Meie oleme nüüd nädal aega elanud ämma-äia ehk hiire-pihkva juures ehk siidisabas :) Sest meil on kodus garantiiremont. Mis pidi valmis saama kolme päevaga, aga no millal enne on ehitus- või remondimehed aegadest ja lubadustest kinni pidanud? Nüüd me siis oleme ämma-äia kukil oma kahe lapse, kassi, kohvri ja kottidega. Meile on eraldatud kõva 10 m2. Tegelikult on elu päris hea, sest süüa teeb hiir ja lastehoidmisel on ka tema alati toeks olnud,seda enam, et nüüd pesitseme siin. Umbes selline tunne on, nagu oleksime hotellis. Ainult et täitsa tasuta! Kujutan ette, et välja kolimine saab olema isegi natuke kurvapoolne. Aga jah, tänu sellele on mööduv nädal olnud ka tunduvalt kergem ja läinud kiiremini.
Hakkasin gretsiga võimlemas käima ema ja lapse keskuses. Hästi tore oli esimene kord, kuigi eks ta natuke ikka pahandas ja nuttis ka. Aga leppis üldiselt kordades paremini rühmatreeninguga kui jens kaspar. Vot tema on alati olnud selline, kellele ei meeldi tellimise peale midagi kaasa teha. Vello vaheri trennis pani jooksu, niipea kui sai ja musamaris meeldib talle ka rohkem aknalaudade peal mütata kui rütmipalliga kaasa teha. Ostukeskused on midagi tema jaoks, sest seal saab ju emme-issi eest plehku panna, nagu vanemad korra selja pööravad. Tema jaoks oli see eilne shoppamine hästi vahva, aga pärast 2 tundi kristiine keskuses kahe lapsega arvas issi, et ta on valmis mõlemad lapsed 10 kopika eest maha müüma :D Õnneks rahunes ta mõne aja pärast maha ja nii grets kui ka jens kaspar on endiselt meie omad :) Aga no lapsele oli teksaseid vaja ja vanavanemad olid terve päeva linnast ära. Süüa ka ei viitsinud teha, nii et piidime ka sealsamas sööma. Oeh, pole vist vaja märkida, et see oli suht-koht võimatu. Kuigi, kui kristiine keskusesse minna, siis see brezza della laguna on täitsa hea koht söömiseks, soovituslikult muidugi ilma lasteta! Täna aga käisime naisele miskit sobivat otsimas ja ühe lapsega, selle pisemaga. Magas nagu kukupai 3 tundi järjest ja sain, mida tahtsin ja lisaks veel nurusin mehelt välja kultuuri - sotspopi piletid aprilli lõpuks. Laheeeee. Ja ise ostsin endale sünnipäevakingiks Armastatud eesti hitid läbi aegade estonias. Kelle kaasa võtan, on veel lahtine. Oleneb, kes sel hetkel mu lemmikinimene on :D Nii et naljakuul ehk aprillis on plaanis kaks kultuuriüritust. Njah, kuidas me lapsehoidmise korraldatud saame, on iseasi. On, mida mõelda. Aga leidsin, et mehe-naise suhe vajab natuke turgutamist. Praegu on kahe lapsega pehmelt öeldes keeruline teineteise jaoks aega leida. Vähemalt lõunal käime paar korda nädalas koos (grets siis tudub vankris ja poja on lasteaias). Ja vahel kirjutan pisikesi kirjakesi mehele töömeilile ka, mida, tõsi küll, tal alati lugeda pole aega (sest kirjad on pikad - oma 2-3 rida kindlasti!). Aga nagu ennegi olen pajatanud, ammutan energiat fantaasiatest ja unistustest. Näiteks reisimisele mõtlen. Lootust on,et suvel saame teha lausa kaks reisi - üks meie rootsi sõprade juurde lõuna-rootsi ja teine lõuna-itaaliasse sügise alguses. Ja ikka ja loomulikult koos lastega. Ei saa ega raatsi neid veel kuhugi jätta. Suvel olen alles ka täisimetaja, nii et grets on nagu kaan mul igal pool kaasas :D Ja hoolitseb selle eest, et emme liiga kleenuke välja ei näeks :))) Jah, tunnistan taas, et imetamine ja suur magusaisu käivad endiselt käsikäes. Lisaks kommisöömisele (nii heas kui halvas) olen sel nädalal küpsetanud kaks kooki. Ühe ema sünnipäevaks (valge shokolaadi-juustukook) ja teise homseks gretsi sünnaks. Banaani-kreeka pähkli kook mascarponekreemiga. Juba maiustasime hetk tagasi ehk siis hilisõhtul, et rasvaprotsent stabiilselt kõrgena hoida.
Ükspäev oli meil siin eesti- ja tallinnamaal meeletult palju lund. Ja see oli kolmapäev, kui päev otsa sadas lund või lausa tuiskas. Mees ütles hommikul, et täna istud sina, naine, kodus. Ei lähe kusagile tuiama. Aga ma ei viitsinud. Võtsin vankri ja tahtsin minna teisele poole kristiinet lille tänavale triinule ja Poisule külla. Võtsin oma city crossi välja ja hakkasin uhama. Sain siidisaba tänava lõppu mööda autoteed, kui olin täitsa higine ja korduvalt lume sees kinni olnud. Otsustasin tagasi sumada :D Võttis hiiglapalju aega, aga koju ma jõudsin. Küll autojuhtidel võis naljakas vaatepilt olla - väike tüdruk ähkimas ja puhkimas käruga. Polnud harv juhus, et nii mõnigi auto lume sees vänderdas tund-kaks, aga ühel tsikil tuleb veelgi briljantsem idee vankriga sellise ilmaga välja minna! Aga ei andnud ma alla - võtsin siis kõhukoti ja läksin ikkagi. Lumi oli põlvini, aga mis siis. Ja kohale jõudsin pärast ligi tunnist "jalutuskäiku". Korra käisin käbla ka, aga seda lõbusam :) Ega kahetsenud grammivõrdki, sest ilm oli ju ekstreemselt põnev ja muidu oleks see kõik mul läbi elamata jäänud. Terve teekonna jooksul sinna-tagasi nägin veel ühte!!! vankrit, aga see sõitis ilma lapseta. Laps kõndis vanaemaga kõrval ja emme lükkas, tagumik uppis, vankrit.
Reedel käisin kolmandat korda ilma gretsita chillimas. Gretsiga chillime koguaeg, aga ilma pisititata chillimine tuleb ka täitsa hästi välja. Ei pea ühe käega sööma, teisega samal ajal last nii hoides, et ta väike õrn peake tuta-tuta ei teeks. Käisime naistekaga vertigo lounge´is. Väga mõnus koht. Siinkohal jälle üks minupoolne soovitus - kes ei ole veel käinud, proovige vertigo restoran (super) ja brasserie osa on ka jubeäge. Ja mitte sugugi valusalt kallis. Kesklinna kohta vägagi mõistliku hinnaga. Eriti, kui alkoholi ei tarbi ja kolmekäigulist õhtusööki ei tee. Mõnus koht ka oma kalliga minna mõnusat õhtut veetma. Ohh neid unistusi :) Esialgu on üks meist lastega kodus ja kokkab-koristab-kasib lapsi samaaegselt. Või siis ei tee seda ja loodab, et lapsed kunagi ikka magama jäävad ja suuremaks kasvavad. Koju jõudsin 22.15 (umbes nagu neljanda klassi diskoõhtult :D ). Ja olin väga rahul ja õnnelik.
Laupäeva õhtul käisime kõik neljakesi eve-ly sünnal. Jennule sai enne õpetatud: "Palju õnne, tädi eve-ly". Enne ja pärast sünnipäeva kordas seda küll, aga mitte sünnipäeva ajal. Ühel hetkel läks eve-ly juurde kööki ja ütles hoopis midagi väga jennulikku: "Mul on taa tollid ninas" (endiselt K täht sõna alguses ei tule). Vot siis :D Hea teada,et temal ka, eksole.
Grete Liisa pole vahepeal midagi väga naljakat lausunud. Aga meie perest keegi naljatamises jennuga võistelda niikuinii ei saa. "Ei taha sutaputsid, tahan need (ehk siis teksapüksid) putsid lalga!"
Homme siis tähistame Gretsi sünnat siidisabas. Koos sushi ja koogiga. Koos perekonnaga, ehk vanaemad, vanaisa, tädid & co - kõik on loodetavasti kohal. Vaatame, mida jennu grete liisale sünnipäevaks soovib :)
Sunday, March 30, 2008
Monday, March 24, 2008
paremad päevad :)
Kas tõesti hakkab kevad kätte jõudma ja köhad-nohud taanduvad? Igatahes viisime nuki täna lasteaeda :) Küll oli tegemist, et ta oma uued autod oli nõus koju jätma. Viimase nädala jooksul on pojale kingitud kolm uut autot ja teada-tuntud autofännina on autod tal alati meelel ja keelel. Täna ärkas jennu üles ja esimene repliik oli tema suust: "lilla auto!" , millepeale issi viis talle voodisse lilla kastiga auto. Seejärel kuuldus jennu suust "oranz auto taaa (ka)" :D. Nii et ei mingit "emme tule siia" või "ei taha" enam, vaid nüüd räägitakse ainult ja alati autodest (täiesti issi koopia). ja siis on tal veel üks uus auto, mille tädi tinnu ja tädi misu kinkisid ja mille fänn ollakse. Auto käib koos meiega õues jalutamas ja käis ka maal koos jennuga ja poes ja igalpool. Oi pagan, kui see auto peaks kaotsi minema! Õnneks oli jennu aga sellega nõus,et autod jäävad teda koju õhtul ootama. Söögilaual nimelt!
Teine kinnisidee on jennul siis sama cd plaadi kuulamine. Ikka seesama kõige suurema sõbra plaat. Ja sama kardemoni linna moosekantide laul edasi ja tagasi :) Emme oli nüüd nii armas ja tellis lapsele sünnipäevaks kõige suurema sõbra dvd plaadi, et saame ka karaooket kodus laulda ja vaadata, kuidas leopold võimleb :D Ja teise dvd, kasper-jesper-jonatani ehk kardemoni linna moosekantide dvd tellisin ka, täna lähen postkontorisse järele :) Ohh, ma kujutan ette seda õnne ja rõõmu, kui jennu need kätte saab. Aga enne tuleb 2 nädalat oodata, sest sünnipäev on ju lähenemas :) Tundub, et poiss on meil peale autode niisiis ka muusikafänn. Nagu telekas mingi muusikapala tuleb, on laps platsis ja kuulab ja kui oli hea laul, kisab: Tahan veel! Plaanin teda lastekoori panna (ärge issile öelge :D). Jah, tõesti. Ja kui meeldib, siis meeldib, kui ei pea viisi ega taha käia,siis ei sunni loomulikult. Aga selle võimaluse oma pojale annan :) Issi pangu poja siis jalkatrenni või autotrenni (kui selline asi olemas oleks, siis mujal nad ei käikski!).
