pekikorrast. Esialgu. Ehk siis plaan minna natsaks shoppama ja jätta Grets esimest korda issiga paariks tunniks järgmise nädala alguses. Plaan on imehea, aga eks näis...

Nüüd tuleb emps külla. Õhtupoole mõtlesime esimest korda oma hummeriga (kahelapsekäruga) õue minna. Grets pole veel jalutamas käinudki ja kadrioru park täitsa uudistamata, kus see siis kõlbab! Täna pidavat seal ka mingi äge jääskulptuuride värk olema :) Õhtul lähme ise kodust ära, nii et katsikulised saavad ka täna hingata ja meie samuti :) Ämmakene teeb süüa ja tuleb selline mõnus pereõhtu koos ämma-äia, lauri-karini ja eliisega. Lahe!

emme oma 9päevase Musirulliga

kohv ja mammatee :P

Just! Ajan ikka oma vana rida - söön kõike ja mõnuga, joon kohvi piimaga (piimatoodete tarbimist ei ole vähendanud, aga samas ei kulista liitrite viisi jogurtit-piima ka mitte), küpsist-kommi-shokolaadi tunde järgi (üritan mitte liialdada). Aga samas joon tasakaalustamiseks iga päev 2-3 tassi mammateed :D See on selline tee, mida ei saa just gurmeeteeks nimetada (köömned, aniis jm kõhusõbralikud asjad, mis peaks justkui ära hoidma gaase ja soodustama seedimist) Eks ma siis lürbin seda ja ausalt öeldes olen suhteliselt harjunud ega krimpsuta enam ninagi!

Jälle rahu ja vaikus, mõnna! Jennu on lasteaias, mees on linna peal asju ajamas (läks volvot katsetama - iga päev uued soovid autoasjanduses. Ja siis öeldakse, et naised ei suuda otsustada ja on heitliku meelega!) ja mina saan teha, mida tahan :)
Grets on endiselt nupsikmupsik ja kaks viimast ööd on täitsa hästi maganud ka! Mina ei tea, mitu korda öö jooksul ta sööb, sest ma olen öösel poolunes ega saa asjadele pihta. Vaatan küll kella, et fikseerida tema söögiajad, aga hommikuks on kõik meelest! Jube kohe, kuidas rasedus ja imetamine mälu ja mõistuse röövivad :D No peaasi, et ta tubli sööja ja magaja on ja nii on ka emme hommikul reibas ja rõõmus, eksju :) Eilsegi päeva magas ta sisuliselt maha, laseb ikka 3,5 - 4 h uinakuid siin rõõmsas rahus. Oleks tookord jennu midagi sellist teinud, oleks mul vist juba 3 või 4 last :D Aga see vist ei tähenda veel, et meie lapsest kasvab välja flegmaatik? Tore muidugi oleks, kui temast sirgub rahulikuma loomuga laps kui jens kaspar, saaksid teineteist tasakaalustada. Aga päris flegma oleks ka kuidagi meie perre sobimatu. vist ei pea sellepärast pabistama, sest kuidas saabki tulla vana rahu ise, kui nii emme kui issi on sangiiviku-koleeriku ohtu (no emme ikka sangviinik :) ja venna on paras nuki meil! Selline tunne, et Grete Liisa ei olegi meie tita, vaid väike budda, kes omaette mediteerib ja muheleb. Ja no tom cruise´i jt natuke omapäraste saientoloogiarida ma ka sünnitusel ei järginud, et rahulikku last väljutada :D
Kui vaja oli laps välja punnitada, siis ikka täie auruga, lapse väljahingamine ei olnud päris minu stiil (kruusi tom ärgu nüüd pahandagu seda blogi lugedes).

Täna tulevad grete liisale ja jennule külla pisike kahekuune mirell ja kolmeaastane liise lotte oma emme-issidega. 3 plikat ja jennu, tavaline olukord jennu elus, tal on ropult vedanud ikka :)

Kui Kirte-Lee on Kanaaridel,ei jää tühi koht täitmata

Uhke venna :)

Nädal aega kahekordne emme :)

Täna on Gretsi nädalane sünnipäev :) Ei tea, kas torti ka saab?

