Saaremaal

Tere, kullakallis blogi!

Pole ammu jälle arvutis jaksanud piisavalt kaua olla, et kirja miskit panna. Aga võiks ja peaks. Sest muidu lähevad asjad meelest. Juba praegu on raske meenutada, mis eelmisel nädalavahetusel tehtud sai. Aga seda nädalavahetust mäletan küll. Algas see ju juba nõnna ammu - kolmapäeva õhtul. Sest palusin abikaasal lisaks 1. maile puhata ka 2. mail ehk reedesel päeval. Ja algas meie sõit juba kolmapäeva õhtul haapsalu lähistele topule, külla laste tädile ja tädimehele, christelile (tädi misu) ja maidule (mati jennu keeles). Oi, täitsa põnev oli, sest see oli meie kõige esimene pikem sõit kahe lapsega ajastu jooksul. Nii et ma olin juba enne reisi algust piisavalt põnevli ja ärevil. Oli volbri õhtu. Meid võtsid vastu kostümeeritud nõiad laste vanaema ja kahe tädi näol. Kahjuks ei ole sellest õhtust pilte, aga nõiad olid nii vägevad, et jennu pistis röökima neid nähes. Täiesti vappus emme või issi süles ja röökis nii kõvasti, et polnud aru saada, mida ta tahtis öelda. Lihtsalt kisas. Aga tädi misu teda ei hirmutanud, tema sülle oli nõus minema. Tädi misu oli ka nõid, aga selline tore ja leebe välimusega nõid, mitte rohelise näo ja nõianinaga, vaid parajalt grimmi all ja sassis juustega. Selline tõeliselt nupsik! Naljatasime, et tädi christel on piisavalt saranane oma tõelisele välimusele :D Pagan, ägedad olid need nõiad, kahju, et jennu neid niiväga kartis, et nõiad pidid oma grimmi maha pesema, et jennu röökimise järele jätaks :P

Möödus õhtu "lõbusasti". Alguses täitsa toredalt tegelt. Grete liisa chillis issi kõhul baby björnis ja jens virutas liha sisse, nii et seda nägu. Grillisime ja chillisime topul aias ja muusika mängis, nõiad ehk siis selleks ajaks juba jälle tädid, sugulased ja vanaema, tantsisid ja emme-issi mugisid liha (ma ju suht nigel lihasöödik muidu). NO ja siis tuli öö ja tuli magama minna. Aga kardetavasti oli jens kaspar nõidadest nii shokeeritud, et magama ta ei jäänud. Oh eiiii, ta röökis ja kisas, nii et keegi ei saanud magama jääda. Ja loomulikult ei saanud ka seetõttu tema väike õde magama jääda, vaid kisas aeg-ajalt samuti. Emme-issi olid enesetapu äärel ja soovisid, et oleksid jälle nooremad ja vallalised :P Suutsin mõelda selle paari tunni jooksul juba, et põgenen ära, ÜKSI!, ja jätan POST IT paberil mehele teate: "ma ei suutnud seda" (nagu sex and the citys ükskord carrie maha jäeti). Aga see tundus kuidagi lame. Siis mõtlesin, et olen lahutusega kohe nõus ja jätan mõlemad lapsed issile, ei mingit protsessimist laste pärast. Aga mees ütles sama mulle, et ta jätab mõlemad lapsed parem mulle :D No vot. Siis tuli hea mõte lapsed nende tädide vahel ära jagada. See tädidele meeldiks, eksole, aga selleks ajaks, kui selle ettepanekuga lagedale tulin (hommikul), oli mõistus koju tagasi tulnud ja enam ei tahtnudki niiväga lapsi ära anda :D Igatahes jäi jens kaspar magama sel ööl kl 2!!!!! ja tema väike õde samuti. Appiiii kui jube see oli! Aga siinkohal olgu öeldud, et lapsed kasvavad siiani meie peres ja lahutuspaberid on määrimata, ihiiii.

Aga see oli alles reisi algus. Mõtlesin, et kui niimoodi reis algas, siis kas on üldse mõtet saaremaale spa-tama minna. No ei ole ju! Aga tagasi tallinnasse tundus ka nagu nüri kohe tulla. Ehk siis kes ei riski, shampust ei joo, onju. Läksimegi saarde. Aga topult ära sõites tuli 10 mintsa pärast meelde, et võtit ei andnud küll kellelegi, kes võiks kassi käia toitmas. Tagasisõit! Aga 2 minutit tagasi sõites avastasime, et sel juhul ei jõua enam praamile ja ilma bronnita pole lootust ka järgmisele praamile jõuda. Nii et taas keerasime ringi ja ikkagi praami suunas ja jääme lootma, et kallis sõbranna kristel on nõus kassi toitma (ka tema oma peikaga olid saaremaale minemas, aga pidid enne meid tallinnasse tagasi jõudma). Praamile jõudsime. Viimastena loomulikult, aga ikkagi jõudsime (njah, pilet väljastati 2 minutit enne praami lahkumist ja kiirust sai natuke ületatud, peab tõdema).