Grete Liisa uusim trend on aga naeratamine :) Oii kui armas. Tema panen võrgutamistrenni :D Õhtuti ta aga suurem asi võrgutaja ei ole,sest siis ikka jorr-jorr meil, aga vähem! Ja mu meelest gaase ikka viimastel päevil suhteliselt vähe ja pigem on väsimus- ja kasvuraskuste nutt. Võrreldes nädala algusega oli nädala lõpp päris helge, sest olid ju pühad ja siis sai pere palju koos olla. Jennu - paraku või õnneks - oli aga maal vanavanaema-vanavanaisa juures koos hiire ja pihkvaga (ehk vanaema-vanaisaga). Kui talle neljapäeval teatasin, et ta läheb maale ja lugesin ette, kes kõik seal on, k.a jennu onutütar eliise (10 kuud). Oi, kus poiss läks särama selle uudise peale. Muidugi oli tal maal imevahva ja kuulsime, et jennu ja eliise on juba päris suured sõbrad :))) Eliise on juba kuid ja kuid jennu fänn, aga alguses pidas suur poiss jennu eliiset titekaks ega teinud teisest väljagi. Mõni kuu tagasi aga märkas jennu, et elisse itsitab niipea, kui jennut näeb. Vot see läks jennule korda ja hakkas klouni tegema eliisele. Kellele siis ei meeldiks, kui tal oma fännklubi on! Jah, peale eliise on jennul veel teinegi suur-suur fänn: Kirte-Lee. Eile käis kitti koos emme-issiga meil, kui jennu oli alles maal. Alguses oli kitti päris pettunud,aga õnneks oli kodus meie tita, keda kitti siis väheke peetida sai. Tiris aga lutti ära ja jooksis sellega minema ja püüdis suurt apelsini gretsile suhu toppida :D Kitti oli selline väänikpräänik eile, et oli tunne, et jennu on kodus :)
Nädalavahetus algas meil väga mõnusalt. Sõps eve-ly käis jälle meie juures ja veetsime neljapäeva koos - meie kadriorupäev.Loomulikult külastasime ka oma kohvikut, kadrioru imearmsakest Park Café-d, ja nautisime seal kohvi-kakaod-struudlit-kooki (kõik tited tudusid akna all). Nämmmmmm. Ja jalutasime oma kohustuslikku marsruuti. Päris jahe hakkas ja ära väsitas, sest kahepeale oli meil kolm last. Ja õhtul kutsusime oma peikad-abikaasad tartu mnt Mack-i (kes seal veel pole käinud, marss sinna!), kus jennu sai hullata, tited ringi passida, mehed viina-õlut-siga nautida ja naised maiustada (jälle!). Edasi mindi kollasele tänavale, kus õlle-viina nautlemine jätkus. Ma ei tea, kuidas teisel noorhärral, aga minu mehel oli küll megapohmakas hommikuks. Nagu alati :D Õlle ja viina segamine ongi ju väga arukas tegu, eksole. Aga ära kannatas ega virisenud kuigi palju, seegi hea :)
Reedel kutsus sõps mind kinno, mis tähendas, et issi jäi teist korda juba gretsi hoidma. Pudel väärtusliku piimaga jäi neile ka. Pohmellis issi ei olevat väga hästi lapse nuttu taluda suutnud, aga hakkama nad said ja poole filmi pealt ma ära ei pidanud tulema. Kulus mulle ka selline vaheldus ära lisaks kohvikutele :) Film oli armas ja tore - Definitely...Maybe oli nimeks. Kerge meelelahutus, aga midagi sellist ma praegu vajasingi (pöffi filmid, kus emad seksivad poegadega ja psühhopaadid tapavad oma lapsi ei ole preagu see, mida igatseksin :D.
Kui nädala sees oleme perekesksed, siis nädalavahetusel rohkem liikuvamad. Reede hommikul käisime ema juures pannkoogil-pashal ja õhtul sõpsi juures väikesel lihavõttekoosviibimisel. Laupäeval käisime sõpsidega Fahle kohvikus lõunal ja õhtul võtsime ise katsikulisi vastu ja pühapäeva hommikul käisid kirte-lee & co. Mees kokkas. Jälle :) Laupäeva õhtuks tegi imehäid bruschettasid kitsejuustu ja seedermänniseemnetega ja salatit oliivõli, balsamico, india pähklite ja ka seedermänniseemnetega, nämmmmm. Mina tegin kooki (mis pole enam teab mis üllatus) mooniseemnetega. Mees käis selveris. Mooniseemneid ostmas. Tuli tagasi maruvihasena, kuna keegi ei juhatanud teda mooniseemneteni, vaid käskis ise otsida :D Mees ei leidnud ja lubas selverisse enam mitte minna (aga juba järgmisel päeval läks :D). Mooniseemned ootasid mind aga stockmannis. Vat kus on alles shoppamist ühe väikse kohupiimakoogi pärast!
Kui ta aga pühapäeva hommikuks taas salatit tegi (seekord punaveiniäädikaga mitte balsamicoga ja tuli veelgi parem) ja pani kahte erinevat rohelist salatit sisse, siis lipsas mul suust välja midagi taolist: "Kokahomo tegutseb jälle" :P . Ta oli ka valmistanud meile hommikusöögivee laimi ja kurkidega (kas üks keskmine eesti mees teeb nii!!??) Mees vastu: Üks õige kokahomo paneb salatisse viite erinevat rohelist salatit, mitte kahte!!! :D Kah point asjas.
Teine kinnisidee on jennul siis sama cd plaadi kuulamine. Ikka seesama kõige suurema sõbra plaat. Ja sama kardemoni linna moosekantide laul edasi ja tagasi :) Emme oli nüüd nii armas ja tellis lapsele sünnipäevaks kõige suurema sõbra dvd plaadi, et saame ka karaooket kodus laulda ja vaadata, kuidas leopold võimleb :D Ja teise dvd, kasper-jesper-jonatani ehk kardemoni linna moosekantide dvd tellisin ka, täna lähen postkontorisse järele :) Ohh, ma kujutan ette seda õnne ja rõõmu, kui jennu need kätte saab. Aga enne tuleb 2 nädalat oodata, sest sünnipäev on ju lähenemas :) Tundub, et poiss on meil peale autode niisiis ka muusikafänn. Nagu telekas mingi muusikapala tuleb, on laps platsis ja kuulab ja kui oli hea laul, kisab: Tahan veel! Plaanin teda lastekoori panna (ärge issile öelge :D). Jah, tõesti. Ja kui meeldib, siis meeldib, kui ei pea viisi ega taha käia,siis ei sunni loomulikult. Aga selle võimaluse oma pojale annan :) Issi pangu poja siis jalkatrenni või autotrenni (kui selline asi olemas oleks, siis mujal nad ei käikski!).
Grete Liisa uusim trend on aga naeratamine :) Oii kui armas. Tema panen võrgutamistrenni :D Õhtuti ta aga suurem asi võrgutaja ei ole,sest siis ikka jorr-jorr meil, aga vähem! Ja mu meelest gaase ikka viimastel päevil suhteliselt vähe ja pigem on väsimus- ja kasvuraskuste nutt. Võrreldes nädala algusega oli nädala lõpp päris helge, sest olid ju pühad ja siis sai pere palju koos olla. Jennu - paraku või õnneks - oli aga maal vanavanaema-vanavanaisa juures koos hiire ja pihkvaga (ehk vanaema-vanaisaga). Kui talle neljapäeval teatasin, et ta läheb maale ja lugesin ette, kes kõik seal on, k.a jennu onutütar eliise (10 kuud). Oi, kus poiss läks särama selle uudise peale. Muidugi oli tal maal imevahva ja kuulsime, et jennu ja eliise on juba päris suured sõbrad :))) Eliise on juba kuid ja kuid jennu fänn, aga alguses pidas suur poiss jennu eliiset titekaks ega teinud teisest väljagi. Mõni kuu tagasi aga märkas jennu, et elisse itsitab niipea, kui jennut näeb. Vot see läks jennule korda ja hakkas klouni tegema eliisele. Kellele siis ei meeldiks, kui tal oma fännklubi on! Jah, peale eliise on jennul veel teinegi suur-suur fänn: Kirte-Lee. Eile käis kitti koos emme-issiga meil, kui jennu oli alles maal. Alguses oli kitti päris pettunud,aga õnneks oli kodus meie tita, keda kitti siis väheke peetida sai. Tiris aga lutti ära ja jooksis sellega minema ja püüdis suurt apelsini gretsile suhu toppida :D Kitti oli selline väänikpräänik eile, et oli tunne, et jennu on kodus :)
Nädalavahetus algas meil väga mõnusalt. Sõps eve-ly käis jälle meie juures ja veetsime neljapäeva koos - meie kadriorupäev.Loomulikult külastasime ka oma kohvikut, kadrioru imearmsakest Park Café-d, ja nautisime seal kohvi-kakaod-struudlit-kooki (kõik tited tudusid akna all). Nämmmmmm. Ja jalutasime oma kohustuslikku marsruuti. Päris jahe hakkas ja ära väsitas, sest kahepeale oli meil kolm last. Ja õhtul kutsusime oma peikad-abikaasad tartu mnt Mack-i (kes seal veel pole käinud, marss sinna!), kus jennu sai hullata, tited ringi passida, mehed viina-õlut-siga nautida ja naised maiustada (jälle!). Edasi mindi kollasele tänavale, kus õlle-viina nautlemine jätkus. Ma ei tea, kuidas teisel noorhärral, aga minu mehel oli küll megapohmakas hommikuks. Nagu alati :D Õlle ja viina segamine ongi ju väga arukas tegu, eksole. Aga ära kannatas ega virisenud kuigi palju, seegi hea :)
Reedel kutsus sõps mind kinno, mis tähendas, et issi jäi teist korda juba gretsi hoidma. Pudel väärtusliku piimaga jäi neile ka. Pohmellis issi ei olevat väga hästi lapse nuttu taluda suutnud, aga hakkama nad said ja poole filmi pealt ma ära ei pidanud tulema. Kulus mulle ka selline vaheldus ära lisaks kohvikutele :) Film oli armas ja tore - Definitely...Maybe oli nimeks. Kerge meelelahutus, aga midagi sellist ma praegu vajasingi (pöffi filmid, kus emad seksivad poegadega ja psühhopaadid tapavad oma lapsi ei ole preagu see, mida igatseksin :D.
Kui nädala sees oleme perekesksed, siis nädalavahetusel rohkem liikuvamad. Reede hommikul käisime ema juures pannkoogil-pashal ja õhtul sõpsi juures väikesel lihavõttekoosviibimisel. Laupäeval käisime sõpsidega Fahle kohvikus lõunal ja õhtul võtsime ise katsikulisi vastu ja pühapäeva hommikul käisid kirte-lee & co. Mees kokkas. Jälle :) Laupäeva õhtuks tegi imehäid bruschettasid kitsejuustu ja seedermänniseemnetega ja salatit oliivõli, balsamico, india pähklite ja ka seedermänniseemnetega, nämmmmm. Mina tegin kooki (mis pole enam teab mis üllatus) mooniseemnetega. Mees käis selveris. Mooniseemneid ostmas. Tuli tagasi maruvihasena, kuna keegi ei juhatanud teda mooniseemneteni, vaid käskis ise otsida :D Mees ei leidnud ja lubas selverisse enam mitte minna (aga juba järgmisel päeval läks :D). Mooniseemned ootasid mind aga stockmannis. Vat kus on alles shoppamist ühe väikse kohupiimakoogi pärast!
Kui ta aga pühapäeva hommikuks taas salatit tegi (seekord punaveiniäädikaga mitte balsamicoga ja tuli veelgi parem) ja pani kahte erinevat rohelist salatit sisse, siis lipsas mul suust välja midagi taolist: "Kokahomo tegutseb jälle" :P . Ta oli ka valmistanud meile hommikusöögivee laimi ja kurkidega (kas üks keskmine eesti mees teeb nii!!??) Mees vastu: Üks õige kokahomo paneb salatisse viite erinevat rohelist salatit, mitte kahte!!! :D Kah point asjas.
Tuesday, March 18, 2008
klimbisupp
iccccc... tegin täna esimest korda elus klimbisuppi!!! Koos frikadellide, kartuli ja porgandiga. Till ja hapukoort peale. Ja teate, täitsa nämma tuli! Polnud eluseeski plaanis midagi nii omapärast ette võtta, aga näete, ära tegin :D Ja täitsa nämma tuli. Mees, va meelitaja, kiitis taevani. Jälle :) Tegelikult tegin peaasjalikult jennu pärast seda suppi, sest jennu väga armastab nii frikusid kui ka klimpe kui ka kartulit. Ja mulle meeldib süüa teha. Mitte tihti, aga mõõdukalt ja ilma sunnita. Mees tahab ise kogu aeg teha, aga mina tahan ka ju vahel tubli olla ja vaheldust saada (no kes oleks seda arvanud, et minust selline köögikata saamas on). Hakka või kaklema, kumb kokata võib :D
Jennu on ikka koduarestis, lasteaeda ei lubata (st targad tädid ei luba). On siis emmega kodus. Aga täna oli sõps nii helde ja pai ning võttis nuki nii kauaks enda manu, kui emme juuksuris gretsiga käis. Grets oli nagu ingel kunagi (taas) ja tudus terve see kaks tundi. Ok, vahepeal tõusis üles, ringutas, sõi natuke ja vaatas, mida juuksuritädi seal emme juuste kallal niiväga toimetab, aga siis hakkas igav ja tudus edasi. Jõudsin veel sõpsiga söömas käia peale juuksurit, kiruda-kurta-rõõmustada ja naerda ja leida, et pole mu elu midagi nii keeruline teistega võrreldes. Ja grets tudus ikka. Siis selverisse raha kulutama, titt tudus. Ja jõudsin supigi peaaegu valmis teha, siis ärkas. Kl oli siis 20 paiku, nii et väääääga pikk lõunauni (väikeste ärkvelolekutega kvaliteetund ca 7 h). Kuna jennu on vanaema-vanaisa juures õhtul, siis oli kokkamine võimalik. Aint et meie supipott on niii väike, et supp sai tõsiselt mehine - paks ja tihke :). Mees lubas nädalavahetusel uue ja suurema supipoti osta (uue ja suurema auto ta ju sai, nüüd poti kord ihii). Vot, millest naine unistab, selle asemel, et ehteid ja parfüüme ihaldada :D
Aga grets hakkas täna koogama! Vot kui äge. Teised lapsed õpivad siin rääkima ja lauseid juba moodustama (jennu & co), aga eks iga emme rõõmustab ka koogamise üle :) Ja naeratab nagu vana mees! Selline sädemeke meil. Kui hommikul oli mul paha (kohe pahapahapaha) tuju, siis labiilikust sangviinikul (või koleerikul???) on nüüdseks hea olla. Seda oligi arvata.