See nädal on olnud mu elu ilusaim aeg :) Kes oleks arvanud, et minusugune hüpikjänku suudab rahulikult nelja seina vahel olla ega virisegi? Ei ole saanud ei lattetama, ei trenni, ei teatrisse, külla ega kinno, aga siiski on niiiiiiiiii mõnus olla oma lapsukeste ja meheraasuga kodus ja mõnuleda :) Jajah, ikka koristanud olen ka aeg-ajalt, aga mitte tüütult palju. Ja külalised on olnud toredad.

Gretu on olnud selle esimese nädala jooksul tõeline nupsik, kes magab, sööb, vaatab ringi ja on nõus olema oma beebikiiges lambanaha peal ja vaatama-ootama, kuni emme dushi all käib või kööki koristab. Praegu küll ei ole jäänud laste pärast dushi all käimata, nagu paljud kurdavad :D Ja söönud olen ka korralikult ja kõvasti. Mis väga vaja ikka ära teha, saab tehtud. Ja ma ei saa aru, kuidas ma pisijennu kõrvalt leidsin, et ei ole aega piisavalt enda jaoks! Kui olen Gretsiga kahekesi kodus, on aega küll ja veel. Kui beebi magab ikka ca 4 h järjest, siis jõuab nii arvutis olla, koristada, kokata, kirju kirjutada kui ka külalistega lobiseda. Lihtsalt esimese lapse kõrvalt oli ajaplaneerimine mitu korda raskem kui nüüd. Mingi probleem pole imetamise kõrvalt võileiba ampsata või telekast oma lemmikseriaali vaadata või lobiseda. Nii et kõhnaks kiirelt küll ei jää :D Pigem võib juurde võtta, kui kõik kommi ja shokolaadi ja kooki külla tulles kaasa võtavad :)Praegu söön küll veel kõike ja suure suuga. Ja see imetamine - taaskord! - tekitab päris mõnusa magusaisu, eriti õhtuti! Ja siiani ei ole ma väga võidelnud ka oma isude vastu, st. olen söönud nii pirukat, kooki, shokolaadi kui ka suurtes kogustes puuvilju. Ok, ikka on plaanis hakata natuke kõhusõbralikumalt sööma hakata, st anda endast parim, et Gretsil sellist gaasitralli ei tule nagu jennuga oli. Oeh, tagantjärele mõeldes oli see päris karm, kui jensul umbes 6 päevasena hakkasid gaasid ja kestsid nii 1,5 kuud peaaegu iga õhtu 2 tundi jutti. Ta lihtsalt röökis ja röökis ja käis issi temaga mööda tube ringi ja sama tegi ka emme. Hüpatasime teda suure palli peal, et gaase väljutada ja andsime cuplatoni, sab simplexit ja espumisani. Aga kui gaasid peavad tulema, siis nad seda ka teevad! Päris tatrapudru ja peedi peale ei suutnud ma end sundida minema. Aga maailmas peab mingi õigljus ju ikkagi valitsema - kui esimese lapsega olid esimesed kuud meeletult rasked (igas mõttes), siis ehk teise lapsega läheb kordades kergemini?! Ma olen kindel, et lähebki :) Meile pidavat jumal andma taluda nii palju, kui jaksame kanda. Ma oletan,et praegu jaksan taluda vaid häid ja väga häid lapsi ja gaasivalud ja jennu jonnituurid ületavad mu taluvuspiiri, seega peaksin neist pääsema?! :D

Jennu on oma väikse õekese üle õnnelik, endiselt :) Nii armas oli täna hommikul ärgata, kui jennu oma voodist meie kaissu puges ja titale kohe pai tahtis teha. Ja "tallitalli" emmele ja titale. Issile oleks ka tahtnud teha, aga "issi tööl", nagu jennu arvas. Tegelikult oli aga issi hoopis varajases body bumpis, mis tal eelmine nädal tänu naise sünnitegevuse algamisele pooleli jäi :D Jah, natuke hull mees küll, kes titepuhkuse ajal magamise asemel hommikul kl 7 trenni tõttab ihiii. Aga eks ma olen natuke uhke ka sellise usina mehe üle! Ja nüüd läks ta pojaga Musamarri lalalaaaa tegema. "Ausalt öeldes ei viitsi minna eriti", teatas ta mulle hommikul. Aga kui naine natuke mossitas ja nukrutses, siis võttis end kokku ja läksid. Ja täna saab karvamarist jennust poisipeaga poiss! Ihiii eile käis leho jennul järel lasteaias. Ta oli viimane, aga ühte poissi viidi just koju. Siis leho küsis tolle issilt, et kas keegi veel lasteaias on. Poisi issi vastas, et üks tüdruk veel kasvatajaga mängib. Ihiii vot sulle siis, tuleb ikkagi minna juuksurisse! Et siis meie "tüdrukust" saab täna taas poiss :D

Oi kui lahe onutütar mul on!

