pere ja kodu :)

Ja kohe ongi käes sõbrapäev:) Mitte, et seda tuleks ületähtsustada, aga ikkagi ju tore, et selline päev on välja mõeldud. Et mõtleme siis kõigile oma sõpradele ja mõnega neist õnnestub meil homme kohtudagi. Eriliselt suured kallid aga neile sõpradele, keda homme kohe kuidagi näha ei õnnestu ehk luxi-kullakestele merlele-jonnile ja brüsselis pesitsevale mariale!!! Ja et te ruttu tagasi meite juurde tuleksite :) Õnneks ei ole kõik sõbrad redus ja mõni neist saab homme päris kalli kah :)

Kõige toredam on aga see, et minu kallis abikaasa on homme kodus! Oma laste ja naise juures. Et siis koos hommikust, lõunat ja õhtusööki süüa, jennuga muusikakooli minna, seejärel ühisele lõunale beebikinno (no katsetame ära, kuidas on kahe lapsega kinos käia ja kuidas issi närvid seda kõike taluvad) ja õhtul veel väike üritus töökaaslastega, kuhu on lubatud kaasa võtta ka naine ja homme kahe nädalaseks saav Gretu. Ei tea, kas ma peangi oma rasedapükstega minema??? Kui vähegi kellelgi on nüüd mulle pükse laenata suuruses XXL (umbes nii :D ) , siis tehke seda kiiresti :D Teine variant on minna pisigretsiga homme shoppama? Ju vist peab, sest kaua ma lippan ringi rasedapükstega.

Oiii, kuidas mulle praegu meeldib magusat süüa (seega ei ole ka lootust niipea oma vanu pükse jalga venitada). Sööks ja sööks ja sööks. Ja kui ei peaks gaaside pärast muret tundma, siis muud ei teekski vist, kui aint näksiks vahetpidamata hommikust õhtuni. Vahepeal sööks päris toitu ka ja siis jälle näksiks ja nosiks midagi head. Hullumaja, kuidas imetamine kõhu pidevalt tühjaks ajab! Ja täna siis käisin Gretsiga jalutamas kadriorus, aga see ajab ju veel suurema söögiisu peale, värske õhk ikkagi.Ja siis tulin koju, kuna taas pidid katsikulised tulema. Enne käisin muidugi poes kah, et pirukamaterjali osta. Aga just siis ärkas Gretu üles. Aga ma niii tahtsin küpsetada, juustupirukat seekord. 500 gr juustu ühes pirukas :D Oeh, seda oli tõesti palju ja andis alles riivida! (kuna tegu oli pikantsemaitseliste juustudega, ei saanud neid riivitud kujul osta) Aga gretu ei tahtnud kuidagi pärast õues magamist tuttu jääda. Ja kuidas ma siis kokkan, kui tibuke on rahutu. Aga siis keerutasin ja tantsisin temaga mööda tuba ja lõpuks panin ta oma kiike ja kiige õõtsuma söögilauale ja seal ta siis kiikus, kuni lõpuks uinus :) Ja pirukas valmiski, häääästi juustune ja mõnna-nämma. Ma olen siiralt õnnelik, et keegi mind missivalimistele pole kutsunud :D Aga juust on tervislik, eksole :)

Jennu kadus täna issiga magamistuppa juba enne kümmet ja sinna nad jäidki (issi jääb pea alati enne magama kui jennu). Ja ei kuulnud ma ühtegi prääksu sealt toast. Kas see saab tõsi olla, et minu poja jäi ilma kisata ja protesteerimata (ei taha tuduääääääääää bäääääääääääää) magama ja nii mõistlikul ajal? Kui vahva :) Oleks see vaid iga päev nii. Oh ei - see on erandite erand :D Ja vot siis helistatakse mulle esmaspäeval lasteaiast, kuna olin neile kirjutanud, et sooviksin jensu kohta tagasisidet. Kasvataja jana siis räägib, kui tubli poiss on jennu. Olen nõus, muidugi on meie poja tubli! Sööb alati putru ja küsib juurdegi (no üldiselt jah, aga vahel mängib ka pudru-piima mängu, kus piim valatakse pudru peale ja siis püütakse pudru-piimasegu jälle piimatassi tagasi saada ja küll see on lõbus!), soolastoitu sööb isukalt (kodus väga pirtspekk meil), magustoitu aga pidavat pidevalt kolm portsu sööma (sealt siis see punnkõht :D ). Ei ole jonni ega lärmi, kui kl 1 päeval kõik koos tuttu pannakse: "oi, jens on meil esimeste seas, kes tuttu jäävad ja üks viimaseid, kes ärkab". Halleluuja, ja mida teeb poja kodus? 45 min lõunaund ei ole mingi erand, täitsa tavaline. Emme on just saanud köögi koristatud või oma tagumiku arvutitoolile sättinud, kui juba kostub magamistoast kurb või isegi meeleheitlik nutt . "Ja jens on nii palju rääkima hakanud viimasel ajal just". Vot sellega olen küll nõus, sest kodus ei ole ka enam emmel-issil suurt mahti rääkida, kuna poja seletab kogu aeg midagi :D Armas!

Homme siis emme-issi-poja-tütre päev, kõikide kallide päev :) Head sõbrapäeva, kulla sõbrad!