Jennu on hakanud absoluutselt kõike järgi kordama. ei saa enam ropendada ega vanduda. Täna ütles issi järgi "pesse". Viimane aeg oma sõnavara kriitiliselt üle vaadata! Vabalt kordab järgi terved laused, natuke mõned silbid lähevad vaid sassi. Aga vist tuleb õudne jutupaunik. Mida ikka oodata advokaadi-jäära järeltulijalt, kes ise ka sealjuures jäär!
Monday, March 17, 2008
närvipundar-õnneseen :P
Kallis blogi, ammu pole kuulnud-näinud :)
Jah, praegugi on grets emmel süles ja mõtleb, kas hakata kohe kisama või vaataks enne natuke ringi ja siis laseks kisa valla. Jennu, emme ja tita kuulavad kolmekesi Kõige suurema sõbra cd-d ja emme üritab kaasa laulda. Eriti lemmik on meil kessu ja tripi laul, tipi-täpi kommisöömise laul ja kasper, jesper jonatani lugu, kus kõik on mustust-tolmu täis ja keegi end ei pese. Ja vot seda laulu pidi emme ketrama oma 4 korda järjest, nii et varsti laulan juba ise, ei pea elektrit kulutama :P
Täna mõtlesin, et kas mul on siis raske elu või mitte :D No seda mõtlen lausa iga päev ja korduvalt. Vahel tundub, et ikka paganama raske on toime tulla. Nii iseendaga, lastega kui terve maailmaga. Katus sõidab, hormoonid möllavad, tuju käib üles-alla-kõrvale-põiki-risti! Kuidagimoodi ei oska nii olla, et oleks rahul ja rõõmus ja naudiks elu kogu aeg. Eiiii, ikka on vaja närvi minna iga asja peale ja leida, et kõik teised on tublid ja saavad igas olukorras hakkama ja et kuidas mina siis ei saa??? Aga läheb natuke aega mööda ja siis jälle tundub, et pole hullu, ikka saan ju hakkama. Eriti siis, kui keegi miski toreda uudise teatab või kui lahedate inimestega kohtun. Ja seda ma teen iga päev. Ehk siis oma sõpradega. Rääkimisteraapia on parim teraapia (ülejäänutest allpool). Ja siis, sõprade või pere keskis, tundub ühtäkki, et mitte lihtsalt "pole hullu", vaid et ikka väga mõnus on. ja ilus. Ja õnnelik olemine. Vot sulle, kus labiilik välja kukkunud. Ja mina olin see, kes rasedana nagu ei tundnud miskit erilist muudatust, pea kogu aeg oli rõõmus ja päikseline olla. Nüüd olen aga labiilik, nagu jennu :D Või siis on jennu nagu emme? Viimasel ajal olen hakanud meest õhtuti kiusama ja "asju" välja pressima. Esialgu piirdun massaaziga. Mõnna viis õhtut lõpetada!
Kuidas aega niimoodi planeerida, et midagi teha jõuaks? Kui lõpuks lapsed magavad (grets öökullina ju ca 23-24 paiku), siis ei mina jaksa ei lugeda ega telkut vaadata. viimasel ajal muidugi on mul lemmik ajaviitekirjandus küll - kokaraamatud :D neid jaksan sirvida küll ja küll ja vaatan pilte. Teate - omamoodi teraapia lausa mulle, samamoodi nagu sõbrad,blogiminem, massaaz ja kõige parema sõbra cd kuulamine ikka ja jälle (kuidas tipp ja täpp hea tujuga komme söövad ja kui tuju kurb, siis jälle söövad komme. nagu mina!!!) Aga jah, kokaraamatuid vaatan ma ikka kordades rohkem kui ise sealt midagi teen ihii. Ok, koogiküpsetamisele ma vastu panna ei saa ja eile tegin taas kooki. Aga mu armas abikaasa on piisavalt maiasmokk, et alles ei jää midagi. ja ikka leidub keegi, kellele kooki pakkuda, sest titemammasid, kes läbi vupsavad, ikka leidub :)
Kui jens kaspar käis eelmisel nädalal taas lasteaias, siis nädala lõpupoole tuli jälle hirmus köha ja ka nohu ja taas komandeeriti vanem laps tädi tinnu juurde maale (ok, sakusse). Seal siis käidi saunas ja määriti tärpentiinisalviga ja mentoolisalviga. Ja kindlasti veedeti vahvalt aega, sest jennu oli väga rõõmus, kui talle eile järele läksime. Aga tuli ka hea meelega koju, nii et komandeeringutes jennu puhul midagi negatiivset ei tähelda (meest parema meelega komandeeringutesse ei laseks :D ). Kui jennu kaks ööd ära oli, õnnestus meil natuke paremini magada. Oleks veelgi paremini õnnestunud, kui gretsil jätkuvalt nohu ei oleks. Keset ööd käin kolle otsimas (ninast esialgu) ja nina puhastamas ja siis on väike preili hästi kuri ja pahane tükk aega ja peame natuke aega teises toas veetma. Aga kuna meil varast ärkajat kodus polnud, saime mõlemal hommikul 9-10ni magada, hurraaa! See kulus niiväga ära. Tõdesime mehega mõlemad, et kvaliteetne uni on hea tuju retsept number üks! Oli ikka teine tunne küll pärast kahte viimast ööd, kui jennu köhis kui hobune ja keegi meist eriti magada ei saanud. Vähemalt mitte hästi. Kui nüüd õhtud ka rahumeelsemad oleksid (ikka paar-kolm tundi on rahutut aega ja pallil hüppamist-tantsimist-kiigutamist, et gretsil hea oleks), võiksime lausa hõisata. Aga esialgu on veel raske ja keeruline ja väsitav, oi kui väsitav! Aga külas olles läheb see gaasiaeg kuidagi vähem valusalt üle, sest samal ajal saab ikkagi juttu ajada ja kordamööda gretsiga trallitades ei tundugi see nii nii hull.
Neljapäeval, kui ka jennu kodus oli, käisid kaks sõpsi külas ja taas suundusime kadriorgu. Käisime latte macchiattot joomas ja juustukoogiga end poputamas. Kui elu on raske (no võrreldes varasemaga on natuke raskem jahhhh :D ), siis peab end poputama ja nii palju, et sellest hea või parem hakkaks. ja kook ja kohv teeb ju head, eksju. Ja nii ei pea ka kaalu pärast muretsema, see on stabiilne :D Kommid on hääd, aga kook veel parem! Ja jennu, grets ja mirell tudusid samal ajal akna all. Mirell üks hetk avastas, et tahab ka seltskonda ja seda ta ka sai - võtsime ta ka naiste sekka.
Ka reedel sai kooki (sõpside juures külas) ja laupäeval samuti (sõpside juures saunaõhtul, mis tähendas, et mehed käisid saunas, naised rääkisid lastest). Eile oli oht, et jääme ilma koogita, siis tegingi ise :D Kuna kooki jäi järele, saab täna kah! NO mis nii elul viga, eksju :) Tegelikult pidime reedel ise külalisi võõrustama. Aga... Läksin hommikul juba gretsiga ema ja lapse keskusesse beebipäevale, sealt otse linna sõpsiga sööma ja sealt teise sõpsi triinu ja Poisu juurde külla. Ja tundus nii vahva "ära" olla, nii et kutsusime end ise hoopis külla. Koos gaasides väiksema lapsega. Pererahval kaidil-karpal oli ka kolmanda lapse soov, aga pärast õhtut meiega enam vist mitte :D
Kui eelmisel nädalal käisin gretsiga koos moskvas ja massaazis, siis homme plaan juuksurisse minna värvima-lõikama, seega päris pikalt kohe. Aga ilma temata ka ju veel ei saa ja keset päeva ammugi mitte. Huvitav, kuidas seekord läheb.
Jennul on igav. Nõuab saia. Ja uua. Ja ogutit. Ja piima. Võid tahab peale. Aga grets jäigi tuttu. Emme süles on nii hääää.
Jah, praegugi on grets emmel süles ja mõtleb, kas hakata kohe kisama või vaataks enne natuke ringi ja siis laseks kisa valla. Jennu, emme ja tita kuulavad kolmekesi Kõige suurema sõbra cd-d ja emme üritab kaasa laulda. Eriti lemmik on meil kessu ja tripi laul, tipi-täpi kommisöömise laul ja kasper, jesper jonatani lugu, kus kõik on mustust-tolmu täis ja keegi end ei pese. Ja vot seda laulu pidi emme ketrama oma 4 korda järjest, nii et varsti laulan juba ise, ei pea elektrit kulutama :P
Täna mõtlesin, et kas mul on siis raske elu või mitte :D No seda mõtlen lausa iga päev ja korduvalt. Vahel tundub, et ikka paganama raske on toime tulla. Nii iseendaga, lastega kui terve maailmaga. Katus sõidab, hormoonid möllavad, tuju käib üles-alla-kõrvale-põiki-risti! Kuidagimoodi ei oska nii olla, et oleks rahul ja rõõmus ja naudiks elu kogu aeg. Eiiii, ikka on vaja närvi minna iga asja peale ja leida, et kõik teised on tublid ja saavad igas olukorras hakkama ja et kuidas mina siis ei saa??? Aga läheb natuke aega mööda ja siis jälle tundub, et pole hullu, ikka saan ju hakkama. Eriti siis, kui keegi miski toreda uudise teatab või kui lahedate inimestega kohtun. Ja seda ma teen iga päev. Ehk siis oma sõpradega. Rääkimisteraapia on parim teraapia (ülejäänutest allpool). Ja siis, sõprade või pere keskis, tundub ühtäkki, et mitte lihtsalt "pole hullu", vaid et ikka väga mõnus on. ja ilus. Ja õnnelik olemine. Vot sulle, kus labiilik välja kukkunud. Ja mina olin see, kes rasedana nagu ei tundnud miskit erilist muudatust, pea kogu aeg oli rõõmus ja päikseline olla. Nüüd olen aga labiilik, nagu jennu :D Või siis on jennu nagu emme? Viimasel ajal olen hakanud meest õhtuti kiusama ja "asju" välja pressima. Esialgu piirdun massaaziga. Mõnna viis õhtut lõpetada!
