Grete Liisa 2!

Täiesti uskumatu, et meie tütar saab kahe päeva pärast kahe aastaseks. Kuidas see üldse nii juhtuda sai, et minu märkamata selline suur tüdruk Gretsist sirgunud on. Ja ühel hetkel kirjutasin siia, mis sõnu ta kõik räägib pooleteise aastaselt. Nüüd tulevad sellised ägedad ja pikad laused, et selle peale võib ainult kommenteerida, et räägib nagu filoloogi laps :D Me küll veel sotsiaalpoliitilistel teemadel ei vestle, aga muidu on ta küll juba täitsa sõbranna eest. Ja juba kuu aega ei pissi püksi, vaid on meil mähkuvaba. Suur tüdruk patsiga :) Kui aga temaga kohvikusse minna, siis võtan kõik sõbranna-jutud tagasi, sest seal hakkab ta sellist pulli tegema, et emme jaks ei käi üle ja laps ei käitu üldse sõbrannana :D Viimati käisin temaga Bestselleri kohvikus. Tema ja mina. Pani kohe leti taha plehku, jooksis ettekandjad pea et pikali, ise endal ülimata lõbus olla. Mitme onuga püüdis nalja teha ja flirtida, aga onud olid töised ega viitsinud naeratadagi, kuigi tsikk oli mu meelest päris naljakas oma kõrvuni suu ja kuklas peaga. Ega see Kreeka või Tai ole, kus kõik tutiplutitavad lapsi :P

Grete Liisa on ehtne tüdruk (kui ta just parajasti poisi moodi ei käitu). Kõik emme kingad on sadu kordi läbi proovitud. Ta püüab ka juba kontsadel käimist harjutada. Jumala eest, peaasi,et ta vanemad nii ära ei keera, et Tom Cruise´i moodi talle järgmiseks aastaks kontsakingi ei osta. Ei ole plaanis. Ja muidugi kisub ta mu meigiasju ja mäkerdab end kokku, kui midagi kätte saab. Või lõhub või rikub ära, ka seda on juhtunud. Tüdrukud on kallid. Igas mõttes :) Vahel ärkab hommikul üles ja hakkab kohe kisama. Ja siis karjub, et "Ma olen kulllb" või "Ma ei tahaaaa", endal juuksed sassis ja jalad harkis. Siis ta on täpselt Lärmisepatänava Lotta. Ja viskab juba end vahel selili ja kõhuli ja trambib jalgu ja näitab iseloomu. Ehk et kätte on jõudnud see "kauaoodatud" kaheaastase jonn! Uhh, ja jällegi - kõigile minu blogilugejate kohutamiseks - see läheb veel hullemaks, seda ma juba tean :D Kui Jensil see aina kasvas ja kasvas ja oli tunne, et no enam hullemaks minna ei saa, siis läks ja kuidas veel. Kui ta oli 2 ja pool, oli mu meelest nii hull, et muud ei olnudki kui üks jonn teise järel. Kusjuures praegu ei ole meie Jenskaril ka jonne liiga väheks jäänud, aga ma vist olen juba harjunud. Leppinud oma saatusega. Lisaks sellele on Jens olnud peaaegu terve jaanuari kodune. Käis vahepeal jälle natuke lasteaias ja nüüd jälle üle nädala köhaga kodus olnud. Nii terve jaanuari. Sel nädalal ei ole temaga üldse väljas käinud ja lootust on, et õekese sünnaks saab korda. Nii et laste suured ja uhked jonnihood võivad olla ka sellega põhjendatavad, et liiga palju rutiini ja kodusistumist.

