Kohe-kohe kahe kuune ja kohe-kohe kahe aastane

Meie oleme nüüd nädal aega elanud ämma-äia ehk hiire-pihkva juures ehk siidisabas :) Sest meil on kodus garantiiremont. Mis pidi valmis saama kolme päevaga, aga no millal enne on ehitus- või remondimehed aegadest ja lubadustest kinni pidanud? Nüüd me siis oleme ämma-äia kukil oma kahe lapse, kassi, kohvri ja kottidega. Meile on eraldatud kõva 10 m2. Tegelikult on elu päris hea, sest süüa teeb hiir ja lastehoidmisel on ka tema alati toeks olnud,seda enam, et nüüd pesitseme siin. Umbes selline tunne on, nagu oleksime hotellis. Ainult et täitsa tasuta! Kujutan ette, et välja kolimine saab olema isegi natuke kurvapoolne. Aga jah, tänu sellele on mööduv nädal olnud ka tunduvalt kergem ja läinud kiiremini.

Hakkasin gretsiga võimlemas käima ema ja lapse keskuses. Hästi tore oli esimene kord, kuigi eks ta natuke ikka pahandas ja nuttis ka. Aga leppis üldiselt kordades paremini rühmatreeninguga kui jens kaspar. Vot tema on alati olnud selline, kellele ei meeldi tellimise peale midagi kaasa teha. Vello vaheri trennis pani jooksu, niipea kui sai ja musamaris meeldib talle ka rohkem aknalaudade peal mütata kui rütmipalliga kaasa teha. Ostukeskused on midagi tema jaoks, sest seal saab ju emme-issi eest plehku panna, nagu vanemad korra selja pööravad. Tema jaoks oli see eilne shoppamine hästi vahva, aga pärast 2 tundi kristiine keskuses kahe lapsega arvas issi, et ta on valmis mõlemad lapsed 10 kopika eest maha müüma :D Õnneks rahunes ta mõne aja pärast maha ja nii grets kui ka jens kaspar on endiselt meie omad :) Aga no lapsele oli teksaseid vaja ja vanavanemad olid terve päeva linnast ära. Süüa ka ei viitsinud teha, nii et piidime ka sealsamas sööma. Oeh, pole vist vaja märkida, et see oli suht-koht võimatu. Kuigi, kui kristiine keskusesse minna, siis see brezza della laguna on täitsa hea koht söömiseks, soovituslikult muidugi ilma lasteta! Täna aga käisime naisele miskit sobivat otsimas ja ühe lapsega, selle pisemaga. Magas nagu kukupai 3 tundi järjest ja sain, mida tahtsin ja lisaks veel nurusin mehelt välja kultuuri - sotspopi piletid aprilli lõpuks. Laheeeee. Ja ise ostsin endale sünnipäevakingiks Armastatud eesti hitid läbi aegade estonias. Kelle kaasa võtan, on veel lahtine. Oleneb, kes sel hetkel mu lemmikinimene on :D Nii et naljakuul ehk aprillis on plaanis kaks kultuuriüritust. Njah, kuidas me lapsehoidmise korraldatud saame, on iseasi. On, mida mõelda. Aga leidsin, et mehe-naise suhe vajab natuke turgutamist. Praegu on kahe lapsega pehmelt öeldes keeruline teineteise jaoks aega leida. Vähemalt lõunal käime paar korda nädalas koos (grets siis tudub vankris ja poja on lasteaias). Ja vahel kirjutan pisikesi kirjakesi mehele töömeilile ka, mida, tõsi küll, tal alati lugeda pole aega (sest kirjad on pikad - oma 2-3 rida kindlasti!). Aga nagu ennegi olen pajatanud, ammutan energiat fantaasiatest ja unistustest. Näiteks reisimisele mõtlen. Lootust on,et suvel saame teha lausa kaks reisi - üks meie rootsi sõprade juurde lõuna-rootsi ja teine lõuna-itaaliasse sügise alguses. Ja ikka ja loomulikult koos lastega. Ei saa ega raatsi neid veel kuhugi jätta. Suvel olen alles ka täisimetaja, nii et grets on nagu kaan mul igal pool kaasas :D Ja hoolitseb selle eest, et emme liiga kleenuke välja ei näeks :))) Jah, tunnistan taas, et imetamine ja suur magusaisu käivad endiselt käsikäes. Lisaks kommisöömisele (nii heas kui halvas) olen sel nädalal küpsetanud kaks kooki. Ühe ema sünnipäevaks (valge shokolaadi-juustukook) ja teise homseks gretsi sünnaks. Banaani-kreeka pähkli kook mascarponekreemiga. Juba maiustasime hetk tagasi ehk siis hilisõhtul, et rasvaprotsent stabiilselt kõrgena hoida.