Kuidas aega niimoodi planeerida, et midagi teha jõuaks? Kui lõpuks lapsed magavad (grets öökullina ju ca 23-24 paiku), siis ei mina jaksa ei lugeda ega telkut vaadata. viimasel ajal muidugi on mul lemmik ajaviitekirjandus küll - kokaraamatud :D neid jaksan sirvida küll ja küll ja vaatan pilte. Teate - omamoodi teraapia lausa mulle, samamoodi nagu sõbrad,blogiminem, massaaz ja kõige parema sõbra cd kuulamine ikka ja jälle (kuidas tipp ja täpp hea tujuga komme söövad ja kui tuju kurb, siis jälle söövad komme. nagu mina!!!) Aga jah, kokaraamatuid vaatan ma ikka kordades rohkem kui ise sealt midagi teen ihii. Ok, koogiküpsetamisele ma vastu panna ei saa ja eile tegin taas kooki. Aga mu armas abikaasa on piisavalt maiasmokk, et alles ei jää midagi. ja ikka leidub keegi, kellele kooki pakkuda, sest titemammasid, kes läbi vupsavad, ikka leidub :)
Kui jens kaspar käis eelmisel nädalal taas lasteaias, siis nädala lõpupoole tuli jälle hirmus köha ja ka nohu ja taas komandeeriti vanem laps tädi tinnu juurde maale (ok, sakusse). Seal siis käidi saunas ja määriti tärpentiinisalviga ja mentoolisalviga. Ja kindlasti veedeti vahvalt aega, sest jennu oli väga rõõmus, kui talle eile järele läksime. Aga tuli ka hea meelega koju, nii et komandeeringutes jennu puhul midagi negatiivset ei tähelda (meest parema meelega komandeeringutesse ei laseks :D ). Kui jennu kaks ööd ära oli, õnnestus meil natuke paremini magada. Oleks veelgi paremini õnnestunud, kui gretsil jätkuvalt nohu ei oleks. Keset ööd käin kolle otsimas (ninast esialgu) ja nina puhastamas ja siis on väike preili hästi kuri ja pahane tükk aega ja peame natuke aega teises toas veetma. Aga kuna meil varast ärkajat kodus polnud, saime mõlemal hommikul 9-10ni magada, hurraaa! See kulus niiväga ära. Tõdesime mehega mõlemad, et kvaliteetne uni on hea tuju retsept number üks! Oli ikka teine tunne küll pärast kahte viimast ööd, kui jennu köhis kui hobune ja keegi meist eriti magada ei saanud. Vähemalt mitte hästi. Kui nüüd õhtud ka rahumeelsemad oleksid (ikka paar-kolm tundi on rahutut aega ja pallil hüppamist-tantsimist-kiigutamist, et gretsil hea oleks), võiksime lausa hõisata. Aga esialgu on veel raske ja keeruline ja väsitav, oi kui väsitav! Aga külas olles läheb see gaasiaeg kuidagi vähem valusalt üle, sest samal ajal saab ikkagi juttu ajada ja kordamööda gretsiga trallitades ei tundugi see nii nii hull.
Neljapäeval, kui ka jennu kodus oli, käisid kaks sõpsi külas ja taas suundusime kadriorgu. Käisime latte macchiattot joomas ja juustukoogiga end poputamas. Kui elu on raske (no võrreldes varasemaga on natuke raskem jahhhh :D ), siis peab end poputama ja nii palju, et sellest hea või parem hakkaks. ja kook ja kohv teeb ju head, eksju. Ja nii ei pea ka kaalu pärast muretsema, see on stabiilne :D Kommid on hääd, aga kook veel parem! Ja jennu, grets ja mirell tudusid samal ajal akna all. Mirell üks hetk avastas, et tahab ka seltskonda ja seda ta ka sai - võtsime ta ka naiste sekka.
Ka reedel sai kooki (sõpside juures külas) ja laupäeval samuti (sõpside juures saunaõhtul, mis tähendas, et mehed käisid saunas, naised rääkisid lastest). Eile oli oht, et jääme ilma koogita, siis tegingi ise :D Kuna kooki jäi järele, saab täna kah! NO mis nii elul viga, eksju :) Tegelikult pidime reedel ise külalisi võõrustama. Aga... Läksin hommikul juba gretsiga ema ja lapse keskusesse beebipäevale, sealt otse linna sõpsiga sööma ja sealt teise sõpsi triinu ja Poisu juurde külla. Ja tundus nii vahva "ära" olla, nii et kutsusime end ise hoopis külla. Koos gaasides väiksema lapsega. Pererahval kaidil-karpal oli ka kolmanda lapse soov, aga pärast õhtut meiega enam vist mitte :D
Kui eelmisel nädalal käisin gretsiga koos moskvas ja massaazis, siis homme plaan juuksurisse minna värvima-lõikama, seega päris pikalt kohe. Aga ilma temata ka ju veel ei saa ja keset päeva ammugi mitte. Huvitav, kuidas seekord läheb.
Jennul on igav. Nõuab saia. Ja uua. Ja ogutit. Ja piima. Võid tahab peale. Aga grets jäigi tuttu. Emme süles on nii hääää.
Wednesday, March 12, 2008
vapper nõukogude naine
Jennu jäi tuttu :) Issi tuli hilja töölt (21 paiku), sõi kõhu täis ja oligi aeg pojale unejuttu lugeda ja tuttu. Jumal tänatud, et mees iga õhtu nii hilja koju ei tule. See oleks küll kurb pere seisukohalt. Kui issi korra koju tuli ja siis jälle kohe tagasi tööle tõttas, oli jennu nii kurb, et hakkas lausa nutma. Vot nii, lastele on issisid väga-väga vaja ja naistele nende abikaasasid samapalju!
Kui issi on meil täielik karjääriinimene - meeletult kohusetundlik (töö suhtes) ja omajagu ambitsioonikas, siis seda ei saa pere vanimale naise ehk minu kohta öelda. Täna ei olnud ambitsiooni isegi mitte jalutada. Hommikul ei kuulnud sedagi mitte, kui jennu üles äratati ja lasteaeda toimetati. Mina magasin :) (siiski ei saa mainimata jätta, et nii magus uni oli küllap seetõttu, et öösel sai hilja tuttu gretsi kapriiside tõttu ja öö oli rahutu, gretsil olid gaasid ja käisime vahepeal teises toas isegi paguluses nutu tõttu). Kuna öö oli raske, tuli end millegi heaga poputada. Selle eest hoolitses maili, kes valis tänasepäeva lõunatamiskohaks (kolmapäeviti on lausa kohustuslik linnas lõunatamas käia) minu ühe lemmiku Moskva. Mõnna :) Rahvast oli palju-palju, enamik küll pintsak-lipslased või muidu väga popid ja ilusad noored. Aga mina olin ka vääääga ilus, sest mul oli minu kaunitar - grete liisa, kaasas. Lapsuke oli nagu ingel ja tudus terve selle aja rahus. Ja naistel oli hea lobiseda. Vähe sellest, pärast moskvat tahtsin end veel poputada lasta ja läksin massaazi. Väga pretensioonikas samm minu poolt. Aga grets tudus terve selle tund aega, mis emme massaazilaual peesitas, täies harmoonias. Selline tunne, et see laps magabki ainult ja kunagi ei nuta. NO näitlemisanne on täitsa arenenud! Aga ju ta ikka natuke emme peale mõtleb, sest emme selg on eelkõige seetõttu oi kui haige, et ta suure osa päevast titega trikke teeb, et too ei nutaks :) Ja kui siis koju jõudsime, oli uni otsas ja ca 17-22, ehk viis tundi (loe: viis tundi!!!!!!!!!!) jätkus tants ja trall. Ei mingit armuandmist emmele. Ja kolmapäeviti üritab seesama emme olla õpetaja. Õnneks päästis üks õpilastest, lapse vanaema, meid välja ja opatas ise titte ligi terve see 90 minutit, mis mul kulus tunni andmiseks. No lõpus pisteti gretsile juba toit nina alla, aga ka see ei teinud tuju väga paremaks. Poole pealt tõi issi ka jennu koju ja siis püüdsin kahe lapse kõrvalt tundi teha. Aga ausalt öeldes saime hakkama küll :) Pärast tegin muffineid ja vanaema sai veel vatti ja vaeva gretsiga. Kui issi lõpuks koju tuli, ei olnud tal ka kerge, sest naisel oli üht-teist talle teatada :P Ultimaatumid ei ole ilusad, aga üheksani töörügamine (8.30 on juba kontoris) ei ole ammugi normaalne! Aga lapsed said vannitatud-söödetud-kallistatud ja kui kell on üksteist õhtul, magavad mõlemad, hurraaaaaaaa :)
Kui täna oli suht sombune ja hall ilm, siis kaks eelnevat olid oiii kui ilusad ja kui miski minu tujusid mõjutab, on see kindlasti ilm. No päiselise ja sooja ilmaga katsu sa suunurgad allapoole ringi käia. Mina küll ei oska. Esmaspäeval jalutasin mitu-mitu head tundi kadriorus ja naeratasin kui päike. Eile oli umbes sama reibas olemine. Sõps triin oli oma Poisuga (see pikk-poiss :D, kes 3nädalasena on juba meie gretsist tunduvalt suurem) meie juures juba natuke peale kl 10 hommikul (no räägime hommikuinimestest) ja tema reipus nakatas ka mind. Enne 11 olime juba kadrioru pargis ja kl 13ks olin oma suureks rõõmuks ja üllatuseks kohanud oma klassivenda Jürit (jalutas perega kadriorus) ja klassiõde Marit :D (kes tuiskas mulle kahe coffee in topsiga vastu telemaja taga). Ja enne seda olime meie triinuga just pikalt arutanud teemat NIMED. Põnev, eks :) Kuna lapsed tudusid nagu inglid kunagi, julgesime meie triinuga nad jätta kadriorus Park Café akna alla ja ise kohvitama-saiakesega patustama minna. NO on alles lapsevanemad, jätavad lapsed välja, hullud!, mõtlevad mõned. Aga meil oli lastel pilk pidevalt peal ja neil oli seal kõrvuti vankrites igati chill olla. Ja kuna kell oli alles 12,siis ei olnud kartustki, et gretel trall peale tuleks. Ikka õhtuks tuleb kõik trikid jätta, kui emme juba väsinud :D Eilsel superkenal päeval veetsin suure osa ajast õues ja nii see energia tuli :) Nii hea oli olla, et tuli soov ise õhtuks perele süüa teha (tavaliselt on mees meil õhtuti köögis). Ja nii ma tengingi hästi nämma lillkapsa-hakklihavormi, mis meile hästi maitses, aga vaene gretsike kannatas suht nõmedate gaaside käes nii õhtul kui öösel. Nii et nüüd mõni nädal püüan olla ilma igasuguse lillkapsa, tavalise kapsa, brokoli kui maeiteamiskapsasteta! Joon jälle hoolsalt oma mammateed ja unistan päevast, kui õhtused gaasid on minevik. Aga see aeg tuleb, ma tean :)
Homme on veel üks pretensioonikas mõte - minna musamarri kahe lapsega. NO mis teha, kui issil on niiiiiiiiiii palju tööd, et hea, kui hingata jõuab. AGa äkki juhtub imesid ka ja ta leiab selle aja laps musamarri viia? Olen jälle sinisilmne, või mis. Igatahes äratus kl 8.00, vaatab siis, kas õnnestub ja mismoodi õnnestub kl 11 laulda ja tantsida. Üks laps käe otsas, teine kõhukotis??? Aga me saame hakkama, eksju :)
