Friends

Dear Diary :D

No nädalavahetusel olin küll laisk ega sõbrustanud arvutiga kuigi palju. Aga ega midagi põrutavat kodukana elus vahepeal juhtunud olegi :)

Reedene lattemammade (ok, lattetsikkide kõlab kah hästi, sest ega me erilised mampslid küll välja näe :D ) kohtumine läks väga kenasti, 7 pöialpoissi olid kohal, kaks puudusid. Aga järgmisel korral loodan 100%list kohalolekut, ei mingeid seksikate pidusid seekord! Oleme ise seksikad parem :D

Igatahes supersõpsid on mul, pean ikka ja jälle täheldama. Sõbrapäev oli küll neljapäeval, aga mõtlen natuke tihemini kui kord aastas, kuidas mul on sõpradega vedanud. Te olete kõik niii niii armsad ja kallid ja teete mind õnnelikuks. Ja uskuge mind, sõbrad luxis, brüsselis ja loomulikult lõuna-ameerikas redutajad - teile mõtlen ka pidevalt! Lattemammad olid väga hoolivad ja hoolitsevad reedel (seda oli ka mul vaja pärast väsitavat ja kurnavat neljapäeva) Kuna minu musi abikaasa oli karm ega lubanud mul välja minna, ei tulnud küpsetamine kõneallagi, kuna polnud, millest teha. Ja üldse polnud midagi pakkuda (v.a üks vein, mille leho tõi kiiruga, enne kui ise pittu läks), aga-aga tüdrukud võtsid ise nänni kaasa. Ja mitte vähe! Caesari salatit stockist nämmmmmm.... ja toscana sepikut. See, muideks (kes veel ei tea), on meie lattemammade traditsiooniline söök. Igakord, kui kellegi juures (tavaliselt siis meil) oleme kokku saanud,siis ikka caesar ja toscana :) Siit tuleb meelde väike tore asi. Nimelt rääkisin juba mitu nädalat enne sünnitust, et pärast sünnitust ei taha ehk haiglasööki ja tahaks midagi paremat. Tahaks caesari salatit!!! Ja leho jooksiski paar tundi pärast tibukese tulekut (autoga siiski) stocki ja tõi meile caesarit. Naine sõi natuke ja ütles: nähhhh, täna mulle kohe üldse ei lähe see caesar, kas haigla hakklihakastet makaronidega saab pigem? Eriline koomik, eksole :D Aga nüüd, reedel, maitses caesar jälle taevalikult ja vastne sünnitaja ei pirtsutanud millegi üle. Muidugi olid lattemammad igasgugu muudki head ja paremat snäkki meile toonud ja kõik toimetasid mul siin köögis nagu head sõpsid kunagi. Mina tundsin end nagu kuningakassina. Ega ma ei saanudki midagi teha, sest Grets on ju emmekas! Jahhhhh! Nüüd on flegmaajad läbi. Õhtud on rahutud ja tuleb mööda tube ringi käia ja kussu-kussu-äiu-äiu teha, kõhu alt paitada, weleda õliga massaazi teha, pallil hüpata ja gaasirohtu anda. Igal õhtul paar tundi,aga no see käib asja juurde. "Pole hullu" nagu jennu minu järgi ütlema on hakanud :D Ega ta siis terve õhtu ka ei nuta. Sain vahepeal süüa (korduvalt ja palju), juttugi räägitud, vahepeal lihtsalt tiirutasin mööda tube ringi ja käisin patsutamas-silitamas teises toas. Lõpuks 22 paiku (umbes viimase aja tavaline aeg) jäi grets tuttu lõpuks ja meil võis õige pidu alata. Küll oli tore üle kuu aja jälle kõiki kohata, vahepeal olin näinud üht ja teist eraldi, aga koos on ikka korralik seltskond ja lõbu laialt :) Isegi leho jõudis enne koju, kui rahvas laiali läks (hea mees mul :) ). Olin väsinud küll õhtuks, aga kui tuju on hea ja jutuhoog sees, siis kes see kella ikka vaatab. Enne 1 läksid siiski kõik minema ja vaikus majas.

