Wednesday, December 17, 2008

Sofi, Spa ja Sõbrad

Nagu naksti on taas kuu aega möödunud ja kuigi ma mõtlen oma kalli blogi peale iga päev, siis laisk nagu ma olen – no ei jaksa ega viitsi ega jõua nii palju, kui tahaks.
Aga elu on põnev olnud. Mis põnev, mõtlete. No aga lastega ongi ju kogu aeg üks pull ja trall :D

Ja häid uudiseid meie peres jätkub. Kõigepealt tuli umbes kuukene tagasi „onu lauli“ lagedale uudisega, et tema võtab oma kalli kahelapseema ära. Ehk abiellub. Järgmisel suvel Saaremaal. Issand kui romantiline, mõtlen kohe mina. Kaunis noorpaar ja pisikesed lapsed kõik reas – onu lauli ja tädi talini (tõlgin:karini) kaks inglit, meie printsess ja siis loomulikult kambapea Jens Kaspar. Kõik armsad ja head nagu inglid. Raudselt :D. Teatasime siis ka jenspoisile, et vaata, onu lauril tulevad varsti pidu ja pulmad tädi kariniga. Siis jens jookseb lauri juurde ja ütleb: „Aga mul on ka kulmud, vaata“. Meie nuki sai aru, et onu lauri kulmude üle me kõik nii väga rõõmustame ja võtame toosti :D
Täna hommikul, kui me mariaga kohvitasime köögis, teatas Jens, et tema tahab midagi vajalikku süüa (tahtis vist kasulikku ja tervislikku öelda, sellest me kodus räägime). Mul läks kohe selg sirgu ja uhkus paiskus rinnust välja, et nüüd poja ütleb, et tahab speltaputru. Ja siis ta teatas: „Tahan majoneesi“ :D
Grete Liisa päris selliseid pirne ei pane, aga ta on muidu lõbus ja naljakas. Ütleb „oii“ ja „emme“ ja „mämmämm“ ja „aitäh“ (lalalaaa tänane uus sõna). Ja kui keegi uksest sisse tuleb, keda ta armastab, siis hakkab plaksutama kohe :D Kõnnib tugede najal nagu vana mees ja seisab päris pikalt käed lahti ja nüüd ootame, suud ammuli, millal need esimesed sammud tulevad. Vennat armastab ka ja armastus on vastastikune, kuigi venna armastab ka grete liisat aeg-ajalt peedistada. Grete Liisa aga ei tundu olevat mingi talleke, vaid juba praegu püüab häälekalt enese eest seista ja tirib jensi käest pusletükke ära. Ja grete liisa mängib meil ka pusledega. Tema lemmikmäng lausa. See käib nii: Grete liisa võtab kaks pusletükki kätte ja viskab nendega kaugust, nii et kui nädal mööda, siis on pooled pusletükid igal pool kadunud ja jens vihane :D

Aga uudisetega siit jätkan. Teine suur uudis meie perekeses on see, et minu kallis õde ja grete liisa siia ilma abistaja tädi Tinnu sai taaskord emaks, lausa kolmandat korda. Kahe poisimüraka (suuuuuured pojad) kõrvale tuli pisike Sarah Sofia. Meie Sofi :) Tuli nagu välk selgest taevast, nii et ajas lausa hämmingusse, et mis mõttes? Pidi ju jõuluks tulema. Aga tuli paar nädalat varem ja ikkagi kaalus 4kg nagu grete liisagi sündides. Nii et nüüd ei ole mitte jens kaspar ja 3 tüdrukut, vaid lausa 4 plikat ühe poisi vastu. Annab ikka tasa teha. Kui nüüd keegi ei kavatse kolmikuid poisse meisterdada viigi eesmärgil :D . Aga sofi on meil armas ja vahva ja emmetinnu teeb kõik oma pisitütre heaks. Mänguasju on nädalasel sofil rohkem kui meie tänava lastel kokku ja kuna ta on kauaoodatud tütar, siis pilte tehakse temast ka umbes sama palju kui madonnast ja robbie williamist kokku. Ja sofil on ka oma meiliaadress. Kes talle kirjutada tahab, siis pöörduge minu poole, ma edastan :)Samuti on tal roosidega pulgavoodi, mis on ülivajalik, kuna seal saab mänguasju hoida! :D Ja nagu ühel korralikul daamil ikka, on sofil igaks päevaks 3 tualetti riideid, et neid siis iga mõne tunni tagant vahetada. Kas tunnete end ära, poiste vanemad, kes lõpuks saavad endale ka printsessi? Sofi on nüüd meie pere pesamuna ja grete liisa lausa veteran, sest lisaks sofile on lauli ja talini Romi gretsist pisemad. Nii et polegi muud, kui nüüd keegi võtku kätte ja kolmikud poisid! Mina see ei kavatse olla, sest mul on lähitulevikuks teised plaanid :P Kes teab, see teab :D