Kui issi on meil täielik karjääriinimene - meeletult kohusetundlik (töö suhtes) ja omajagu ambitsioonikas, siis seda ei saa pere vanimale naise ehk minu kohta öelda. Täna ei olnud ambitsiooni isegi mitte jalutada. Hommikul ei kuulnud sedagi mitte, kui jennu üles äratati ja lasteaeda toimetati. Mina magasin :) (siiski ei saa mainimata jätta, et nii magus uni oli küllap seetõttu, et öösel sai hilja tuttu gretsi kapriiside tõttu ja öö oli rahutu, gretsil olid gaasid ja käisime vahepeal teises toas isegi paguluses nutu tõttu). Kuna öö oli raske, tuli end millegi heaga poputada. Selle eest hoolitses maili, kes valis tänasepäeva lõunatamiskohaks (kolmapäeviti on lausa kohustuslik linnas lõunatamas käia) minu ühe lemmiku Moskva. Mõnna :) Rahvast oli palju-palju, enamik küll pintsak-lipslased või muidu väga popid ja ilusad noored. Aga mina olin ka vääääga ilus, sest mul oli minu kaunitar - grete liisa, kaasas. Lapsuke oli nagu ingel ja tudus terve selle aja rahus. Ja naistel oli hea lobiseda. Vähe sellest, pärast moskvat tahtsin end veel poputada lasta ja läksin massaazi. Väga pretensioonikas samm minu poolt. Aga grets tudus terve selle tund aega, mis emme massaazilaual peesitas, täies harmoonias. Selline tunne, et see laps magabki ainult ja kunagi ei nuta. NO näitlemisanne on täitsa arenenud! Aga ju ta ikka natuke emme peale mõtleb, sest emme selg on eelkõige seetõttu oi kui haige, et ta suure osa päevast titega trikke teeb, et too ei nutaks :) Ja kui siis koju jõudsime, oli uni otsas ja ca 17-22, ehk viis tundi (loe: viis tundi!!!!!!!!!!) jätkus tants ja trall. Ei mingit armuandmist emmele. Ja kolmapäeviti üritab seesama emme olla õpetaja. Õnneks päästis üks õpilastest, lapse vanaema, meid välja ja opatas ise titte ligi terve see 90 minutit, mis mul kulus tunni andmiseks. No lõpus pisteti gretsile juba toit nina alla, aga ka see ei teinud tuju väga paremaks. Poole pealt tõi issi ka jennu koju ja siis püüdsin kahe lapse kõrvalt tundi teha. Aga ausalt öeldes saime hakkama küll :) Pärast tegin muffineid ja vanaema sai veel vatti ja vaeva gretsiga. Kui issi lõpuks koju tuli, ei olnud tal ka kerge, sest naisel oli üht-teist talle teatada :P Ultimaatumid ei ole ilusad, aga üheksani töörügamine (8.30 on juba kontoris) ei ole ammugi normaalne! Aga lapsed said vannitatud-söödetud-kallistatud ja kui kell on üksteist õhtul, magavad mõlemad, hurraaaaaaaa :)
Kui täna oli suht sombune ja hall ilm, siis kaks eelnevat olid oiii kui ilusad ja kui miski minu tujusid mõjutab, on see kindlasti ilm. No päiselise ja sooja ilmaga katsu sa suunurgad allapoole ringi käia. Mina küll ei oska. Esmaspäeval jalutasin mitu-mitu head tundi kadriorus ja naeratasin kui päike. Eile oli umbes sama reibas olemine. Sõps triin oli oma Poisuga (see pikk-poiss :D, kes 3nädalasena on juba meie gretsist tunduvalt suurem) meie juures juba natuke peale kl 10 hommikul (no räägime hommikuinimestest) ja tema reipus nakatas ka mind. Enne 11 olime juba kadrioru pargis ja kl 13ks olin oma suureks rõõmuks ja üllatuseks kohanud oma klassivenda Jürit (jalutas perega kadriorus) ja klassiõde Marit :D (kes tuiskas mulle kahe coffee in topsiga vastu telemaja taga). Ja enne seda olime meie triinuga just pikalt arutanud teemat NIMED. Põnev, eks :) Kuna lapsed tudusid nagu inglid kunagi, julgesime meie triinuga nad jätta kadriorus Park Café akna alla ja ise kohvitama-saiakesega patustama minna. NO on alles lapsevanemad, jätavad lapsed välja, hullud!, mõtlevad mõned. Aga meil oli lastel pilk pidevalt peal ja neil oli seal kõrvuti vankrites igati chill olla. Ja kuna kell oli alles 12,siis ei olnud kartustki, et gretel trall peale tuleks. Ikka õhtuks tuleb kõik trikid jätta, kui emme juba väsinud :D Eilsel superkenal päeval veetsin suure osa ajast õues ja nii see energia tuli :) Nii hea oli olla, et tuli soov ise õhtuks perele süüa teha (tavaliselt on mees meil õhtuti köögis). Ja nii ma tengingi hästi nämma lillkapsa-hakklihavormi, mis meile hästi maitses, aga vaene gretsike kannatas suht nõmedate gaaside käes nii õhtul kui öösel. Nii et nüüd mõni nädal püüan olla ilma igasuguse lillkapsa, tavalise kapsa, brokoli kui maeiteamiskapsasteta! Joon jälle hoolsalt oma mammateed ja unistan päevast, kui õhtused gaasid on minevik. Aga see aeg tuleb, ma tean :)
Homme on veel üks pretensioonikas mõte - minna musamarri kahe lapsega. NO mis teha, kui issil on niiiiiiiiiii palju tööd, et hea, kui hingata jõuab. AGa äkki juhtub imesid ka ja ta leiab selle aja laps musamarri viia? Olen jälle sinisilmne, või mis. Igatahes äratus kl 8.00, vaatab siis, kas õnnestub ja mismoodi õnnestub kl 11 laulda ja tantsida. Üks laps käe otsas, teine kõhukotis??? Aga me saame hakkama, eksju :)
Monday, March 10, 2008
Sunday, March 9, 2008
ja päike tõuseb :)
Kell on 23.49 ja grets jäi just tuttu. Niipalju siis oma isiklikust ajast! Võitlen ise juba ammu unematiga, aga tundub, et järjekordne öökull (peale emme ja jennu) on meie peres sirgumas. Magama jääb siis 23 ja 01 vahel, mis ei ole just kõige õigem tuttuminemise aeg ühe tite jaoks. Jennu läheks vabsee poole öö aegu, kui teda ei meelitaks voodisse. Ja temale vot ei piisa, et issi loeb raamatut ette ja tema kuulaks, kõrv kikkis. Ei, temal peab endal ka olema OMA raamat, mida ta samal ajal "loeb", kui issi siis samuti jennu valitud raamatut ilmekalt ette loeb. Ja ka võib jennu ümber mõelda. Alguses valib ühe raamatu, voodisse jõudes aga on juba teise raamatu isu ja pool minutit hiljem kas kolmanda raamatu vajadus või tundub see kõige esimene see kõige õigem just täna. Muidugi ei anna me tema kõikidele tujudele järele, aga parasjagu keeruline on selle nukiga küll! Magamaminek (out!), potilkäimine (out-out!) ja hambapesu (appiiii,tapetakse!) on meil kõige suuremad murepunktid. magamapanemine on tõusuteel, kuna jennu avastas hiljuti enda jaoks raamatud (enne huvitasid vaid auto- ja loomapildid, aga nüüd võib juba juturaamatuid talle ka näidata, iseasi, kas ta viitsib kuulata) ja ootab tuhinaga õhtust mõnnamist ja lugemist koos issiga :) Aga no potilkäimine endiselt valus teema. Aeg-ajalt ikka teeb sinna miskit, aga vahel jälle kisab kui rattal, kui teda sinna panna. Vahel aga teeb väga hea meelega pika pissi potti ja pärast ise nii rõõmus. Nii et ootame-vaatame, mis sellest asjast saab. Jälle käib jennu puhul asi meelitamisega. "taha tipsist" (tahan küpsist). Mhmh ahah, saad, aga enne käime pissil ära, eksju :) Mhmh ja lippame pissile. "oosisajjja"!!!! "ogutit" (jogurtit) Jaaaa, saadki, aga enne.... Ja nii see meil käib. Loodetavasti paari kuu pärast on paremad lood, sest kaks mähkulast on liig mis liig.
Jennu jutustamine on nii hoo sisse saanud, et sel pole otsa ega äärt. Ega ta siis kõiki sõnu tea, aga kordab järele küll praktiliselt kõik, mis emme-issi ees räägivad. Ise ütleb ka, et on ´papatoi´ :) Kihvt, kui ta üritab lauseid järele öelda. Siis poole pealt läheb meelest ära ja kõik läheb sassi. Ja kui hommikul ärkab ja ringi vaatab, siis esimesed asjad, mis suust välja tulevad, on: "issi läts tööle" ja "tita tudub". Kui emme ütleb, et issi ei läinud tööle, täna on pühapäev, siis järgmine lause "issi läts poodi". Tegelikult läks issi aint dushi alla, aga laps on harjunud, et issi on pidevalt kas tööl või poes (sest mõlemas kohas veedab ta pere toitmise eesmärgil päris palju aega. Ja muidugi, nagu vist enamik tema vanuses põnne, väidab jennu absoluutselt kõikide asjade kohta: MINU OMA. Ja kohe päris resoluutselt. Olgu selleks kas tita lutt, emme kohv või külalistele tehtud kook. Mis iganes, kõik kuulub meie pojale.
Üldiselt on elu jälle ilusam (ptui ptui ptui). Kaks nädalat saab täis nohust-köhast ja homme läheb jennu lasteaeda ja emme saab natukenegi puhata, hurraaaaaa. Kindlasti talle endale ka jälle hea vaheldus, kaua sa passid tite ja emmega siin kodus eksju. Viimastel päevadel on köhinud üsna vähe ja enam ei tatista ka nii palju, aga päris kuiv nina ikka veel pole. Tal kestavadki nohud häääästi kaua järjest. Aga neljapäeval käis juba musamaris. Koos tädi anuga, keda jens kaspar nägi tegelt teist korda elus. Aga kuna sellele eelnes gretsi nutune öö, siis ma lihtsalt ei jaksanud minna ise. Anu viis jennu aga bussiga linna ja bussid jennule väga meeldivad. Seega võitis jennu südame, vajutades õigele nupule. Ja musamaris olid nad ka kahekesi kenasti hakkama saanud. ma sain sel ajal siis natuke puhata. Kuna tundsin end sel päeval piisavalt tõbisena,ei hakanudki välja minema, vaid veetsin päeva kodus lastega. Mees tõi meile süüa lõunaks ja pärastlõunal magasime mingi hetk lausa kõik kolmekesi reas :) Küll oli mõnus. Reedel aga käis sõps eve-ly koos titega meil traditsioonilisel kadrioru-päeval. See tähendab siis, et jalutame pargis tund-kaks ja pärast võtame selverist valmistoidu ja tuleme meile sööma. Ja siis veel kohvitame ka, kui aega jätkub. Eve-ly tutvustas mind nimelt kofeiinivaba kohviga! Ihii ma alguses olin väga irooniline selle suhtes, aga kui ära proovisin, siis tõdesin, et ohohhhh päris hea. Nüüd joongi hommikul päris kohvi, väljas lõunal käies ikka lattet, aga pärastlõunal joon ainult kofeiinivaba, ei mingit kohvilaksu gretsile vastu õhtut! Et millestki otseselt loobuma ei pea, aga ei liialda kah ehk et proovin säilitada mõõdukat joont :) Reedene jalutamine oli küll rohkem kui mõõdukas, sest võtsin hummeriga ette suht pika ringi kadriorus ja kui eve-ly ükskord saabus, siis olin tund aega tiirutanud ja mäest üles-alla trampinud ja tundsin end pehmelt öeldes väsinuna. Aga kuna jennu alles oli magama jäänud, pidime veel ligi tund aega tiirutama. Uhhh kui väsitav. Kui suudaks nüüd söömise juures ka mõõdukas olla, oleksin küll varsti sale ja vormis. Aga ohh eii, söön mis kole ja mida hiljem, seda parem :D Lohutuseks jälle ütlen, et vähemalt mees on rahul ega kobise, et pole piisavalt pehme :P Kellelgi rõõmu mu kehast :) Nüüd veel on moodi läinud meie peres õhtune kokkamine, mis tähendab, et õhtusöök leiab aset kl 21 paiku, mitte varem. Kuna mees jõuab nii 7 paiku töölt, siis poodi,siis kokkama, pole ime, et nii hilja sööma saame. Aga meest kiitmast ma ei väsi - no on tubli kokapoiss! Naine sööb ja kiidab ja patsutab meest ja näpistab aeg-ajalt tolle prinki peput :D Meie peres on siis nii, et mees käib trennis ja on ilus ja prink, mitte vastupidi.