Aga kuressaares ootas meid ilus ilm ja tore hotell arensburg, kus ka detsembris olime puhkamas käinud. Ilusa ilmaga kohe õue jalutama ja einestasime trahter veskis. Mmmmm kui mõnus koht. Ja kui odav! Supid 35 krooni, soojad salatid 50 krooni ringis,suured soolased pannkoogid 45. Tunduvalt odavam, kui võrdväärses kohas tallinnas ja niiiii nämma. Lahe! See tegi tuju heaks ja meele rõõmsaks. Oli plaan ka eve-ly ja ummiga hängida, kes olid saarde jõudnud paar tundi varem. Aga kuna neil on saarel palju sõpru, siis jäi kohtumine järgmisse päeva, sest küll jõuab, mõtlesime. Sel õhtul einestasime sealsamas arensburgi lounge´is. Koos kahe lapsega :P Ega see just pidu ja pillerkaar olnud, nagu arvata võite. Sai kõvasti närve proovile pandud, jah. Jennu vihastas issi peale nii, et pistis kisama üle restorani ja päris kõvasti, nagu jennule kombeks. Sest issi julges talt võtta kukliampsu vms. Nii väike poiss, aga vot vihastamine on tal käpas. Ma ei saa aru, kuidas ja kust ta seda oskab, sest meie kumbki ei ole suuremad asjad vihastajad ega solvujad. Ei viska kodus silda, ei prõmmuta uksi ega kisa üksteise peale. Ehk et oleme inglid mis inglid :D Kuna söömisega läks arulagedalt palju aega, siis olin mina lõpuks laipväsinud ja kobisin üles tuppa. Jennu läks issiga spa-tama. Aga neile jäi täpselt 20 minutit, sest kell oli juba nii palju saanud, et spa pandi kinni. Ihiii niipalju siis minu spa-nädalvahetusest, sest ka hommikul ei jõudnud spa-sse :D Lubasin selle go spa-s tasa teha. Kuhu me veel esialgu polnud saanud, sest kaks nädalat enne sõitu "ärgates" öeldi mulle, et go spa-s pole ühtegi vaba tuba. AGa jäin ootelisti ja sinisilmse optimistina olin kindel, et küll mõni inimene ikka broneeringu viimasel hetkel üles ütleb. Loogiline ju! Laps jääb haigeks või murrab käeluu või läheb mehega tülli või tuleb komandeering vahele. On ju loogiline, pagan küll. Aga krt ja põrgu, ei vabanenudki!!! Käisime ise kohapeal küsimas 3 korda, helistasime sinna mitu korda. AGa ei ühtegi tuba. See tähendas teisel õhtul kojusõitu, saba jalge vahel :D Õnneks saime enne seda veel mõnusasti chillida: hommikul tore hommikusöök kahe lapsega (mis saabki lõbusam ja lõdvestavam olla :D ), mõlemal massaazid (juba läheb!), jalutuskäik kuressaares koos kissu ja ahtoga (eve-lyd nägime miis minutit, ummit üldse mitte - niipalju siis ühisest hängimisest ja chillimisest saares ihiii), veelkord trahter Veskis einestamine (esimene latte oli küll hapuks läinud piimaga tehtud, aga see viga sai parandatud ja ma ei pahandanud üldse, sest tuju oli hea) ja tõdemine, et kuressaare on üks paganama vahva koht, vaatamata sellele, et üheski spa-hotellis ei vabanenud ühtegi kaheinimesetuba!!!! Ja siis käisime veel natuke autoga sõitmas ja matkasime metsas lastega. Vääääga väsitav, aga nii rahustav ja hästi mõjuv, et siiani on hea ja tore olla. Koju jõudsime reede õhtul peale kella 22, nii et kahepäevane reis kahe lapsega. Täitsa paras esialgu.
Kui siia kõik detailid piinlikult täpselt kirja panna, kuidas kahe lapsega reisida on, siis ei tahaks keegi (kel juba juhuslikult ei ole) teist last niipeagi hankida :D. Seega las need detailid jääda ja loodame pigem, et sõpruskonnas tuleb lapsi juurde nagu vändras saelaudu :)