Mis nad siin kodus siis teinud on? Kõigepealt ikka möll ja tagaajamine, siis puslede ladumine, siis natuke Mõmmi ja aabitsat (Jens tunneb päris hästi tähti ja Greteke teab juba ka osasid) ,siis kaklemisring, peitusemäng, pusled, vanaemaga seebi vaatamine ja veel pusled ja lõpetuseks üks kaklusring sinna otsa :D

Jah, kui mina tööl käin, siis nendel õhtutel mängivad nad vanaemaga oma mänge, laulavad, pusletavad ja kl 6 olevat vanaema seebi aeg. Ja lapsed on temaga seda seepi hakanud vaatama! "Kirgede torm". Nii et kuigi mina ei ole seda kunagi vaadanud, teeb jennu mulle lühikokkuvõtte :D Näiteks sain ma teada, et Emmal on kaks peigmeest- Felix ja Ben. Ja et üks neist (Ben vist) tõmbas tänases osas Emma teelt ära, kui Emma tahtis teelt kilpkonna ära tuua. Hea mees olevat see Ben, teadis Jens :) Kui Greteke saab 2 täis, ehk hakkab tema ka mulle ümberjutustusi tegema saadetest :D Ohh seda vanaema, aga no lastel ja vanaemal on siis, millest tulevikuski küpsiste ja teetassi taga rääkida. Eile aga oli lastel väike kisma, kas vaadata Muumisid või Mõmmi aabitsat. Mõlemat ühel päeval ei saanud, pidid valima. Jens siis lõpuks teatas tähtsa näoga, et tema ei taha kumbagi. Tema tahab hoopis uudiseid vaadata :D Sama tähtsalt teatab ta mulle aeg-ajalt, et "Tead, emme, mulle tuli üks hea mõte pähe" või "Mul on uudiseid".

Kui nüüd veel "Kirgede tormi" juurde tagasi minna, siis tuli välja, et Jensile meeldiks ka abielluda. Seal seriaalis vist on tüdrukul dilemma, kumba poissi endale meheks võtta. Ja kui ma püüdsin Jensile selgeks teha, et tuleb üks naine välja valida, siis ühel päeval ta ütles, et võtab kaks - Kirte-Lee ja Helena-Katariina. Päris hea valik, aga issi arvas, et las ta mõtleb veel natuke. Järgmisel päeval arvas, et ainult Kirte-Lee, nagu ta vanasti oli väitnud. Ja et nemad tulevad siis siia elama, aga meie issiga võiksime ka siin edasi elada. Aga et nemad tulevad meie tuppa ja meie peame minema issiga naride peale. Päris hea diil ikka :D

Kui Grete Liisa käest küsida, mitme aastaseks ta nüüd kohe-kohe saab, siis ta vastab tavaliselt, et kaheseks. AGa üks päev ütles: "Emme aastaseks". Jens siis tõlkis mulle ära, et Greteke tahab saada sama vanaks kui emme. Tundub, et olen naine oma parimates aastates ;)

Pikne ja Ämblikmehe teemast ei ole me veel ikka üle saanud. Jens kordab iga päev, et tema tahab Ämblikmehe või Piknega torti oma sünnipäeval ja räägib, mis The Cars filmi tegelased tal veel puudu on. Ja väga meeldib talle, kui ta sõber Mark tal külas käib. Esiteks on Mark hästi armas poiss, teiseks aga on tal alati mitu piknet või muud sarnast tegelast kaasas. Pärast siis räägitakse emme-issile,et Markil on see ja see auto ja mul ei olegi. Juba hakkab pihta see manipuleerimine! Ükspäev aga oli Jens pannud endale Piknega bokserid jalga ja sinna peale veel Ämblikmehe bokserid. Et ikka mõlemad lemmikud oleks võimalikult lähedal :D

Issand, nii palju lastega kodus olnud, et muud teemad ei tule meeldegi. Tegelt on täitsa palju muud huvitavat ja toredat ka olnud. Naistekaid ja sõbrannakaid ja kahetunniseid lõunaid Kissuga Reval Cafes minu ainukesel lastevabal päeval, teisipäeval ja kolmetunniseid lõunaid kadrioru kodukohvikus pärast Musamari. Kolmapäeva õhtud on ka välja kujunenud sõbrannade õhtuks, kui tulen Jennuga musamarist ja siis on paaritunnine sõbrannatamine.