Jens Kaspar oli ju vanaema juures öösel, nii et väike lootus oli, et saame hommikul kaua magada. Aga kussasellega :D Kl 8 paiku juba väike preili ärkas ja pole siis meilgi vaja rohkem magada, kuigi alles kl 2 paiku same magama ja ma nägin jälle hirmus somps välja! No lohutas see, et kribin-krabin (ok, 11ks,sest väga kiiresti liigutada ei jaksa hommikul) ämma-äia juurde, kus ootas päris latte ja igalaupäevased pannkoogid, nämmmmmmm... Öelgu mis ütlevad, aga kohvist piimaga ei ole mina nõus ega suuteline loobuma. Kui ikka hommikul on tunne, et täna ma ei jaksa, siis pärast kohvitamist on hoopis parem ja tervem tunne, nagu oleks mitu klaasi värskelt pressitud apelsinimahla joonud :)

Üks tore seik laupäevast. Nagu kombeks, läks issi jennuga tabasallu ujuma, emme ja grets jäid koju puhkama ja mängima (st emme on poolunes-poolärkvel ja püüab telkut vaadata, samal ajal, kui grets pikutab emme kõhul). Jennu oli oma temperamendile ja iseloomule omaselt lollitanud basseinis ja ühe keskealise proua natuke närvi ajanud oma pritsimisega (ihiii nats naljakas ka ju) ja issi oli püüdnud tädit mitte rohkem ärritada ja kaugemale läinud. Siis lähevad poisid meestesauna. Seal jätkub kilkamine ja trallimine, sest jennule meeldib olla tähelepanu keskpunktis ja ta pidi ju kuidagi onude pilgud enda peale saama ometi! Kui kõik vaatasid toredat hullavat poissi juba, siis lasi jennu korraliku mehise peeru! :D Kõik suured tugevad mehed olid naerma pursanud ja jennu oli sellepeale plaksutama ja veel rohkem kilkama hakanud. Ja kui naer oli taevani jõudnud, lasi jennu veel ühe peeru! Saun mõmises meeste naerust, aga jennu jõudis veel kolmandagi paksu peeru lasta, ise endiselt kilgatades ja plaksutades, sest mida naljakamat ja toredamat veel saab olla? Siis hakkas issil väga-väga piinlik (kes küll sellise ulaka nuki on kasvatanud?:) ja ruttu saunast välja! Kui mulle seda lugu räägiti, pidin oma olematud kõhulihased valusaks hirnuma :D

Eile sai jennu suur sõbranna kirte-lee kaheseks. Oli väga tore ja armas olemine. Issid jälgisid lapsi ja emmed - nagu ikka - pläkutasid (kuigi alles paar päeva tagasi sai pikalt lobisetud, aga mis see naistele siis ära ei ole. Nii mõnus, kahju ainult, et nädalavahetus nii kiiresti läbi saab ja issid tööle lähevad. Grete Liisa magas aga terve sünna maha. Kössitas nurgas turvahällis ega teagi, et ta juba sünnipäeval käis :)

Kuna eile paistis päike, käisime gretsiga esimest korda väljas kõhukotiga. Kadriorus. Oi kui armas ja ilus seal oli. Täna lähen ka ja võtan ühe väga raseda sõbranna triinu kaasa. Panen ta siis ümber tiigi kiirendusjookse tegema, sest kaua võib, tähtaeg oli juba mõni aeg tagasi! Võtan stopperi kaasa. Mõtlesin, et 1-2 korda nädalas hakkan käima mehe või mõne sõbrannaga linnas lõunal, teistel päevadel olen aga kodune ja kadrioru lembene :) Seda enam, et kevad tulemas - vähemalt praegu on küll kevade lõhn ja tunne - ja siis on ju siin kadriorus niiii armas ja ilus. Kes aga soovivad, tulgu meile külla ja lähme kadriorgu romantikale. Park Café ka hirmsasti tõmbab enda poole. Saab lapse vankriga akna alla jätta või kookoni sisse võtta ja ise kohvitada-koogitada, kui seltskonda on :)

Ilusat päikselist päeva meile kõigile :)