Ja reedel siis meie lattemammade pidu ehk seekord maili sünna creperies. Jätsin esimest korda ärkvel gretsi issiga (ükskord enne oli tund aega anuga jalutanud väljas, aga siis magas). Plaan oli kl 19-22 litutada, aga kui häda käes, siis kohvik ju meie kõrvaltänavas, küll ma siis kahe mintsaga koju lippan. Esialgu jäid kõik kolm väga rõõmsalt maha, emme seda rõõmsamalt lidus kohvikusse. Mõni aeg hiljem liitus leho, jennu ja gretsiga ka urmo ja kirte-lee. Meie samal ajal sõime head ja paremat, rääkisime juttu ja lõõgastusime. No mina kindlasti, sest kui tihti ma ikka saan endale beebivaba õhtut lubada. Aeg kadus ja koju jõudsin 3,5 h hiljem. Olin jätnud ka väikse pudeli piima, täitsa oma piima :) Koju jõudes oli titt urmo süles, kodu nagu segasummasuvila kunagi (no tegelt suht tavaline tänapäeval meil) ja jennu ja kirte-lee kuskil müttamas. Piim oli otsas ja näha oli, et nälg oli taas majas. Aga saadi hakkama, mis tegi meele eriti rõõmsaks :) Nüüd hakkangi litutama iga õhtu,issi on laste ja piimapudeliga kodus :D
Naistepäeval mul suuri ootusi ei olnud (kuna valentinipäev oli täielik läbikukkumine, siis nüüd olen targem ega oota midagi). Hommikul vihjasin tugevalt, et naised pikutavad ja ootavad pannkooke. Sain hommikusöögiks nii pannkoogid kui ka roosi (mis paraku tunni aja pärast longu vajus. Krdi haltuurat teevad seal selveris). Päeval käisime perega jalutamas jälle pikalt ja õhtul tulid sõpsid külla. Mees kokkas (meie issi kas on tööl, poes, loeb lapsele õhtujuttu või kokkab :D) ja mina tegin muffineid (nämmmmmaaa). Kuna eve-lyd polnud ammu näinud (no alates reedest), siis tundus paslik neid külla kutsuda. Eve-ly eelmisel päeval veel rääkis, et mirellil (3 k) on seltskonda vaja. NO kui mirell nõudis seltskonda, siis tuli ju pakkuda talle seda! Oli jah rõõmsameelne ja rahulik. Grets aga tegi päris kõva kisa ja teda tuli korralikult pallil loksutada.
Täna võtsin kätte ja tegin korraliku koogi. Igavesti suur ja paks sai, aga hästi nämma. Pärast teatasin mehele, et issand, missugune tubli naine sul ikka on. Kuidas mõnel ikka veab, issake küll! Aga koogi tegin sellepärast, et meie kallid merle ja jonn tulid luxist vupsti korra eestisse (nädalavahetuseks) ja nende tihedasse graafikusse mahtusime ka meie :) Oi kui armas oli neid näha. Kui võib, tahaksin siinkohal tervitada meie vanderselle elo ja marekit, kes võtsid kätte ja läksid neljaks kuuks!!! lõuna-ameerikasse redutama ja eurotsikki mariat, kes ähvardab jäädagi brüsselisse. Ei, tulge tagasi!!!
Aga tänase juurde veel naastes. Pakkusime ka suppi :) Supiga tuleb meelde tõsiasi, et viimati sõime suppi sõpside juures, kellel on hästi ilusad ja stiilsed villeroy ja bochi nõud. Tõsiselt nagu oleks imre kose juures kohal. No vot, ja pakkusime siis meie täna oma luxemburgi sõpsidele suppi: kaks kaussi olid ühesugused oranzid (üks neist natuke mõrane :D ), kolmas punase-valgetäpiline ja neljas sinine :D Iccccc, kui lõbus see oli, aga no ma leidsin, et meie perre täitsa sobib selline "stiil". Aga arusaadav, kui kogu raha läks mehe volvo peale! Mis supitaldrikutest me siis siin veel räägime :D
Jennu jutustamine on nii hoo sisse saanud, et sel pole otsa ega äärt. Ega ta siis kõiki sõnu tea, aga kordab järele küll praktiliselt kõik, mis emme-issi ees räägivad. Ise ütleb ka, et on ´papatoi´ :) Kihvt, kui ta üritab lauseid järele öelda. Siis poole pealt läheb meelest ära ja kõik läheb sassi. Ja kui hommikul ärkab ja ringi vaatab, siis esimesed asjad, mis suust välja tulevad, on: "issi läts tööle" ja "tita tudub". Kui emme ütleb, et issi ei läinud tööle, täna on pühapäev, siis järgmine lause "issi läts poodi". Tegelikult läks issi aint dushi alla, aga laps on harjunud, et issi on pidevalt kas tööl või poes (sest mõlemas kohas veedab ta pere toitmise eesmärgil päris palju aega. Ja muidugi, nagu vist enamik tema vanuses põnne, väidab jennu absoluutselt kõikide asjade kohta: MINU OMA. Ja kohe päris resoluutselt. Olgu selleks kas tita lutt, emme kohv või külalistele tehtud kook. Mis iganes, kõik kuulub meie pojale.
Üldiselt on elu jälle ilusam (ptui ptui ptui). Kaks nädalat saab täis nohust-köhast ja homme läheb jennu lasteaeda ja emme saab natukenegi puhata, hurraaaaaa. Kindlasti talle endale ka jälle hea vaheldus, kaua sa passid tite ja emmega siin kodus eksju. Viimastel päevadel on köhinud üsna vähe ja enam ei tatista ka nii palju, aga päris kuiv nina ikka veel pole. Tal kestavadki nohud häääästi kaua järjest. Aga neljapäeval käis juba musamaris. Koos tädi anuga, keda jens kaspar nägi tegelt teist korda elus. Aga kuna sellele eelnes gretsi nutune öö, siis ma lihtsalt ei jaksanud minna ise. Anu viis jennu aga bussiga linna ja bussid jennule väga meeldivad. Seega võitis jennu südame, vajutades õigele nupule. Ja musamaris olid nad ka kahekesi kenasti hakkama saanud. ma sain sel ajal siis natuke puhata. Kuna tundsin end sel päeval piisavalt tõbisena,ei hakanudki välja minema, vaid veetsin päeva kodus lastega. Mees tõi meile süüa lõunaks ja pärastlõunal magasime mingi hetk lausa kõik kolmekesi reas :) Küll oli mõnus. Reedel aga käis sõps eve-ly koos titega meil traditsioonilisel kadrioru-päeval. See tähendab siis, et jalutame pargis tund-kaks ja pärast võtame selverist valmistoidu ja tuleme meile sööma. Ja siis veel kohvitame ka, kui aega jätkub. Eve-ly tutvustas mind nimelt kofeiinivaba kohviga! Ihii ma alguses olin väga irooniline selle suhtes, aga kui ära proovisin, siis tõdesin, et ohohhhh päris hea. Nüüd joongi hommikul päris kohvi, väljas lõunal käies ikka lattet, aga pärastlõunal joon ainult kofeiinivaba, ei mingit kohvilaksu gretsile vastu õhtut! Et millestki otseselt loobuma ei pea, aga ei liialda kah ehk et proovin säilitada mõõdukat joont :) Reedene jalutamine oli küll rohkem kui mõõdukas, sest võtsin hummeriga ette suht pika ringi kadriorus ja kui eve-ly ükskord saabus, siis olin tund aega tiirutanud ja mäest üles-alla trampinud ja tundsin end pehmelt öeldes väsinuna. Aga kuna jennu alles oli magama jäänud, pidime veel ligi tund aega tiirutama. Uhhh kui väsitav. Kui suudaks nüüd söömise juures ka mõõdukas olla, oleksin küll varsti sale ja vormis. Aga ohh eii, söön mis kole ja mida hiljem, seda parem :D Lohutuseks jälle ütlen, et vähemalt mees on rahul ega kobise, et pole piisavalt pehme :P Kellelgi rõõmu mu kehast :) Nüüd veel on moodi läinud meie peres õhtune kokkamine, mis tähendab, et õhtusöök leiab aset kl 21 paiku, mitte varem. Kuna mees jõuab nii 7 paiku töölt, siis poodi,siis kokkama, pole ime, et nii hilja sööma saame. Aga meest kiitmast ma ei väsi - no on tubli kokapoiss! Naine sööb ja kiidab ja patsutab meest ja näpistab aeg-ajalt tolle prinki peput :D Meie peres on siis nii, et mees käib trennis ja on ilus ja prink, mitte vastupidi.
Ja reedel siis meie lattemammade pidu ehk seekord maili sünna creperies. Jätsin esimest korda ärkvel gretsi issiga (ükskord enne oli tund aega anuga jalutanud väljas, aga siis magas). Plaan oli kl 19-22 litutada, aga kui häda käes, siis kohvik ju meie kõrvaltänavas, küll ma siis kahe mintsaga koju lippan. Esialgu jäid kõik kolm väga rõõmsalt maha, emme seda rõõmsamalt lidus kohvikusse. Mõni aeg hiljem liitus leho, jennu ja gretsiga ka urmo ja kirte-lee. Meie samal ajal sõime head ja paremat, rääkisime juttu ja lõõgastusime. No mina kindlasti, sest kui tihti ma ikka saan endale beebivaba õhtut lubada. Aeg kadus ja koju jõudsin 3,5 h hiljem. Olin jätnud ka väikse pudeli piima, täitsa oma piima :) Koju jõudes oli titt urmo süles, kodu nagu segasummasuvila kunagi (no tegelt suht tavaline tänapäeval meil) ja jennu ja kirte-lee kuskil müttamas. Piim oli otsas ja näha oli, et nälg oli taas majas. Aga saadi hakkama, mis tegi meele eriti rõõmsaks :) Nüüd hakkangi litutama iga õhtu,issi on laste ja piimapudeliga kodus :D
Naistepäeval mul suuri ootusi ei olnud (kuna valentinipäev oli täielik läbikukkumine, siis nüüd olen targem ega oota midagi). Hommikul vihjasin tugevalt, et naised pikutavad ja ootavad pannkooke. Sain hommikusöögiks nii pannkoogid kui ka roosi (mis paraku tunni aja pärast longu vajus. Krdi haltuurat teevad seal selveris). Päeval käisime perega jalutamas jälle pikalt ja õhtul tulid sõpsid külla. Mees kokkas (meie issi kas on tööl, poes, loeb lapsele õhtujuttu või kokkab :D) ja mina tegin muffineid (nämmmmmaaa). Kuna eve-lyd polnud ammu näinud (no alates reedest), siis tundus paslik neid külla kutsuda. Eve-ly eelmisel päeval veel rääkis, et mirellil (3 k) on seltskonda vaja. NO kui mirell nõudis seltskonda, siis tuli ju pakkuda talle seda! Oli jah rõõmsameelne ja rahulik. Grets aga tegi päris kõva kisa ja teda tuli korralikult pallil loksutada.
Täna võtsin kätte ja tegin korraliku koogi. Igavesti suur ja paks sai, aga hästi nämma. Pärast teatasin mehele, et issand, missugune tubli naine sul ikka on. Kuidas mõnel ikka veab, issake küll! Aga koogi tegin sellepärast, et meie kallid merle ja jonn tulid luxist vupsti korra eestisse (nädalavahetuseks) ja nende tihedasse graafikusse mahtusime ka meie :) Oi kui armas oli neid näha. Kui võib, tahaksin siinkohal tervitada meie vanderselle elo ja marekit, kes võtsid kätte ja läksid neljaks kuuks!!! lõuna-ameerikasse redutama ja eurotsikki mariat, kes ähvardab jäädagi brüsselisse. Ei, tulge tagasi!!!
Aga tänase juurde veel naastes. Pakkusime ka suppi :) Supiga tuleb meelde tõsiasi, et viimati sõime suppi sõpside juures, kellel on hästi ilusad ja stiilsed villeroy ja bochi nõud. Tõsiselt nagu oleks imre kose juures kohal. No vot, ja pakkusime siis meie täna oma luxemburgi sõpsidele suppi: kaks kaussi olid ühesugused oranzid (üks neist natuke mõrane :D ), kolmas punase-valgetäpiline ja neljas sinine :D Iccccc, kui lõbus see oli, aga no ma leidsin, et meie perre täitsa sobib selline "stiil". Aga arusaadav, kui kogu raha läks mehe volvo peale! Mis supitaldrikutest me siis siin veel räägime :D
Friday, March 7, 2008
Thursday, March 6, 2008
viirusepoisid
Lapsed jälle kõik kodus ja nn puhkus läbi :) Mis ei olnudki väga puhkuse moodi, sest tuleb välja, et ka ühe lapsega on tegemist rohkem kui küllalt. Ja seda enam, et tegemist on nohuse-köhase kuuajase põnniga. Öösel tuli käia mitu korda nina puhastamas tatipumbaga, mis preilile miskipärast eriti ei meeldinud. Ja õhtuti, kui emme on täitsa suss omadega, ei arva preilna üldsegi mitte, et võiks tuttu jääda. Vaja hoopis pahurdada kuni ca 1ni öösel välja. Aga ei midagi hullu, sest hommikul päästab mind endiselt kohv :)
Jennu olla tubli laps tinnu juures olnud. Komandeering kestis seekord 3 päeva ja kui lapsele järele läksime, siis oli tuju hea ja meel rõõmus. Mis veel paremat saab olla? Tinnu on meil nagu maa-vanaema - selline poputav ja soe ja mõnus :) Kuna vanaemad elavad mõlemad tallinnas, siis laste tädid on kas täis- või poole kohaga maakad :D Saku ei ole küll päris maa-maa, aga võrreldes kesklinna korteriga on sealne õhustik ikka üsna teine. Ja lapsele mõjub vahelduseks väga kosutavalt. Las "vanaemad" poputavad. Jõulujärgsel ajal oli jennu teise "vanaema" juures topul, sealgi meeldis talle kohutavalt, aint et nn vanaemad ei taha kuidagi last tagasi anda. Õnneks oli mul eile advokaat kaasas, nii et kui vaidlemiseks või lapse pärast kähmlemiseks oleks läinud, oleksin mina ehk ikka võitnud.