Eelmisel reedel käisime aga Elomaletiga väljas. Vinoteek Tigus. Meil võttis mitu aastat aega, et sinna minna, kuigi see on praktiliselt meie kodu kõrval. Kuna Elomalet nii ilusasti kutsusid, siis andsime kohale veel ühe võimaluse (kaks korda olime saanud nii piisavalt arrogantset suhtumist telefonis-ukse peal tunda, et lükkasime oma külaskäigu teadmatusse tulevikku). Aga oiii, kohe algas kõik nii hästi - vein ootas lauas ja kohe varsti tulid eelroaks Sinimerekarbid, austrid, peterselli-küüslauguga teod ja habemenoakarbid. Öäkkk, ütlevad mõned teist. Aga pagan - niiiiiiii krdi hea oli, et ma pidin minestama. Habemenoakarbid ei ole minu söök ja austrit olin enne söönud vaid ühe korra, siis jäin väga skeptiliseks. Sel korral aga juba meeldis ja järgmist austrikorda ootan väga! Teod ja sinimerekarbid olid väääääga ülihead, nii et ootan seda päeva, kui sinna tagasi läheme :) Pearoaks võtsime Kuldmerikogeri ja Meriahvena, mmm. Ja magustoiduks Pavlova koogi granaatõunaseemnetega. Nelja peale läks veel 3 pudelit täitsa mõnusat veini ja elu tundus köhadele-kodusistumistele vaatamata tõeliselt roosilisena. See oli tõeliselt gurmee-õhtu väga heade sõprade seltsis. Ja lisaks imeheale söögile oli ka teenindus väga armas, nii et võtan kõik sõnad Tigu kohta tagasi ja ootan järgmist tigutamist. Et sellest veel vähe polnud, kutsusime Elomaleti enda juurde ja korkisime veel ühe veini lahti - valgele lisaks punase, loomulikult! Ja mängisime paaride mängu, mis läks väga põnevaks kätte. Hommikul pidime sõitma lastega Rakverre Muumide etendust vaatama, mis pidi algama kl 11! Kl 2 saatsime külalised alles uksest välja ja siis saime aru, et sai mitte ainult liiga palju söödud (ja ka vist liiga hästi), vaid ka veini joodud :D Minul polnud hullu,aga vaene mees! Hommikul oli tal ikka niii paha olla, et teatris kartsin, et ta annab otsad. Jäime loomulikult Rakverre hiljaks ja jõudsime täpselt vaheaejaks kohale. Teine vaatus kestis veel 30 min ja vot selle 30 min pärast me sinna sõitsimegi, sest pärast etendust tahtis armas abikaasa kohe koju ja puhkama. Nii palju siis toredast Rakvere-päevast! Aga no lastele meeldisid muumid ja kuigi see läheb kirja kui selle aasta mõttetuim üritus, siis andsime endast parima ega jätnud enda lolluse pärast lasteüritust ära. Loodetavasti õppisime sellest arulagedusest midagi. Tegelikult oli plaan minna vaid kergele õhtusöögile sõpradega. Nii paariks tunniks...

Pühapäeval käisin Mirjamiga ka "Coco enne Chaneli" vaatamas. Üldiselt on mul hea meel,et mehega tookord "Avatari" vaatasin, sest kuigi Coco oli mu meelest üks väga hea film, siis kujutasin elavalt ette, kuidas L alguses oma haigutusi üritab varajata, aga lõpuks kõva häälega üle saali haigutab :D Aeglane tempo ja ei mingit actionit ega ameerikalikku kõigile meeldida püüdvat huumorit. Tõsine film, aga kellele meeldivad eluloofilmid ja Audrey Tautou, siis see film on teile. Imdb.com andmetel suhteliselt keskpärane film,aga mina annan 8 punkti julgesti.

Nii. Jaanuariga olen rahul.Sõpru on kohatud, perega on aega veedetud, kinos on käidud, kohvikut-restot ka väisatud. Ees on veel tänaõhtune Merja sünnipäev - jõuab tema minu lapsepõlvesõbrannadest esimesena üle 30 läve ehk algavad elu parimad aastad :) Ja siis muidugi Gretekese sünnipäevapidu Hello Kitty tordiga (kuigi Jens nõudis Pikne torti ka õele) ja suure hulga sõprade-sugulastega.

Nüüd tuleb jälle endale teatrit ja kontserti hankida veebruarisse. Ja kodus olles suutsin reisimisest unistada, ülla-ülla! Nii et reisiplaan on välja kujunenud septembriks ja nüüd vaja vaid piletid välja osta ;)

Kallid kõigile blogilugejatele!