Tegime oma sotsiaalsesse ellu väikse pausi ja käisime kaks päeva perega spatamas. Narva-Jõesuus Meresuu spa-s. Kuna meil on võrdluseks tuua nii GO spa, Arensburg, Grand rose, saka, toila ja jurmala, siis eks latt oli kõrgel. Alguses oli täiskuu ja paha tuju ja kui jurmalasse sõites oli isikut tõendav dokument abikaasal koju ununenud,siis seekord lahkusime kodust ilma kinkekaardita (jajaa, mees on endiselt tööloom ja toob boonusena aeg-ajalt kinkekaarte). Õnneks meenus see mulle enne tallinna piiri ületamist, nii et seegi hea. Aga tuju oli ikkagi porradivirradi ja mitte just kõige parem algus (kus ma seda veel kuulnud olen, ei tea? :)). Aga nagu ikka- järjest paremaks läks. Peretuba oli hiiglauure voodiga (kus pidime oma suureks „rõõmuks“ neljakesi magama) ja minibaaris ootas last tasuta limpa kõrrejook ja issit õll :) . Restos sai süüa keskmiselt hästi ja veekeskus ning saunad olid igati tasemel. Hoolitsused olid nii ja naa, aga pigem jätsid positiivse elamuse. Hinnad hoolitsuste puhul pigem kallivõitu, restos normaalsed, kuigi pearoad olid kõva keskmine, mitte rohkem. Miks seda lastega peredele soovitada? Sest seal on laste mängutuba koos hoidjaga (meil oli pühendunud issi, kes neid siiski sinna ei jätnud) ja sooja veega lastebassein koos väikse liumäega. Jens kasparile hullult meeldis supelda ja see väike kavalpea oskab ka ikka. Olime päeval juba lastega ujumas-saunatamas käinud ja õhtupoole tahtsime kumbki minna üksi, et saaks ka saunas mõnuga vedeleda. Jens ja grete magasid, kui leho hakkas saunade poole suunduma. Jenspoiss kuulis seda läbi une, tegi silmad lahti ja teatas: tahan ka sauna, issi! „ Sa ju enne ei tahtnud üldse saunas olla, kisasid ja karjusid“. „Ei, tahan sauna“, väidab poeg. Issi läks hardaks ja võttiski poisi kaasa, aga nagu sauna läksid, hakkas too kisama ja karjuma, et tahab ainult ujuda ja mürada. Usalda siis veel lapsi :D Sellised väiksed manipulaatorid, et vähe pole. Ja kui pärast nädalavahetust jennu käest küsida, et mis te seal spa-s tegite siis, vastab laps: „saunas käisime!“. Kui meil oli aga spatatud, protseduuritatud, õhtuuni tehtud, veelkord spatatud ja söödud, siis suundusime piano-baari, kus mängisid kaks meest, üks klaveril, teine üks õhtu saksofonil, teine trompetil. Niiii tore oli. Ja kes oli ainuke aplodeerija peale igat lugu? Grete Liisa ja Co :D Kuna majanduslangus on nii kõvasti peale surunud, siis rahvast oli väga vähe nädalavahetuse kohta ja piano baaris kl 21 ja 22 vahel (peale seda me ju läksime ära oma tuppa) peale meie heal juhul 2 inimest. Ses mõttes oli minu jaoks puhkus nagu puhkus metsas või maal vanaema juures – väga rahulik ja vaikne. Aga samas ka mõnus, sest said tihtilugu üksi oma mõtetega saunas käia. Kui tihti seda tallinnas ikka juhtuks? Kuigi ma ei saa öelda, et see mu lemmik spa oleks, siis igati tore oli see siiski ja läheme sinna kindlasti suvel tagasi (teenindajad küll väga hästi alati eesti keelest aru ei saanud, aga samas olid nad rõõmsameelsemad ja püüdlikumad kui jurmala spa-s). Kui keegi kavatseb mõne kuu pärast minna mõnda toredasse eesti spa-sse, siis kutsuge hea meelega meid kaasa. Lemmikud on endiselt Go spa ja grand rose, aga oleme avatud pakkumistele.