Kui nüüd vaid lapsed terveks saaksid-jääksid!Muud ma ei soovigi. Ja et ma ise ka päris haigusele alla ei annaks. Praegu küll juba teist päeva pea paks, tuikav valu, nohu ja kurk valutab. Aga ikkagi püüan (veel) rõõmsat meelt säilitada ja loodan, et homme õhtusele naistekale-sünnale saan minna ikka paariks tunniks. See nii tähtis üritus - maili sünna :) Maili tähistab ettenägelikult meie kõrvaltänava creperie kohvikus, juhuks kui pean jooksma tissi andma :D Vot kus sõbrad, eksju :) Meie igakuine või iga kolme nädala tagant peetavad naistekad on nagu aamen kirikus - neist ei tahaks loobuda. Titemähkmetele, pudrukeetmisele ja piimaplekkidele peab ikka mingit vaheldust ka olema! Mis sest, et seda vaid paaiks tunniks, asi seegi :) Eile nt käisin tsikkide ja abikaasaga (teist korda nädala jooksul ronis üksi 3 naise sekka) upup-is lõunatamas ja kui tavaliselt oled juba harjunud sööma hästi kiiresti ja sageli kas titte kiigutades, tissi otsas hoides või püstijalu, siis eile sai peaaegu rahus süüa ja teistmoodi miljöös, nii et lõunasöök mitte ainult ei tundunud hea, vaid lausa oivaline :) Ja upup on kuidagi hästi õdus ja vaikne, sobib täitsa hästi lapsega perele. Üle pika aja kadriorus jalutada oli ka omaette elamus - hingata sisse kadrioru lõhna, olla õues! NO sai korrakski seda luksust nuusutatud, sest täna oma tõbise olekuga ei lähe vist kusagile. Gretsil oli lisaks hilisele magamaminemisele ca tunniajane kisa (vist gaasid) täna öösel, nii et ei saa öelda, et ma end kaunina ja värskena kui lill praegu tunneksin. Aga tuletan endale ikka ja jälle meelde, et ma ei ole ainuke, kellel raske on. Ja tõsi see on, et needsamad raskused on ka millegi jaoks head.
Aga tore on see, et Grets kasvab nagu mühiseb. Suure lapse nägu on peas ja naeratab ja teeb toredaid krutskeid oma näoga :) Jubearmas! Ja kuigi põsed on pontsikud, tundub, et lohuke on põses, nagu vennakesel :) Olgu see haigusteaeg nii jube kui tahes, aga oma lapsed on ikka niii niiii kihvtid ja armsad. Jennu tuleb ja teeb kogu aeg emmele ja titale pai-kalli-musi ja kui issi on kodus, siis issi vastu ollakse samuti helde. Kui neid kahte vaatan, siis juba näen vaimusilmas, kui tore neil hakkab kahekesi olema. Ja koos emme-issi, vanaemade-vanaisaga ja maa"vanaemadega" :D
Jennu olla tubli laps tinnu juures olnud. Komandeering kestis seekord 3 päeva ja kui lapsele järele läksime, siis oli tuju hea ja meel rõõmus. Mis veel paremat saab olla? Tinnu on meil nagu maa-vanaema - selline poputav ja soe ja mõnus :) Kuna vanaemad elavad mõlemad tallinnas, siis laste tädid on kas täis- või poole kohaga maakad :D Saku ei ole küll päris maa-maa, aga võrreldes kesklinna korteriga on sealne õhustik ikka üsna teine. Ja lapsele mõjub vahelduseks väga kosutavalt. Las "vanaemad" poputavad. Jõulujärgsel ajal oli jennu teise "vanaema" juures topul, sealgi meeldis talle kohutavalt, aint et nn vanaemad ei taha kuidagi last tagasi anda. Õnneks oli mul eile advokaat kaasas, nii et kui vaidlemiseks või lapse pärast kähmlemiseks oleks läinud, oleksin mina ehk ikka võitnud.
Kui nüüd vaid lapsed terveks saaksid-jääksid!Muud ma ei soovigi. Ja et ma ise ka päris haigusele alla ei annaks. Praegu küll juba teist päeva pea paks, tuikav valu, nohu ja kurk valutab. Aga ikkagi püüan (veel) rõõmsat meelt säilitada ja loodan, et homme õhtusele naistekale-sünnale saan minna ikka paariks tunniks. See nii tähtis üritus - maili sünna :) Maili tähistab ettenägelikult meie kõrvaltänava creperie kohvikus, juhuks kui pean jooksma tissi andma :D Vot kus sõbrad, eksju :) Meie igakuine või iga kolme nädala tagant peetavad naistekad on nagu aamen kirikus - neist ei tahaks loobuda. Titemähkmetele, pudrukeetmisele ja piimaplekkidele peab ikka mingit vaheldust ka olema! Mis sest, et seda vaid paaiks tunniks, asi seegi :) Eile nt käisin tsikkide ja abikaasaga (teist korda nädala jooksul ronis üksi 3 naise sekka) upup-is lõunatamas ja kui tavaliselt oled juba harjunud sööma hästi kiiresti ja sageli kas titte kiigutades, tissi otsas hoides või püstijalu, siis eile sai peaaegu rahus süüa ja teistmoodi miljöös, nii et lõunasöök mitte ainult ei tundunud hea, vaid lausa oivaline :) Ja upup on kuidagi hästi õdus ja vaikne, sobib täitsa hästi lapsega perele. Üle pika aja kadriorus jalutada oli ka omaette elamus - hingata sisse kadrioru lõhna, olla õues! NO sai korrakski seda luksust nuusutatud, sest täna oma tõbise olekuga ei lähe vist kusagile. Gretsil oli lisaks hilisele magamaminemisele ca tunniajane kisa (vist gaasid) täna öösel, nii et ei saa öelda, et ma end kaunina ja värskena kui lill praegu tunneksin. Aga tuletan endale ikka ja jälle meelde, et ma ei ole ainuke, kellel raske on. Ja tõsi see on, et needsamad raskused on ka millegi jaoks head.
Aga tore on see, et Grets kasvab nagu mühiseb. Suure lapse nägu on peas ja naeratab ja teeb toredaid krutskeid oma näoga :) Jubearmas! Ja kuigi põsed on pontsikud, tundub, et lohuke on põses, nagu vennakesel :) Olgu see haigusteaeg nii jube kui tahes, aga oma lapsed on ikka niii niiii kihvtid ja armsad. Jennu tuleb ja teeb kogu aeg emmele ja titale pai-kalli-musi ja kui issi on kodus, siis issi vastu ollakse samuti helde. Kui neid kahte vaatan, siis juba näen vaimusilmas, kui tore neil hakkab kahekesi olema. Ja koos emme-issi, vanaemade-vanaisaga ja maa"vanaemadega" :D
Monday, March 3, 2008
väsimus niidab
Tean, et üks kalis sõbranna, Eve-Ly on juba harjunud hommikukohvi juues minu blogi lugema. Ei taha teda alt vedada ja püüan täna kiirelt midagi kribada. Grets istub süles ja teen talle samal ajal veitsa nägusid. Aga ta on üllatavalt mõistev, ütleksin lausa, et emotsionaalne intelligentsus paistab olevat päris kõrge. Ikkagi naine! :D
Nii palju siis vabast ajast kahe lapse kõrvalt, isegi blogida ei jõua enam :P Või noh, ööune arvelt ju jõuaks vabalt, aga mis tahta naiselt, kes telku ees pidevalt magama jääb? See vist näitab, et olen ikka omadega üsna läbi õhtuks. Jah, nõus! Peaks mingeid ägedaid supervitamiine vist võtma hakkama, et õhtuni vastu peaks? Nagu eile - vaatasime "kvaliteetfilmi" Just married kompupoisi Asthon Kutcheriga ja mina osa filmist magasin! Kuigi filmi oli enne nähtud, soovitan seda kõigile, kel tuju vajab upitamist. Mul oli küll hirmus naljakas, kuigi film on naiivne ja totravõitu. Aga Kutcher on armas, olgem ausad :D Täiesti uskumatu, et eile filmi saime vaadata, sest tavaliselt ei tule selle pealegi, et kahe lapse kõrvalt veel midagi nii luksuslikku teha! Ok, jens kaspar jääb tihti 22 paiku magama, aga seda teeb ka tema armaskallis issi ja mis ma ikka üksi endale romantikat teen. Seda enam, et ega siis grets mõtle samal ajal vennaga magama jääda. Ohei! Tema ikka tund-kaks hiljem ja emme siis lõbustagu teda, ise laipväsinud olles :) Eile aga oli laste ämmaemand ja tädi Tinnu niivõrd abivalmis, et viis jennu üheks ööks enda juurde. Ja lapsevanemad taipasid kohe romantikat teha (missest, et naine osa ajast nohisedes magas :D )Aga jälle tõdesin, et ühe lapsega on elu nagu sanatoorium võrreldes 2 lapsega. Ei mingit magamaminekutrotsi jennu poolt ega hilisõhtust poti-pannidega laamendamist. Seda ta tegi ehk tädi tinnu juures :)
Jennu haigus on vist enam-vähem möödas. Nädal aega kodus olla kahe lapsega ei ole aga üldse tore! See tähendab, et emme ei ole enam üldse nii tore, sest tal on kodusistumisest pea paks ja hing ihaldab välja nelja seina vahelt. Õnneks sai ikka mõned korrad "patustatud" ja õue lipsatud. Neljapäeval siis "naistekas" Fahle kohvikus, kuhu mees end ka kaasa pressis (hea memmekas küll :D, aga hirmus armas). Grets oli nagu nuku kaasas, ei teinud pea et ühtegi piiksu. Jennu külastas samal ajal oma mõigu vanaema ja leidis, et vanaemade juures on ikka vahva käia :) Fahle on väärt koht ja mina tahaks sinna jälle tagasi. Nagu ka upup-i, aurasse, vertigosse, moskvasse, c´est la vie-sse jne jne. Ja õnneks mees väärtustab ka väljssöömist sama kõrgelt kui mina. Ehk siis ühine suur kirg - väljassöömine :)
Pärast 3 draamaööd koos jens kaspariga oli juhe piisavalt koos, et tahtsin ühe öögi magada korralikumalt. Ja jens kaspar läks reedel vanaema manu tuttu. Grets küll öösel natuke vigurdas, aga ka temal on mure - tal on nina täitsa kinni ja raske öösel hingata. Nii käib emme paar-kolm korda tema nina puhastamas ja siis on kisa muidugi kole suur, aga kuna jennut kodus polnud, siis elasime üle. Reedel käisime lastega arstil - jennu köha on lihtsalt köha ja ei pea väga muretsema - õnneks! Grets aga mõõdeti-kaaluti: 1 kuu vanune Musirull kaalub 4520 gr (+520 gr) ja on 55, 5 cm (+3,5 cm võrreldes sünnipikkusega). Tubli tüdruk ja ilus ka, nagu meie arst väitis. Olen nõus :) Käisime oma pisikesel sõbral katsikul reede õhtul (ilma pojata), too pisike vastsündinu on ju kohe algusest kuuajasest gretsist pikem :D Ja meie laps oli ju suht suur laps sündides! Aga võrreldes nägusid, siis kuuajane on ikka hoopis teist nägu kui nädalane. Ikka niii kiiresti muutuvad, uskumatu! Nüüd oli Triinu Poisu selline flegma nagu gretski alguses - vahib ringi ja teeb asjalikke nägusid. Küll oli lõbus vaadata! Samal ajal grets tegi ikka väheke dramaqueeni ka, aga oma draamakunnist venna kõrval on ta ikka suht nõrk :P
Laupäev möödus taas koduseinte vahel, st esimene pool päevast ämma hiire juures ja seejärel korjasime oma tited kokku ja läksime leho ämma juurde mõiku. Ja jätsime jennu sinna, et leho onutütre sünnale minna paariks tunniks. Täitsa tore vaheldus oli ja üle pika aja käisin pubis! Täitsa teistmoodi tegelikkus, sest olen juba ära unustanud pubimiljöö. Kuigi muusika oli rajudisko ja suht kõva, paistis see gretsile sedavõrd meeldivat, et too tudus 2 tundi järjest ega teadnudki, et me vahepeal peol käisime :) Nagu kirte-lee sünnagi magas kaks nädalat tagasi maha. Emme-issi üritavad last kultuuriliselt harida (sünnipäevakultuur, pubikultuur, kohvikukultuur), aga tema ignoreerib seda järjepidevalt :D Viisakate lapsevanematena ei lasknud gretsil mussi nautida liiga kaua ja viisime oma pisinuki ka tuduajaks juba koju. Tore õhtu oli!