Ükspäev oli meil siin eesti- ja tallinnamaal meeletult palju lund. Ja see oli kolmapäev, kui päev otsa sadas lund või lausa tuiskas. Mees ütles hommikul, et täna istud sina, naine, kodus. Ei lähe kusagile tuiama. Aga ma ei viitsinud. Võtsin vankri ja tahtsin minna teisele poole kristiinet lille tänavale triinule ja Poisule külla. Võtsin oma city crossi välja ja hakkasin uhama. Sain siidisaba tänava lõppu mööda autoteed, kui olin täitsa higine ja korduvalt lume sees kinni olnud. Otsustasin tagasi sumada :D Võttis hiiglapalju aega, aga koju ma jõudsin. Küll autojuhtidel võis naljakas vaatepilt olla - väike tüdruk ähkimas ja puhkimas käruga. Polnud harv juhus, et nii mõnigi auto lume sees vänderdas tund-kaks, aga ühel tsikil tuleb veelgi briljantsem idee vankriga sellise ilmaga välja minna! Aga ei andnud ma alla - võtsin siis kõhukoti ja läksin ikkagi. Lumi oli põlvini, aga mis siis. Ja kohale jõudsin pärast ligi tunnist "jalutuskäiku". Korra käisin käbla ka, aga seda lõbusam :) Ega kahetsenud grammivõrdki, sest ilm oli ju ekstreemselt põnev ja muidu oleks see kõik mul läbi elamata jäänud. Terve teekonna jooksul sinna-tagasi nägin veel ühte!!! vankrit, aga see sõitis ilma lapseta. Laps kõndis vanaemaga kõrval ja emme lükkas, tagumik uppis, vankrit.

Reedel käisin kolmandat korda ilma gretsita chillimas. Gretsiga chillime koguaeg, aga ilma pisititata chillimine tuleb ka täitsa hästi välja. Ei pea ühe käega sööma, teisega samal ajal last nii hoides, et ta väike õrn peake tuta-tuta ei teeks. Käisime naistekaga vertigo lounge´is. Väga mõnus koht. Siinkohal jälle üks minupoolne soovitus - kes ei ole veel käinud, proovige vertigo restoran (super) ja brasserie osa on ka jubeäge. Ja mitte sugugi valusalt kallis. Kesklinna kohta vägagi mõistliku hinnaga. Eriti, kui alkoholi ei tarbi ja kolmekäigulist õhtusööki ei tee. Mõnus koht ka oma kalliga minna mõnusat õhtut veetma. Ohh neid unistusi :) Esialgu on üks meist lastega kodus ja kokkab-koristab-kasib lapsi samaaegselt. Või siis ei tee seda ja loodab, et lapsed kunagi ikka magama jäävad ja suuremaks kasvavad. Koju jõudsin 22.15 (umbes nagu neljanda klassi diskoõhtult :D ). Ja olin väga rahul ja õnnelik.

Laupäeva õhtul käisime kõik neljakesi eve-ly sünnal. Jennule sai enne õpetatud: "Palju õnne, tädi eve-ly". Enne ja pärast sünnipäeva kordas seda küll, aga mitte sünnipäeva ajal. Ühel hetkel läks eve-ly juurde kööki ja ütles hoopis midagi väga jennulikku: "Mul on taa tollid ninas" (endiselt K täht sõna alguses ei tule). Vot siis :D Hea teada,et temal ka, eksole.
Grete Liisa pole vahepeal midagi väga naljakat lausunud. Aga meie perest keegi naljatamises jennuga võistelda niikuinii ei saa. "Ei taha sutaputsid, tahan need (ehk siis teksapüksid) putsid lalga!"

Homme siis tähistame Gretsi sünnat siidisabas. Koos sushi ja koogiga. Koos perekonnaga, ehk vanaemad, vanaisa, tädid & co - kõik on loodetavasti kohal. Vaatame, mida jennu grete liisale sünnipäevaks soovib :)