Kui spas käik oli positiivne emotsioon, siis spa-järgsel ööl jäi jennu haigeks, mis pani mõtlema, et seekord läks nihusti. Viimase hetkeni kahtlesin, kas peaks ehk spa-käigu jaanuarisse lükkama, kui kõik jõulupeod ja –koosviibimised seljataga. Aga pabistasin rohkem grete liisa pärast, kes oli enne spasse minemist nohune, aga tulime tagasi suhteliselt kuiva ninaga (aurusaun ja türgi saun – meie, naiste, lemmikud) Nüüd on teine laps haige (ei tea, kas viirus või oli see mulistamine liig) ja jõulupidude nädal lapse jaoks kaotsi läinud. Eile öösel oli lapsel nii kõrge palavik, et lausa sonis ja värises (ja pool ööd magasime neljakesi ühes voodis, mis EI OLE king size bed), aga õnneks saime palaviku küünlaga kiirelt alla ja täna trallis terve päeva kodus ringi ilma lõunatuduta! Kui see köha vaid järele annaks. Aga õnneks on peale musamari ja lasteaia jõulupidude veel igasuguseid sõpradega koospeetavaid jõulupidusid ja pisikeste ja suurte sugulastega, nii et jõuluvanast lapsed ilma ei jää :) Ja kui kellelgi nupp nokib, siis olen see mina :D Et mitte päris aheldatuna end tunda, olen saanud meie kalli lapsehoidja abi kaks päeva paar tundi korraga. Nii et sain käia end linnapeal nö. tuulutamas, ehk siis jõulueelses kaubanduses liikuda ilma lasteta ja täna sai üle pika aja kohvik moskvas käidud mariaga, kes brüsselist eestit väisamas oli. Oi, meil oli vägev õhtu sõpradega eile meie juures ja mina kui juustukoogi kummardaja tegin eilse suure päeva puhul (ega iga päev välismaa külalised käi) piparkoogipõhjalise kirsi-toorjuustukoogi valge shokolaadiga. Nämmmmmmmm... Ja peale seda saime veel meeleheitel koduperenaisi vaadata (kuna mul oli enne seda olnud linnaluba 2 tundi, siis väga meeleheitel ei olnud, vaatamata laste haigusele) ja lobiseda-lobiseda-lobiseda. Kuna Maria ööbis meie juures, siis sai kohe mõnuga oma viimaste kuude tegudest pajatada (ja ta sai loomulikult osa meie öisest pere"idüllist" koos laste kisa ja sonimisega). Meil oli naistekas kolme naisega ja ok, leho. Nagu tihti juhtub. Iga naine valmistas ühe roa ja nii me saimegi õhtu otsa mõnuleda. Ja täna jätkus see hommikulauas ja hiljem Moskvas – issand, kui imehead caesari salatit hiidkrevettidega ma seal sain! Juba teatasin abikaasale, et tal avaneb briljantne võimalus oma naine sinna õhtusöögile viia, sest see on ju MEIE koht. Koht, kus me 4,5 aastat tagasi esmalt kohtusime (vihjasin tugevalt reede õhtule, kui vaid lapsehoidja leiaks).

Mees meheks, aga üks uudis on mul veel. Mul on uus Armastus. Leho teab sellest ega ole eriti armukade. Ja õnneks on ta selle mulle andestanud. Sest ta ei suuda mind üksi õnnelikuks teha. Mul on vaja rohkem.Alles see oli pool aastat tagasi, kui leidsin omale uue kallima. Aga et ma nii tihti neid vahetan, on muidugi ennekuulmatu. Mina ja mu uus armastus oleme vaid mõned päevad koos ja alles õpin teda tundma, aga üldiselt esialgu olen väga vaimustuses. Ja tundub, et mees ka, kuigi ta seda väga julgelt ei väljenda. Ei, me ei ole grupiabiellu astunud. Mees ostis mulle uue kohvimasina – kauaigatsetud Jura Impressa C9. Cappuccino ühe nupuvajutusega. Nii et elame kõik rõõmsalt koos ja mees küll julges ükspäev tõdeda, et oleks pidanud endale vähenõudliku maanaise võtma, aga kui tuletasin meelde, et ma olengi ju algselt maanaine, siis ega tal muud enam öelda polnudki. Naine, kes saab, mida tahab. Või kuidas see oligi? :)