Grets emmega :)

"Ei ta´a tuduääää" - Jennu oma tädipoja Sebastianiga mõnnamas

Ja teine lemmiktädi - tädi Christel

Gaasirtall?

Meie Grets on nüüd napilt 6 päevane, aga nii nii oma. Oli kohe alguses tegelikult.
Päevad mööduvad nii kiiresti, et varsti peab issi juba tagasi tööle minema ja siis jään päris üksi. Ok, ühe lapsega üksiolemist ma üldse ei karda, aga kahe lapsega? Kui jennu tahab ruttu-ruttu hommikul "putlu" ja saia, aga Grets tahab samal ajal "tissimämm-mämm", siis kuidas ma jõuan? Ja siis on ühel kaka püksis ja teine väidab ka, et "pissi tuli" või "tata tuli" (k tähte meil ei eksisteeri veel :) ), siis vaene emme! Aga elame-näeme, äkki on isegi kergem, kui praegu arvan? Ohhh mind sinisilma :D

Jens Kaspar on täna lasteaias, nii et kohe on kergem ja nii rahulik. Aga näib, et ta on ikka päris õnnelik pisiõe üle. Käib ja kordab kogu aeg, et tita tudub ja "tita utab", kuigi tita nutab meil üsna vähe. Ega ma kristallselgelt küll mäleta, aga mulle vähemalt nagu tunduks, et jens kaspar nuttis selles vanuses kordades rohkem ja oioi kui kordades kõvemini, see on fakt. Ja juba 6 päevasena ei olnud ta ärkvel olles nõus olema kellegi teise süles kui ainult oma emme. Vähemalt eile veel oli Grets küll nii tädi christeli kui tädi tinnu kui ka issi süles päris pikalt :) Õhtul hiljem juba issi väga ei sobinud, aga täna hommikul kõlbas issi lühikest aega jälle :) Jennu oli kohe alguses selline emmekas, et võinuks kohe emmekate kunniks kandideerida :D