Pühapäev taas koduseinte vahel, aga külaliste ootuses. Koristasime ja mässasime lastega ja aeg läks niiii kiiresti, et kolmveerand plaanitud toimetustest jäi loomulikult tegemata. Aga olime mõlemad tublid. Jennu oli pärast nädalast kodusistmist väga jonnine ja see on ka arusaadav. Tal on ju igav, kui ei saa ei õue ega teiste lastega mängima. Mul oli temast nii kahju, aga mis sa teed. võtsime eile väga kenasti rohtu ja hoidsime kodus soojas, ehk lähevad nohu-ja köhapoisid lõpuks oma teed!? Kaua võib! Jonni on ka kordades vähem, kui lapsel on sisutihedam ja huvitavam päev olnud. Õnneks tuli kirte-lee õhtul külla ja elu läks kohe palju huvitavamaks. Koos sai natuke kakeldud, üksteist togitud, koos laimi söödud (kirte-lee võttis veeklaasi seest laimi ja pakkus jennule ka) ja kui kahtlaselt vaikseks jäi, siis leidsime nad vannitoast kassiliiva supikausi sisse kühveldamas :D Kui ikka liivakasti ei ole lastel toas, tuleb see ise välja nuputada! Neil paistis lõbus olevat igatahes :) Gretsi sünnipäeva puhul tõi kirte-lee välismaalne talle lausa kinigutise ja jennule ka vahvaks vennaks olemise eest :) Kui armas see kirte-lee ikka on! Ja tädi kristel oli hästi nämma juustu-shokolaadikoogi teinud ja meie üliarmas issi kokkas oivalisi täidetud paprikad, nagu vana meistekokk kunagi. Täidiseks oli kitsejuust,sarapuupähklid,sinihallitusjuust, kirsstomatid, küüslauk,röstitud saiakuubikud. Oi pagan, kui hea see oli! Armastus käib ikka kõhu kaudu, ja mitte ainult meestel. Õnneks pole see mees enam saadaval, ihiiii :)
Täna siis emme-gretsi päev ja varsti lähemegi välja. Õhtul Gretsi sünna vol 2, pere keskis hiire juures. väike unistus on õhtuks kook teha, aga vaatab, kuidas kujuneb. Grets on ses mõttes väga oma venna moodi väiksena, et ta teab, mis on hea. Et emme juures on kõige parem, nii emme süles kui ka emme kaisus. Ka öösel ei piisa ainult emme lähedal olemisest, vaid tuleb lausa kaissu end norida. Vot kus lapsed :) Öösel oli meil voodis rong - mina mehe kaisus ja grets minu padjal, minu kaisus. Kui jennu koju tuleb, siis tahab tema kindlasti vedur olla :)
Nii palju siis vabast ajast kahe lapse kõrvalt, isegi blogida ei jõua enam :P Või noh, ööune arvelt ju jõuaks vabalt, aga mis tahta naiselt, kes telku ees pidevalt magama jääb? See vist näitab, et olen ikka omadega üsna läbi õhtuks. Jah, nõus! Peaks mingeid ägedaid supervitamiine vist võtma hakkama, et õhtuni vastu peaks? Nagu eile - vaatasime "kvaliteetfilmi" Just married kompupoisi Asthon Kutcheriga ja mina osa filmist magasin! Kuigi filmi oli enne nähtud, soovitan seda kõigile, kel tuju vajab upitamist. Mul oli küll hirmus naljakas, kuigi film on naiivne ja totravõitu. Aga Kutcher on armas, olgem ausad :D Täiesti uskumatu, et eile filmi saime vaadata, sest tavaliselt ei tule selle pealegi, et kahe lapse kõrvalt veel midagi nii luksuslikku teha! Ok, jens kaspar jääb tihti 22 paiku magama, aga seda teeb ka tema armaskallis issi ja mis ma ikka üksi endale romantikat teen. Seda enam, et ega siis grets mõtle samal ajal vennaga magama jääda. Ohei! Tema ikka tund-kaks hiljem ja emme siis lõbustagu teda, ise laipväsinud olles :) Eile aga oli laste ämmaemand ja tädi Tinnu niivõrd abivalmis, et viis jennu üheks ööks enda juurde. Ja lapsevanemad taipasid kohe romantikat teha (missest, et naine osa ajast nohisedes magas :D )Aga jälle tõdesin, et ühe lapsega on elu nagu sanatoorium võrreldes 2 lapsega. Ei mingit magamaminekutrotsi jennu poolt ega hilisõhtust poti-pannidega laamendamist. Seda ta tegi ehk tädi tinnu juures :)
Jennu haigus on vist enam-vähem möödas. Nädal aega kodus olla kahe lapsega ei ole aga üldse tore! See tähendab, et emme ei ole enam üldse nii tore, sest tal on kodusistumisest pea paks ja hing ihaldab välja nelja seina vahelt. Õnneks sai ikka mõned korrad "patustatud" ja õue lipsatud. Neljapäeval siis "naistekas" Fahle kohvikus, kuhu mees end ka kaasa pressis (hea memmekas küll :D, aga hirmus armas). Grets oli nagu nuku kaasas, ei teinud pea et ühtegi piiksu. Jennu külastas samal ajal oma mõigu vanaema ja leidis, et vanaemade juures on ikka vahva käia :) Fahle on väärt koht ja mina tahaks sinna jälle tagasi. Nagu ka upup-i, aurasse, vertigosse, moskvasse, c´est la vie-sse jne jne. Ja õnneks mees väärtustab ka väljssöömist sama kõrgelt kui mina. Ehk siis ühine suur kirg - väljassöömine :)
Pärast 3 draamaööd koos jens kaspariga oli juhe piisavalt koos, et tahtsin ühe öögi magada korralikumalt. Ja jens kaspar läks reedel vanaema manu tuttu. Grets küll öösel natuke vigurdas, aga ka temal on mure - tal on nina täitsa kinni ja raske öösel hingata. Nii käib emme paar-kolm korda tema nina puhastamas ja siis on kisa muidugi kole suur, aga kuna jennut kodus polnud, siis elasime üle. Reedel käisime lastega arstil - jennu köha on lihtsalt köha ja ei pea väga muretsema - õnneks! Grets aga mõõdeti-kaaluti: 1 kuu vanune Musirull kaalub 4520 gr (+520 gr) ja on 55, 5 cm (+3,5 cm võrreldes sünnipikkusega). Tubli tüdruk ja ilus ka, nagu meie arst väitis. Olen nõus :) Käisime oma pisikesel sõbral katsikul reede õhtul (ilma pojata), too pisike vastsündinu on ju kohe algusest kuuajasest gretsist pikem :D Ja meie laps oli ju suht suur laps sündides! Aga võrreldes nägusid, siis kuuajane on ikka hoopis teist nägu kui nädalane. Ikka niii kiiresti muutuvad, uskumatu! Nüüd oli Triinu Poisu selline flegma nagu gretski alguses - vahib ringi ja teeb asjalikke nägusid. Küll oli lõbus vaadata! Samal ajal grets tegi ikka väheke dramaqueeni ka, aga oma draamakunnist venna kõrval on ta ikka suht nõrk :P
Laupäev möödus taas koduseinte vahel, st esimene pool päevast ämma hiire juures ja seejärel korjasime oma tited kokku ja läksime leho ämma juurde mõiku. Ja jätsime jennu sinna, et leho onutütre sünnale minna paariks tunniks. Täitsa tore vaheldus oli ja üle pika aja käisin pubis! Täitsa teistmoodi tegelikkus, sest olen juba ära unustanud pubimiljöö. Kuigi muusika oli rajudisko ja suht kõva, paistis see gretsile sedavõrd meeldivat, et too tudus 2 tundi järjest ega teadnudki, et me vahepeal peol käisime :) Nagu kirte-lee sünnagi magas kaks nädalat tagasi maha. Emme-issi üritavad last kultuuriliselt harida (sünnipäevakultuur, pubikultuur, kohvikukultuur), aga tema ignoreerib seda järjepidevalt :D Viisakate lapsevanematena ei lasknud gretsil mussi nautida liiga kaua ja viisime oma pisinuki ka tuduajaks juba koju. Tore õhtu oli!
Pühapäev taas koduseinte vahel, aga külaliste ootuses. Koristasime ja mässasime lastega ja aeg läks niiii kiiresti, et kolmveerand plaanitud toimetustest jäi loomulikult tegemata. Aga olime mõlemad tublid. Jennu oli pärast nädalast kodusistmist väga jonnine ja see on ka arusaadav. Tal on ju igav, kui ei saa ei õue ega teiste lastega mängima. Mul oli temast nii kahju, aga mis sa teed. võtsime eile väga kenasti rohtu ja hoidsime kodus soojas, ehk lähevad nohu-ja köhapoisid lõpuks oma teed!? Kaua võib! Jonni on ka kordades vähem, kui lapsel on sisutihedam ja huvitavam päev olnud. Õnneks tuli kirte-lee õhtul külla ja elu läks kohe palju huvitavamaks. Koos sai natuke kakeldud, üksteist togitud, koos laimi söödud (kirte-lee võttis veeklaasi seest laimi ja pakkus jennule ka) ja kui kahtlaselt vaikseks jäi, siis leidsime nad vannitoast kassiliiva supikausi sisse kühveldamas :D Kui ikka liivakasti ei ole lastel toas, tuleb see ise välja nuputada! Neil paistis lõbus olevat igatahes :) Gretsi sünnipäeva puhul tõi kirte-lee välismaalne talle lausa kinigutise ja jennule ka vahvaks vennaks olemise eest :) Kui armas see kirte-lee ikka on! Ja tädi kristel oli hästi nämma juustu-shokolaadikoogi teinud ja meie üliarmas issi kokkas oivalisi täidetud paprikad, nagu vana meistekokk kunagi. Täidiseks oli kitsejuust,sarapuupähklid,sinihallitusjuust, kirsstomatid, küüslauk,röstitud saiakuubikud. Oi pagan, kui hea see oli! Armastus käib ikka kõhu kaudu, ja mitte ainult meestel. Õnneks pole see mees enam saadaval, ihiiii :)
Täna siis emme-gretsi päev ja varsti lähemegi välja. Õhtul Gretsi sünna vol 2, pere keskis hiire juures. väike unistus on õhtuks kook teha, aga vaatab, kuidas kujuneb. Grets on ses mõttes väga oma venna moodi väiksena, et ta teab, mis on hea. Et emme juures on kõige parem, nii emme süles kui ka emme kaisus. Ka öösel ei piisa ainult emme lähedal olemisest, vaid tuleb lausa kaissu end norida. Vot kus lapsed :) Öösel oli meil voodis rong - mina mehe kaisus ja grets minu padjal, minu kaisus. Kui jennu koju tuleb, siis tahab tema kindlasti vedur olla :)
Subscribe to:
Posts (Atom)
