kruiis ja jennu ning tema pruudid

Tere kõikse pere ja sõbrad siinmaal ja välismaal, lõuna-ameerikas (vist kohe-kohe juba euroopas!), luxis ja brüsselis :)

Jälle pean tõdema, et aeg ei ole mul just suuremaid sõpru hetkel. Lihtsalt ei jätku aega enda jaoks ega oma blogi jaoks, nii kahju, kui see ka poleks. Nimelt on mind tabanud kevadväsimus vol 2! Kuidas see küll võimalik on, ei saa mina aru, sest päevad on ju järjest pikemad ja ei saa ka kurta halbade ilmade üle viimasel ajal. Peaks ju nagu energiat ja usinust jätkuma, või mis? Ja ega muud hullu polegi, kui et õhtuks olen kutu mis kutu. Mõtlen igast plaane endale õhtuks välja, et ohhh kui ükskord mõlemad lapsed magavad (nii 22.45 paiku), siis vot mina võtan kätte ja hakkan ajakirju lugema (rootsist sai ostetud kaks pereteemalist a la pere ja kodu rootsi keeles, et toosama ülikoolis tudeeritud keel päris ära ei ununeks ja endale kah huvitav ja armas lugemine), vaatan õhtuseid filme, istun mõnuga arvutis või nokitsen rootsi keele kallal. No ja ülla-ülla - ei jaksa ma miskit õhtul teha. Näiteks eile olin vabatahtlik ja lubasin mõlemad lapsed ise magama panna. Las issi kraamib-koristan veitsa ise vahelduseks ja pärast vaadaku telkut või lugegu raamatut. Ma panen kähku tited tuttu ja liitun ka mehekesega. No vot, plaan hea. Greteke andis kiiresti seekord alla, juba enne 23. Aga jennu, esiteks, ronis minu ja grete kaissu ja siples mis kole. Ei kuulanud ta emme sõna, et oma voodis magab laps, vaid vaja oli emme ja õe juures olla, kuigi issiga ollakse nõus oma voodist õhtujutte kuulama. Lugesin talle siis veitsa raamatut ja arutasime kahekesi, miks pardipojad ei tohi ilma emmeta vette minna :) Siis laulsime karumõmmi laulu ja ikka ja jälle uuesti. Ja lõpuks vist laulis jennu emme magama,mitte vastupidi :D Nähh sulle naise-mehe suhte hoidmisest, naine on unekott! Muska tuli kaissu ja ütles, et oiii kui armsasti ashton kutcher musitas, tahaks kaaaa. No läbi une kuulsin, aga siis magasin edasi nagu kott :D

Täna oli meil jälle see tore võimlemistund pere kõige pisemaga. Grete on väga tubli võimleja, vaata ja imesta! Muidu ta ikka päris draamakuninganna tihti, aga võimlemas on kukupai ja naerupall. Ei nuttu, ei mossitamist, ei vasturääkimist, teeb kõik ilusti kaasa :D Pärast rääkisin kasvatajaga jennust natukene ja selgus, et jennu ja sarah katariina pidid enam ja enam kaklema ja kraaklema. Olevat nagu itaalia perekond :D Ja mis ma selle teadmisega nüüd peale hakkan? Kes siis seda ei tea, et Jens on päris tubli jonnija ja ka teistelt asjade äratirimine ei ole tema jaoks mingi probleem. Mida rohkem ja jõulisemalt, seda uhkem! Keela, palju sa keelad, või õpetaja ja räägi, palju aga jaksad, ikka teeb tema nii, nagu talle meeldib. Jäär, teadagi. Läksin veevalajaga võimlemast linna, ära väsitatud võimleja peaks ju ometi nii väsinud olema, et magab tunde ja tunde järjest, nagu vanasti (s.o veel paar nädalat tagasi magati vabalt 4 h lõunaund). Pool tundi magaski, aga nagu emme sõpsidega moskva terrassile jõudis (just terrassile selle 10 kraadise ilmaga, sest siis saab ju tibuke tududa vankris õues, kui mõnus!), ärkas tema üles ja teatas, et emmel pole siin midagi vaja chillida või süüa! Ok, sain söödud kuidagi, aga laps süles ja väga mugav just polnud. Tüüpiline olukord viimased nädalad-kuud. Aga vähemalt siiani sain lõunasöögi nii söödud, et printsess magas, nüüd viimased paar nädalat ta kohe üldse ei salli, et emme sööb. Imelik :S Kui jalutama läksin, magas greteke edasi. Siis oli aeg juuksurisse minna ja plika klõpsti jälle üleval ja 2 tundi juuksuris oldi üleval, vahelduva eduga paremas ja halvemas tujus. Täna oli paras katsumuste päev (grete liisa näiteks ärkas kl 6 paiku ja hakkas kõva häälega jutustama ja seda tund aega)ja üldse mitte kõige meeldivamate uudiste päev. Aga vist olen saanud piisavalt magada viimasel ajal, nii et närvid jäid alles :)

