ja päike tõuseb :)

Kell on 23.49 ja grets jäi just tuttu. Niipalju siis oma isiklikust ajast! Võitlen ise juba ammu unematiga, aga tundub, et järjekordne öökull (peale emme ja jennu) on meie peres sirgumas. Magama jääb siis 23 ja 01 vahel, mis ei ole just kõige õigem tuttuminemise aeg ühe tite jaoks. Jennu läheks vabsee poole öö aegu, kui teda ei meelitaks voodisse. Ja temale vot ei piisa, et issi loeb raamatut ette ja tema kuulaks, kõrv kikkis. Ei, temal peab endal ka olema OMA raamat, mida ta samal ajal "loeb", kui issi siis samuti jennu valitud raamatut ilmekalt ette loeb. Ja ka võib jennu ümber mõelda. Alguses valib ühe raamatu, voodisse jõudes aga on juba teise raamatu isu ja pool minutit hiljem kas kolmanda raamatu vajadus või tundub see kõige esimene see kõige õigem just täna. Muidugi ei anna me tema kõikidele tujudele järele, aga parasjagu keeruline on selle nukiga küll! Magamaminek (out!), potilkäimine (out-out!) ja hambapesu (appiiii,tapetakse!) on meil kõige suuremad murepunktid. magamapanemine on tõusuteel, kuna jennu avastas hiljuti enda jaoks raamatud (enne huvitasid vaid auto- ja loomapildid, aga nüüd võib juba juturaamatuid talle ka näidata, iseasi, kas ta viitsib kuulata) ja ootab tuhinaga õhtust mõnnamist ja lugemist koos issiga :) Aga no potilkäimine endiselt valus teema. Aeg-ajalt ikka teeb sinna miskit, aga vahel jälle kisab kui rattal, kui teda sinna panna. Vahel aga teeb väga hea meelega pika pissi potti ja pärast ise nii rõõmus. Nii et ootame-vaatame, mis sellest asjast saab. Jälle käib jennu puhul asi meelitamisega. "taha tipsist" (tahan küpsist). Mhmh ahah, saad, aga enne käime pissil ära, eksju :) Mhmh ja lippame pissile. "oosisajjja"!!!! "ogutit" (jogurtit) Jaaaa, saadki, aga enne.... Ja nii see meil käib. Loodetavasti paari kuu pärast on paremad lood, sest kaks mähkulast on liig mis liig.

Jennu jutustamine on nii hoo sisse saanud, et sel pole otsa ega äärt. Ega ta siis kõiki sõnu tea, aga kordab järele küll praktiliselt kõik, mis emme-issi ees räägivad. Ise ütleb ka, et on ´papatoi´ :) Kihvt, kui ta üritab lauseid järele öelda. Siis poole pealt läheb meelest ära ja kõik läheb sassi. Ja kui hommikul ärkab ja ringi vaatab, siis esimesed asjad, mis suust välja tulevad, on: "issi läts tööle" ja "tita tudub". Kui emme ütleb, et issi ei läinud tööle, täna on pühapäev, siis järgmine lause "issi läts poodi". Tegelikult läks issi aint dushi alla, aga laps on harjunud, et issi on pidevalt kas tööl või poes (sest mõlemas kohas veedab ta pere toitmise eesmärgil päris palju aega. Ja muidugi, nagu vist enamik tema vanuses põnne, väidab jennu absoluutselt kõikide asjade kohta: MINU OMA. Ja kohe päris resoluutselt. Olgu selleks kas tita lutt, emme kohv või külalistele tehtud kook. Mis iganes, kõik kuulub meie pojale.

Üldiselt on elu jälle ilusam (ptui ptui ptui). Kaks nädalat saab täis nohust-köhast ja homme läheb jennu lasteaeda ja emme saab natukenegi puhata, hurraaaaaa. Kindlasti talle endale ka jälle hea vaheldus, kaua sa passid tite ja emmega siin kodus eksju. Viimastel päevadel on köhinud üsna vähe ja enam ei tatista ka nii palju, aga päris kuiv nina ikka veel pole. Tal kestavadki nohud häääästi kaua järjest. Aga neljapäeval käis juba musamaris. Koos tädi anuga, keda jens kaspar nägi tegelt teist korda elus. Aga kuna sellele eelnes gretsi nutune öö, siis ma lihtsalt ei jaksanud minna ise. Anu viis jennu aga bussiga linna ja bussid jennule väga meeldivad. Seega võitis jennu südame, vajutades õigele nupule. Ja musamaris olid nad ka kahekesi kenasti hakkama saanud. ma sain sel ajal siis natuke puhata. Kuna tundsin end sel päeval piisavalt tõbisena,ei hakanudki välja minema, vaid veetsin päeva kodus lastega. Mees tõi meile süüa lõunaks ja pärastlõunal magasime mingi hetk lausa kõik kolmekesi reas :) Küll oli mõnus. Reedel aga käis sõps eve-ly koos titega meil traditsioonilisel kadrioru-päeval. See tähendab siis, et jalutame pargis tund-kaks ja pärast võtame selverist valmistoidu ja tuleme meile sööma. Ja siis veel kohvitame ka, kui aega jätkub. Eve-ly tutvustas mind nimelt kofeiinivaba kohviga! Ihii ma alguses olin väga irooniline selle suhtes, aga kui ära proovisin, siis tõdesin, et ohohhhh päris hea. Nüüd joongi hommikul päris kohvi, väljas lõunal käies ikka lattet, aga pärastlõunal joon ainult kofeiinivaba, ei mingit kohvilaksu gretsile vastu õhtut! Et millestki otseselt loobuma ei pea, aga ei liialda kah ehk et proovin säilitada mõõdukat joont :) Reedene jalutamine oli küll rohkem kui mõõdukas, sest võtsin hummeriga ette suht pika ringi kadriorus ja kui eve-ly ükskord saabus, siis olin tund aega tiirutanud ja mäest üles-alla trampinud ja tundsin end pehmelt öeldes väsinuna. Aga kuna jennu alles oli magama jäänud, pidime veel ligi tund aega tiirutama. Uhhh kui väsitav. Kui suudaks nüüd söömise juures ka mõõdukas olla, oleksin küll varsti sale ja vormis. Aga ohh eii, söön mis kole ja mida hiljem, seda parem :D Lohutuseks jälle ütlen, et vähemalt mees on rahul ega kobise, et pole piisavalt pehme :P Kellelgi rõõmu mu kehast :) Nüüd veel on moodi läinud meie peres õhtune kokkamine, mis tähendab, et õhtusöök leiab aset kl 21 paiku, mitte varem. Kuna mees jõuab nii 7 paiku töölt, siis poodi,siis kokkama, pole ime, et nii hilja sööma saame. Aga meest kiitmast ma ei väsi - no on tubli kokapoiss! Naine sööb ja kiidab ja patsutab meest ja näpistab aeg-ajalt tolle prinki peput :D Meie peres on siis nii, et mees käib trennis ja on ilus ja prink, mitte vastupidi.

