vapper nõukogude naine

Jennu jäi tuttu :) Issi tuli hilja töölt (21 paiku), sõi kõhu täis ja oligi aeg pojale unejuttu lugeda ja tuttu. Jumal tänatud, et mees iga õhtu nii hilja koju ei tule. See oleks küll kurb pere seisukohalt. Kui issi korra koju tuli ja siis jälle kohe tagasi tööle tõttas, oli jennu nii kurb, et hakkas lausa nutma. Vot nii, lastele on issisid väga-väga vaja ja naistele nende abikaasasid samapalju!

Kui issi on meil täielik karjääriinimene - meeletult kohusetundlik (töö suhtes) ja omajagu ambitsioonikas, siis seda ei saa pere vanimale naise ehk minu kohta öelda. Täna ei olnud ambitsiooni isegi mitte jalutada. Hommikul ei kuulnud sedagi mitte, kui jennu üles äratati ja lasteaeda toimetati. Mina magasin :) (siiski ei saa mainimata jätta, et nii magus uni oli küllap seetõttu, et öösel sai hilja tuttu gretsi kapriiside tõttu ja öö oli rahutu, gretsil olid gaasid ja käisime vahepeal teises toas isegi paguluses nutu tõttu). Kuna öö oli raske, tuli end millegi heaga poputada. Selle eest hoolitses maili, kes valis tänasepäeva lõunatamiskohaks (kolmapäeviti on lausa kohustuslik linnas lõunatamas käia) minu ühe lemmiku Moskva. Mõnna :) Rahvast oli palju-palju, enamik küll pintsak-lipslased või muidu väga popid ja ilusad noored. Aga mina olin ka vääääga ilus, sest mul oli minu kaunitar - grete liisa, kaasas. Lapsuke oli nagu ingel ja tudus terve selle aja rahus. Ja naistel oli hea lobiseda. Vähe sellest, pärast moskvat tahtsin end veel poputada lasta ja läksin massaazi. Väga pretensioonikas samm minu poolt. Aga grets tudus terve selle tund aega, mis emme massaazilaual peesitas, täies harmoonias. Selline tunne, et see laps magabki ainult ja kunagi ei nuta. NO näitlemisanne on täitsa arenenud! Aga ju ta ikka natuke emme peale mõtleb, sest emme selg on eelkõige seetõttu oi kui haige, et ta suure osa päevast titega trikke teeb, et too ei nutaks :) Ja kui siis koju jõudsime, oli uni otsas ja ca 17-22, ehk viis tundi (loe: viis tundi!!!!!!!!!!) jätkus tants ja trall. Ei mingit armuandmist emmele. Ja kolmapäeviti üritab seesama emme olla õpetaja. Õnneks päästis üks õpilastest, lapse vanaema, meid välja ja opatas ise titte ligi terve see 90 minutit, mis mul kulus tunni andmiseks. No lõpus pisteti gretsile juba toit nina alla, aga ka see ei teinud tuju väga paremaks. Poole pealt tõi issi ka jennu koju ja siis püüdsin kahe lapse kõrvalt tundi teha. Aga ausalt öeldes saime hakkama küll :) Pärast tegin muffineid ja vanaema sai veel vatti ja vaeva gretsiga. Kui issi lõpuks koju tuli, ei olnud tal ka kerge, sest naisel oli üht-teist talle teatada :P Ultimaatumid ei ole ilusad, aga üheksani töörügamine (8.30 on juba kontoris) ei ole ammugi normaalne! Aga lapsed said vannitatud-söödetud-kallistatud ja kui kell on üksteist õhtul, magavad mõlemad, hurraaaaaaaa :)

Kui täna oli suht sombune ja hall ilm, siis kaks eelnevat olid oiii kui ilusad ja kui miski minu tujusid mõjutab, on see kindlasti ilm. No päiselise ja sooja ilmaga katsu sa suunurgad allapoole ringi käia. Mina küll ei oska. Esmaspäeval jalutasin mitu-mitu head tundi kadriorus ja naeratasin kui päike. Eile oli umbes sama reibas olemine. Sõps triin oli oma Poisuga (see pikk-poiss :D, kes 3nädalasena on juba meie gretsist tunduvalt suurem) meie juures juba natuke peale kl 10 hommikul (no räägime hommikuinimestest) ja tema reipus nakatas ka mind. Enne 11 olime juba kadrioru pargis ja kl 13ks olin oma suureks rõõmuks ja üllatuseks kohanud oma klassivenda Jürit (jalutas perega kadriorus) ja klassiõde Marit :D (kes tuiskas mulle kahe coffee in topsiga vastu telemaja taga). Ja enne seda olime meie triinuga just pikalt arutanud teemat NIMED. Põnev, eks :) Kuna lapsed tudusid nagu inglid kunagi, julgesime meie triinuga nad jätta kadriorus Park Café akna alla ja ise kohvitama-saiakesega patustama minna. NO on alles lapsevanemad, jätavad lapsed välja, hullud!, mõtlevad mõned. Aga meil oli lastel pilk pidevalt peal ja neil oli seal kõrvuti vankrites igati chill olla. Ja kuna kell oli alles 12,siis ei olnud kartustki, et gretel trall peale tuleks. Ikka õhtuks tuleb kõik trikid jätta, kui emme juba väsinud :D Eilsel superkenal päeval veetsin suure osa ajast õues ja nii see energia tuli :) Nii hea oli olla, et tuli soov ise õhtuks perele süüa teha (tavaliselt on mees meil õhtuti köögis). Ja nii ma tengingi hästi nämma lillkapsa-hakklihavormi, mis meile hästi maitses, aga vaene gretsike kannatas suht nõmedate gaaside käes nii õhtul kui öösel. Nii et nüüd mõni nädal püüan olla ilma igasuguse lillkapsa, tavalise kapsa, brokoli kui maeiteamiskapsasteta! Joon jälle hoolsalt oma mammateed ja unistan päevast, kui õhtused gaasid on minevik. Aga see aeg tuleb, ma tean :)

Homme on veel üks pretensioonikas mõte - minna musamarri kahe lapsega. NO mis teha, kui issil on niiiiiiiiiii palju tööd, et hea, kui hingata jõuab. AGa äkki juhtub imesid ka ja ta leiab selle aja laps musamarri viia? Olen jälle sinisilmne, või mis. Igatahes äratus kl 8.00, vaatab siis, kas õnnestub ja mismoodi õnnestub kl 11 laulda ja tantsida. Üks laps käe otsas, teine kõhukotis??? Aga me saame hakkama, eksju :)