Käisime gretsiga täna arstil pärast emme juuksuriskäiku. Kuna lõunatasin moskvas, siis takso peale raha ei raatsinud-tahtnud kulutada ja läksime reipal sammul jalgsi telliskivi perekeskusesse. Taaskord oli laps saanud vankris kenasti magusasse unne jääda, kui emme ta üles ajas, et kaaluda-mõõta. Oi, kuidas ajas vihaseks see väikese preili ja täitsa arusaadavatel põhjustel. Aga kaalus see 3,5 kuune ´prinsessa´ meil siis 5,9 kg ja pikkust 62 cm. Rohkem peaks sööma, arvas arst. Aga ilus laps, lisas ta minu rõõmuks :) 4 kg sünnikaalu juures on jah see 5,9 suht vähe, aga ega emme-issi tal ka väga prisked just ole (kuigi sain üks hommik mehelt meeldiva komplimendi: Nii tore pehme kõht sul! No aitähhhhhh!)

Õhtul aga tuli kirte-lee jennule külla ja läksime kõik koos vanaema eve juurde mõiku. Ihiii vanaema meid vist niipea külla ei kutsu, sest lapsed olid parasjagu mürakarud, tirisid kardinaid, hüppasid diivanitel, tegid kõva lärmi ja olid üldse parajad vembu-tembud. Mul oli päris lõbus :D Kraaklesid ja kaklesid, aga ka kallistasid ja naersid laginal koos. Üliarmas, kui te vaid näeksite :) Näiteks õpetasime jennule oma nime ütlemist. "Mis su nimi on"? Vaikus. Ütle: Jens Kaspar Pihkva. "Ei ole pitva, büäääääää, jens olen". Lausa nutma ajas see "pihkva" teda. Meie: "Oled ikka Pihkva". "ei oleeeeee pitva". Siis teatas kirte-lee: "mina olen pikva"! Nii, asi on ära otsustatud, tuleb vaid unelmate pulm korraldada. Hõissaa ja pulmad!

Et närvid taaskord proovile panna, nagu saaremaa reisist meil väheks oleks jäänud!, käisime gretega stockholmi kruiisil eelmisel nädalal. Minu armsad õpilased ja maili ja sirli lastega olid ka. Kirte-lee siis seekord ilma jennuta, sest nii suur enesetapja ma ka ei ole, et kahe lapsega reisile läheks. Jennul oli ka issiga hea. Reisi head küljed - kena vaheldus ja imeilus stockholm, nagu alati. Samuti nägin oma stockholmi sõbrantsi margitit. Lahe lugu see, et kui margitit näeb nüüd tänapäeval imeharva, siis ta oli just enne seda käinud perega eestis ja saime kõik koos triinu juures kokku ja grillisime-jutustasime. Stockholmis taas näha oli aga jälle tore. Ei saa kohe märkimata jätta, et margit ja triin olid mu kõige truumad eraõpilased läbi aegade. Käisid iga jumala pühapäev mul rootsi keele tunnis kodus ühetoalises ja hiljem ka siin kollasel tänaval. Ise oskasid juba nii niii hästi, aga ikka oli lust suur ja silm säras alati.Ja pärast nende õpetamist tundsin ka ise end väga õnneliku ja rahulolevana, sest sai ju tollal lahatud maailma kõik mured ja probleemid ära, rootsi keeles :) Vot ja siis läheb margit sõbrantsiga riiga väiksele tripile ja ennäe imet - kohtab seal rootsi kutti viktorit! Ja viktor tuleb ja küsib numbrit. Ja nii nad siis suhtlevad ja meilivad ja külastavad teineteist, kuni saabub sms: Kihlusime. Ja läheb natuke aega mööda, kui margit trallib oma kasvava punuga ringi ja abiellub. Ja kolib ära ja ongi rootslane valmis. Ja võib põhimõtselt nüüd mind hakaga rootsi keele alal harima :) Õnneks vähemalt triin on siiani eestis ja jumal tänatud, koos eesti ristoga! ihiiihihiiiii. Niimoodi siis jäädakse oma õpilastest ilma. Õpetad neid heatahtlikult, kuni tuleb väike "riia ots" ja läinud nad ongi. Enam ma ühtegi oma õpilast riiga ei luba :D Õnneks on margiti viktor niii kihvt mees, et ma ei imesta, et margit meie juurest ära läks :) (ei saa kohe mainimata jätta, et too viktor on ka advokaat). Ja meie lähme triinu perega koos suvel neile külla rootsimaale, laheeee. Saab jälle tantsu, tralli ja draamat :D