Eile käis meil siis pere katsikul. Nii leho kui ka minu armas pere. Meil oli taaskord lihtne, sest ema tõi hunniku vastlakukleid ja soolase kringli ja leho isa ja teine õemees hoolitsesid veini eest :) Mina püüdsin ilus ja armas olla ja see oligi kogu mu ülesanne :) Ja Gretuga tegelemine ei ole praegu küll mingi kohustus, vaid puhas nauding! Eile siis mõtlesin, et kui tore oleks, kui Grets selliseks jääkski - väike armas pamp, magab suurema osa ajast maha ja teeb oma sada erinevat näoilmet minutis, kui ärkvel on. Ja unes naeratab niiiiii armsalt, kahju ainult, et pole õnnestunud seda salvestada. Ja ühe korra vähemalt naeratas juba ärkvel olles ka, ausõna! Isegi kui kogemata, siis oli see hullult armas. Õhtul mõtlesin küll, et on ikka teraapiline see pisikene meil. Aga oligi juba liiga ilusaks see olemine vist läinud. Sest... Tuli ju tuduleminemise aeg. Aga jennu ei taha viimasel ajal kuulda ei hambapesust (mis viitab ju selgelt tuttuminemisele) ega ka voodisse minekust. Hakkab kisama ja kisa läheb vahel ikka päris väljakannatamatuks. Siis õepoeg Sebastian luges talle Sõidukite raamatut ja vaatasid pilte. Kell oli juba ligi 11 õhtul, ikka ei ole nõus magama jääma. Sebastian läks koju, jennu aga hakkas draamatsema ja nõudis emmet ja issit. Lõpuks andsin alla (nutt muutus hüsteeriliseks) ja läksin siis Gretuga voodisse, ta ronis kaissu (muidu reegel selline, et jennu jääb oma voodis magama, mitte ei roni kaissu). Ok, olin küll natuke pahane, aga mis teha, issi tahtis "üks kord elus filmi vaadata", nagu ta mitu korda nädalas mulle väidab :D:D:D. Püüdsin siis tubli emme olla ja kaks last korraga tuttu saada. Jennule aga ei meeldinud variant, et emme on keskel. TEMA tahtis keskel olla! Aga tita tahtis tissi. Oeh... Panin ta siis teisele poole titat, et ta ka saaks titale pai teha ja titale musi teha ja näeks samal ajal ka emmet. Aga ka see variant polnud piisavalt hea. Siis ta ronis seal ligi pool tundi üle minu ja Gretu ja emmel olid juba juuksed kergelt püsti, kui vanem laps lõpuks magama jäi - kl oli 23.30 ja täna lasteaiapäev! No siis Gretu veel magas, aga natukese aja pärast otsustas, et nüüd on tema kord draamakuningannat mängida. Ca 1-1,5 h ta vaheldumisi sõi, siis natuke lalises, siis läks lalin juba nutuks üle, siis jennu nuttis vaikselt läbi une: EI TAHA! (ju vist tähendas see:"titt, suu kinni!"), siis issi (kes oli ka lõpuks voodisse tulnud) küsis, et mis see siis nüüd on? (no päeval olime ju arutanud, et Gretsi ei pane tähelegi, ta nii vaikne ja rahulik laps :D ). Ma siis vaheldumisi üritasin last tissiga rahustada, kõtut masseerida, istuli olles tal selga silitada jne jne. Vist väiksed gaasid olid, sest ta ei saanud kuidagi rahu ja puhitas. Lõpuks kella 2 paiku saime siis rahu ja tuttu :) Öösel veel korra sõi, aga ilma draamata seekord ja magasime kl 10ni välja :) Hea, et vähemalt hommikupoole ööd magada sai, muidu vist oleksin kordades närvilisem praegu, sest teadupärast vähemagamine ei tee just naist malbeks ja säravaks. Hommikul aga hakkas taas puhitamine peale,aga ilma nututa, vaid väikse lalinaga, aga kui ta sai oma häda tehtud, läks tuju kohe kordades rõõmsamaks :) Ja nüüd tudub juba paksu und. 3-4 h järjest põõnata päeval ei ole mingi kunst praegu. Naudin neid aegu maksimaalselt, sest vähemalt jennu puhul lõpes see hästi ja pikalt magamine väga ruttu ära. Aga mina, sinisilmsena taas, olen üsna kindel, et Grets on rahulikuma ja malbema loomuga ja magab ka pikemalt ja rahulikumalt. Mis sest, et iga öö käib väike trall - see käib asja juurde.

Õhtul pärast lasteaeda lähme leho ema juurde, kuhu tuleb ka leho vend lauri oma naise karini ja tütre Eliisega, 8 kuud. Jennu üks suurimaid fänne :) Ehk siis teeme ühe külalistevaba õhtu ja lähme ise külla. Katsik ämma juures, ihiiii. Lubasin küll koogi teha, nii et terve päeva niisama mökutada ei saa. Ja lauri-karin tahtsid ikkagi enne õhtut meile veel natukeseks külla tulla, et laste uus nari üle vaadata. Huvitav, huvitav, millal siis jennu on nõus oma ägedasse narisse magama minema? Esialgu ei ole ta suuremas vaimustuses oma pulgakastki meie voodi kõrval, sest emme-issi-õe kaisus on ju palju mõnnam! On, mille kallal tegelda meie peres, eksju :)

Oskan juba ärkvel ka olla, ise alles nelja päevane :)

kohv ja pirukas - kui kauaks?

Meie Grets on 4 päevane :) Eksole suureks kasvanud!?
Nüüd veidike elust kahe lapse emana. Ptui ptui ptui praegu on küll hästi mõnus ja tore! Ei tea, kas sünnitusjärgne eufooria ikka veel kestab? Kus on siis see kurikuulus sünnitusjärgne depressioon? Või oli mul nii mõnus rasedus, et andis powerit kohe nii mühinal, et elan selle najal rõõmsalt, kuni Grets saab aastaseks ja siis on niikuinii chill ja grill? (no vähemalt loota ju võib).

Kodus oleme niisiis olnud alates reede pärastlõunast, so. täpselt kolm päeva. Piispiiga magab suurema osa ajast ja kui ei maga, siis vahib natuke ringi, vahel ka mossitab või nutab veidike, aga üldiselt on rahulik. Esimesed kolm päeva ta muidugi mu meelest oli ainult üks kaunis diivanikaunistus ja ainult tudus, aga täna on juba rohkem üleval olnud!