Ja reedel siis meie lattemammade pidu ehk seekord maili sünna creperies. Jätsin esimest korda ärkvel gretsi issiga (ükskord enne oli tund aega anuga jalutanud väljas, aga siis magas). Plaan oli kl 19-22 litutada, aga kui häda käes, siis kohvik ju meie kõrvaltänavas, küll ma siis kahe mintsaga koju lippan. Esialgu jäid kõik kolm väga rõõmsalt maha, emme seda rõõmsamalt lidus kohvikusse. Mõni aeg hiljem liitus leho, jennu ja gretsiga ka urmo ja kirte-lee. Meie samal ajal sõime head ja paremat, rääkisime juttu ja lõõgastusime. No mina kindlasti, sest kui tihti ma ikka saan endale beebivaba õhtut lubada. Aeg kadus ja koju jõudsin 3,5 h hiljem. Olin jätnud ka väikse pudeli piima, täitsa oma piima :) Koju jõudes oli titt urmo süles, kodu nagu segasummasuvila kunagi (no tegelt suht tavaline tänapäeval meil) ja jennu ja kirte-lee kuskil müttamas. Piim oli otsas ja näha oli, et nälg oli taas majas. Aga saadi hakkama, mis tegi meele eriti rõõmsaks :) Nüüd hakkangi litutama iga õhtu,issi on laste ja piimapudeliga kodus :D

Naistepäeval mul suuri ootusi ei olnud (kuna valentinipäev oli täielik läbikukkumine, siis nüüd olen targem ega oota midagi). Hommikul vihjasin tugevalt, et naised pikutavad ja ootavad pannkooke. Sain hommikusöögiks nii pannkoogid kui ka roosi (mis paraku tunni aja pärast longu vajus. Krdi haltuurat teevad seal selveris). Päeval käisime perega jalutamas jälle pikalt ja õhtul tulid sõpsid külla. Mees kokkas (meie issi kas on tööl, poes, loeb lapsele õhtujuttu või kokkab :D) ja mina tegin muffineid (nämmmmmaaa). Kuna eve-lyd polnud ammu näinud (no alates reedest), siis tundus paslik neid külla kutsuda. Eve-ly eelmisel päeval veel rääkis, et mirellil (3 k) on seltskonda vaja. NO kui mirell nõudis seltskonda, siis tuli ju pakkuda talle seda! Oli jah rõõmsameelne ja rahulik. Grets aga tegi päris kõva kisa ja teda tuli korralikult pallil loksutada.

Täna võtsin kätte ja tegin korraliku koogi. Igavesti suur ja paks sai, aga hästi nämma. Pärast teatasin mehele, et issand, missugune tubli naine sul ikka on. Kuidas mõnel ikka veab, issake küll! Aga koogi tegin sellepärast, et meie kallid merle ja jonn tulid luxist vupsti korra eestisse (nädalavahetuseks) ja nende tihedasse graafikusse mahtusime ka meie :) Oi kui armas oli neid näha. Kui võib, tahaksin siinkohal tervitada meie vanderselle elo ja marekit, kes võtsid kätte ja läksid neljaks kuuks!!! lõuna-ameerikasse redutama ja eurotsikki mariat, kes ähvardab jäädagi brüsselisse. Ei, tulge tagasi!!!

Aga tänase juurde veel naastes. Pakkusime ka suppi :) Supiga tuleb meelde tõsiasi, et viimati sõime suppi sõpside juures, kellel on hästi ilusad ja stiilsed villeroy ja bochi nõud. Tõsiselt nagu oleks imre kose juures kohal. No vot, ja pakkusime siis meie täna oma luxemburgi sõpsidele suppi: kaks kaussi olid ühesugused oranzid (üks neist natuke mõrane :D ), kolmas punase-valgetäpiline ja neljas sinine :D Iccccc, kui lõbus see oli, aga no ma leidsin, et meie perre täitsa sobib selline "stiil". Aga arusaadav, kui kogu raha läks mehe volvo peale! Mis supitaldrikutest me siis siin veel räägime :D