Nii, head küljed said otsa. Halvad küljed stocki reisi juures: Grete liisale üldse ei meeldi väikese pinna peal rahvamassid. Ehk siis kisa tehti õhtusöögi ajal laevas, hommikusöögi ajal laevas ja veelkord õhtusöögi ja hommikusöögi ajal. Ja üsna järjepidevalt, nii et emmel oli väga raske söömist nautida. Imelik oli muidugi see, et esimesel õhtul läksime ka show baari (õnneks ei tohi ka laeval suitsetada) ja seal oli kõva muusika ja meelelahutus, aga vot see talle meeldis. Chillis oma lutiga ja vahtis ringi, kuni jäi magama! Kuidas see võimalik on, et võrdlemisi vaikne sööma buffet restoranis ajas ta keema, aga hull lärm ja muusika meeldis nii väga, et naer tuli peale? Kuna aga mul hakkas imelik tunne imikuga kõva lärmi sees olla, kobisin 23 paiku ikkagi kajutisse. Järgmisel õhtul aga läksin kohe peale õhtusööki kajutisse, sest grete mõõt oli täis ja tahtis rahu ja vaikust. Tahtsin koju poja ja mehe juurde, aga pikk tee oli veel ees. Oli küll väljakutse ja raske see reis, aga ikkagi jäin rahul, sest meenutan parema meelega seda head, mis oli :)

Tegin ka reisi tarvis kiirpassi grete liisale, mille leho sai kätte täpselt enne reisi ja me jõudsime sadamasse nii, et juba öeldi valjuhääldist, et pardale minek on lõppenud. Aga kohale jõudsime, mis sest, et viimasel hetkel (kes seda ei teaks, et see juba meie stiil). Passi loomulikult ei küsinud keegi, aga kes oleks seda stressi pärast talunud, kui meid stockist tagasi poleks lubatud. Nii et minu odav kruiis (tutvused-tutvused :) ei olnudki enam nii odav tänu sellele krdi passile. Ja veelgi "lõbusam" uudis ootas mind tagasi jõudes sadamas - mees oli jätnud auto kohta, kus seda mitte teha ei tohiks ja auto oli teisaldatud :P See tähendas meie rahakotile veel 700 kroonist kergendamist trahvi ja teisaldamiskulu näol pluss taksosõit. Et siis minu odav reis :D

Nädalavahetus oli tore ja pererohke koos loomaaia, mõnusa söömisega ja ilusa emadepäevaga. Mäletate kindlasti minu sünnipäeva, kus leho toodud roos püsis täpselt tunnikese, kui jalad alt viskas :D Ja et õemees mait tõi mulle eluägeda pika kauni roosi. Nüüd on maidu toodud roos meie pere mõõtepuu ja leho leidis emadepäeval priit pressi juurest sama võimsa roosi :)))) Oi kus ma rõõmustasin! Kingid pidid tagantjärele tulema, kui finantsseisud paremad. Ehk siis any day now :D Yeee right.

Emmedele, st minu emale, leho emale ja meie põnnide emmele, tegin valge shokolaadi-toorjuustu tordi. Nämmmma. Tortide tort, ma ütlen, niiiiiiiiiii magus. Aga hää ka. Ja ise tegin suure armastusega, öösel kell 12 lõpetasin.

Lõpetuseks pean ära märkima, kui nutikas ma olen. Meil valmis siin laual üks mango, mille mees paar päeva tagasi tõi. Ma jumaldan mangosid, kui nad on parasjagu küpsed. Ootasin, kuni leho jennut tuttu läks panema ja pistsin pintslisse. Hästi ruttu, et keegi ei teaks-näeks. Leho ei jäänudki ise tuttu, vaid tuli veel kööki südaöist söömat tegema, aga nüüd on juba hilja mango järele küsida, sest see mõnuleb minu vatsas ihiiiii :) Ära siis nori oma naist, et tollel on pehme kõht, vaid vali sõnu, mees!