Mida siis Jennu uuest ilmakodanikust arvab? Esimesel päeval haiglasse tulles arvas jennu, et see on tema staaritsemise päev (nagu ka kõik teised päevad) ja tundis end hästi nagu alati. Tegi tsirkust ja naeris kogu aeg, Gretsist väga välja ei teinud, aga kade ega pahur ka polnud. Järgmisel päeval kodus juba käis titale pai tegemas ja ´tallitalli´ (kallikalli) ja emmele ja titale pidevalt. Küll oli armas :) Teiseks ööks saatsime küll jennu veel vanaema juurde ööbima, aga hommikul läksime ise terve perega jennule järele sinna. Nüüd viimased kaks ööd on pojagi kodus maganud ja saame hästi hakkama :) Ok, mina gretuga olen öösel 2 tundi üleval, sest tal lihtsalt pole und ja kõik! Sööb usinasti, siis nohiseb nagu vana mees :D, siis jälle nosib süüa, vahib ringi, vigiseb veel natuke. Siis vahetame mähkut ja siis on jälle vaja natuke mämmida. Ja kaks tundi ongi läinud. Aga no õnneks ei ole vaja emmel hetkel fotosessioonile ega komandeeringusse Brüsselisse minna, nii et hommikukohv on hetkel parim sõps (ärge, sõbrad, solvuge). Hommikul ärkame nii 9 paiku, teeme oma toiminguid ja oleme rõõmsad, natuke ikka nutab ka, aga ossaissand kui vaikselt. No plikad on ikka teine ooper, uskuge mind! Jennu oskas end kohe alguses maksma panna, lasi ikka täiest pasunast juba haiglas :D Gretu aga nutab sellise õrna haleda häälega, lausa naljakas on. Üldiselt on emme tiss ka selle lapse puhul suurim päästerõngas - kui ikka tuju on nukker, aitab tiss alati! Ja emmel on seda piimakest alates eilsest nii palju, et mõtlesin seda linna peal jagama hakata, sest no mina ei jaksa seda kanda! Ma arvan, et mu tissid kaaluvad mitu kilo. Vähemalt mees rõõmustab ja kuidas veel :D

Millest ma siis puudust tunnen? Hetkel mitte millestki. Küll tahaks õue jalutama minna oma perega. Meil ju nüüd uus uhke kahelapsekäru, tahaks väga seda juba katsetada, et kuidas jennu eelkõige sellega lepib. Ja kas lepib. Nädala lõpus juba saab kadriorgu rallitama minna, lahe :) Oleme käinud kaks korda leho ema juures, nii et seal olen saanud hästi puhata ja ajakirju lugeda. Jennu on seal hästi hea laps ja mängib-toimetab palju iseseisvalt. Tal on seal oma köögimängud, ´poti-panni`, nagu ta ise ütleb. Eile tahtis jennu gretule ka oma autosid mängida anda. Kujutate ette, meie kadedavõitu poja, kes reeglina oma mänguasju ei jaga, tahtis pisiõele oma autot laenata :) Küll see paitas mu südant. Minu meelest ei ole jennu küll kuidagi õnnetumaks läinud seetõttu, et õeke ka nüüd juures on, pigem vastupidi - särab ja naerab nagu väike päike. Jonnib ikka ka, aga mitte rohkem kui enne. Küll nad saavad veel teineteisest rõõmu tunda, ja mitte vähe!

Võtame ka juba usinasti katsikulisi vastu. Sõpru-sugulasi on nii palju, et lausa iga päev on kedagi oodata. Aga see on ju tore :) Juba laupäeval käisid esimesed külalised. Kahepäevane Grete Liisa siis veel väga oma silmakesi ei näidanud, aga Jennu ja Kirte-Lee mürgeldasid palju ja sai vägevaid pilte neist kahest. Kittile meeldib nimelt paljana ringi joosta ja jennut taga ajada niimoodi :D Natuke sai nende kahe vahel draamat ka, nagu ikka. Jennu kadetseb oma asjadega ja "titelee ammuta", nagu jennu ütleb. Õnneks suurema osa ajast said need kaks omavahel täitsa hästi hakkama. Ja kui armsad nad kahekesi on, nagu rosinad :)
Täna hommikul käisid sõbrad rootist külas ja viimaseid nädalaid (päevi?) beebiootel triin koos nendega. Võtsin kätte ja küpsetasin hommikul piruka. No eks see vähe riskantne asi oli ette võtta, sest ajaplaneerimine on omaette kunst lapse kõrvalt. Kuna jennu on täna lasteaias, siis pool päeva on muidugi lihtsam see ajaga arvestamine. Ei minul küll mingit raskust täna hommikul olnud - vähevõitu maganuna (ca 6 h ööund)ärkasin siiski kl 9 üles, ja kuna grets magas alles, läksin ruttu dusi alla, tegin meigigi (hea tibi, eksole!), ja hakkasin kähku pirukat ette valmistama. Siis aga ärkas meie printsess. Natuke nosis, vahetasime mähku ja panin ta turvahälliga laua peale chillima, ise samal ajal nokitsesin piruka kallal. Uskumatu! Vastsündinu jennu kõrvalt ei tulnud mulle sellist ideedki pähe, et küpsetaks või midagi? Ja et ta oleks tahtnud üksi turvahällis passida, kuni emme kokkab? Ei iial! Aga Gretu seal nohises ja vaatas natuke ringi ja emme oli hästi nobe ka muidugi võrreldes kahe aasta tagause ajaga :) Ja samal ajal, kui uksekell helises, helises ka ahjukell ja teatas, et teie pirukas on valmis :) Pole paha, kui arvestada seda, et vanasti olin üks laisk ja lodev perenaine :D Aga naised vananedes tahavadki ilusamad välja näha ja pole siis ime, et hommikul meiki tegema ruttasin. Tahan ju endale ka meeldida ja kui naine on iseendaga rahul, siis meeldib ta ka oma kallile abikaasale ja teistelegi, sest temast õhkub positiivsust ja rahulolu, eksole :)
Varsti tuleb jennu koju ja siis ka teine sats külalisi tänase päeva jooksul.

Ja mitte vähe ei rõõmustanud mind täna mu armaskallis abikaasa, kes tuli koju 7 pika tumepunase roosiga. No vot eesti mees! Lähen nüüd teda kallistama kohe...

Meie väike armas pere

Meie pere on nüüd neljaliikmeline :)

Mina kui arvatav mitteblogijaneverever võtsin kätte ja tegin ära! No ma ei luba, et olen superusin kirjutaja, aga proovida ju ikka võib.

Kuna oma mõtteid mulle meeldib edasi anda, aga aega on vähe, siis kaugetel sõpradel ja tuttavatel on huvi korral võimalik meie tegemistest-toimetustest lugeda siit. Suurem asi päevikukirjutaja ma ei ole, aga ehk arvutipäevik õnnestub paremini?

Alustan siis tähtsündmusest - meie teise lapse sünnist :)

Plaanis oli sünnitama minna juba jaanuari keskel, nagu mõni ehk mäletab. Aga no ei õnnestunud! Väiksed valud algasid juba ca 12 jaanuari paiku, so. siis libavalud, aga kahjuks või õnneks ei viinud need kusagile esialgu. Kui nädal aega oli vaikselt aeg-ajalt valutanud, tõdesin, et pole mõtet liiga stressata, küll ta tuleb, kui ise valmis on ja tahab tulla! Eks me lehoga proovisime kõike, mida proovida andis, et plika kiiremini meie juurde tuleks, aga oiiiii kui põikpäine ta oli, nagu Jennu. Me nimetasime seda "jennut tegema" :) Seks, šampus (üks õhtu 2 klaasi, lausa vinti jäin :D ), nõmmliivatee, paljupalju trenni, massaazi, kõndimine, saun.... No ei midagi :D Tegelik sünnitähtaeg oli 25. jaanuar, aga ühe ultraheli järgi ka 18. jaanuar, 29 ja 30 olid samuti esindatud. Kuna detsembris tehtud uh järgi näitas suurt last, siis just sellepärast tahtsin kiiresti ühele poole saada! Sest jennu - 4392 g sünnihetkel - sünnitamine ei olnud just lust ja lillepidu. Aga tegelikult nautisin väga oma rasedust ja ka lõpunädalaid, kuigi ootusärevus oli suur. Käisin palju trennis nagu öeldud, massaaziz, kinos korduvalt, teatris, söömas väljas sõpsidega ja mehega :) , külas.... Niii mõnus. 30. jaanuaril käisin ka trennis ja tegin korraliku trenni kohe, koos saunamõnudega. Ja õhtul tegin veel kodus väikestviisi rootsi keele tundi pisigrupile. Õhtul läksime mu õe tinnu juurde avatust katsuma. Ärge küsige, mis see on (kes veel ei tea), mitte väga mõnus asi :D Ja ta teatas, et jaaaa, 4 cm avatust. See tähendab, et võib juhtuda nagu eelmisel korral, et paneb asja kiiremini käima. Ma olin kindel, et nii lähebki, et öösel hakkavad valud ja järgmisel päeval sünnitame. Öösel ei miskit, aga õhtul ikkagi keskendusin natuke oma mõtetele ja sünnitusele :) Ja hommikul ihiiii saatsin mehe trenni, tal body bump kl 7.30. Kl 7.10 ütlesin, et nagu miski tunne vist on, aga ahhh ei mina tea, äkki jälle libakad. Kl 7.40 kobisin voodist välja duši alla. Jaaaa, valud vist ikka käisid?! Ei tea mina! Mõtlesin siis nagu töll, mida teha. Aga siis läks kiireks :D Kl 8 täpselt helistasin lehole trenni (tal oli trennisaalis mobla igaks juhuks kaasas), et marss koju, tinnule sakku, et ruttu siia, ja leho emale tööle, et ruttu jennule järele, läheb actioniks :D
Ohhh - kõik läks väga kiirelt. Kl 9 jõudsime haiglasse, ma juba uuuuuuutasin ja aaaaaaaaatasin päris vapralt. Kl 9.15 jõudsime sünnitustuppa, seal ma siis hernekotil tegin juba kõvemaid uuuuusd ja aaaaaasid :D Ja siis duši all oli eriti mõnus aaatada, aga tinnu ajas sealt mu varsti välja, sest krdi kitsas oli! Veel natsa hernekotti ja juba pressid! Uhhhh vot see oli hirmus. Natuke pressisin hernekotil, aga viimane 7-10 minutit siiski sünnituslaual poolistukil. Kusjuures suremise tunne oli küll, aga elama jäin! Aga "ainult" ca 20-30 min presse kokku ja käes ta oligi, st siis 10.15 - üks tund peale sisseregistreerimist!!! Ohhh see oli tõesti turbosünnitus, mida senini olin ainult muinasjutus ette kujutanud :)))) Algus oli natuke scary, sest Grete Liisa ei tahtnud hingama hakata, lootevesi oli kurgus. See paanika, mis minus oli, oli meeletu, aga õnneks paari minutiga sai tinnu ja arst teda raputades plikakese hingama. Kõhule sain ta peale sünnitust vaid korraks, sest lapse olukord ei olnud kõige parem. Aga pärast raputamist ja kaalumist-mõõtmist sai emme ta tagasi :) Täpselt 4 kg ja 52 cm, nii et suur plika, aga sünnitus läks imehästi. Kui peale jens kasparit ei tahtnud uuest sünnitusest midagi kuulda, siis ausalt - teine sünnitus oli lust ja lillepidu (peaaegu). Olime haiglas vaid ühe päeva-öö ja võtsime külalisi juba samal päeval vastu, niii tore oli kõik ja ma olin kohe algusest peale õnnelik. Kõige üle. Ja reedel saime juba välja, koju, mõnna! Maganud oleme suhteliselt normaalselt, sest esimesed kaks ööd oli jennu vanaema juures öösel ja saime rohkem puhata. Piiga magab ja sööb kenasti, gaasivalud ei ole (veel) alanud, nii et elan hetkes ja naudin seda olukorda, mis praegu on. Ette muretseda ei ole mõtet, kuigi tean, et võib ja arvatavasti läheb sadades kordades raskemaks.
Mu enda tervis on ka hea, kuigi arst teatas, et minu hemoglobiinitaseme juures (71) tehakse vereülekannet tavaolukorras. Aga püüan rauarikast toitu süüa ja pean hakkama rauatablette näsima, siis saan korda. Samas - eile juba usinalt koristasin ja võtsime esimesed katsikulisedki vastu, ei ole mul häda midagi! Tulgu, mis tuleb, praegu olen üliõnnelik oma pere üle ja kahe väikse imearmsa lapse üle :)