GO spa vol 2: puhkus ilma lasteta

Tere, kallad!

Meil on üldiselt täitsa kenasti läinud. Jens oli nädal haige, siis nädal terve ja nüüd on jälle köhas. Ehk siis: tere, eestimaa sügis-talv! Juba praegu on kergelt kopp ees sellest süsteemist, et nädal kodusistumist, nädal normaalset elu. Aga see on alles algus.

Hugo sai üle vaadatud - nii meeletult armas. Niikaua, kui mulle keegi tittesid juurde ei hangi, on kõik korras ja hästi :D Vaikselt hakkavad välja kujunema meie järgmse pikamaareisi plaanid, samuti ülejärgmine ja üleülejärgmine sihtkoht on suht-koht paigas, nii et järgmise 5-7 aasta sisse ei mahu ühtegi regulaarset mähkuvahetust :) Küll aga oleks vaja kusagilt hiiglama suur hunnik raha hankida, sest reisikihk on nii suureks läinud, et veedan jälle oma vabad momendis reisilehekülgedel - õudne, ma olen sõltlane! Õnneks on piisavalt vähe vaba aega pere, töö ja sõprade kõrvalt, nii et üleliia palju ma netis siiski ei istu ja õhtuti tuleb nii magus uni peale, et ka öösiti ma surfamas ei käi. Aga oma unistustes alati. Ja minu ennustuse kohaselt lendame kaugele maale juba talvel 2011.Ainult natuke oodata :D

Lapsed on meil vahepeal veelgi suuremaks kasvanud ja veelgi toredamaks sirgunud. Näiteks õpetab Jens Gretele iga päev uusi rumalaid sõnu ja koos põimivad nad nendest sõnadest viisijuppe. Lausa laulukesi. Jens võtab nt mõne laulu, mida ta enam-vähem oskab - kasvõi põdral maja metsa sees - ja teeb laulukese nii ümber, et seal on sees ainult rumalad sõnad. Õnneks ptui ptui ptui ei ole veel asi läinud päris roppusteni, vaid esialgu räägivad laulud küll kehaosadest ja kehast väljatulevatest asjadest, aga mitte need kõige ropumad, vaid sellised leebemad sõnad. Aga laulud võivad kesta kaua ja grete läheb eriti leili. Olen püüdnud rakendada erinevaid meetmeid - küll rääkinud rahulikult, et selliseid sõnad on rumalad ja nendest ei tehta laule (jens veel ei tea, et tehakse ja kuidas veel!) ja et see on rumal käitumine. Mõnikord oleme minu ja minu L ka pahaseks läinud, sest kaua võib! Aga ka sellest ei ole kasu. Ühesõnaga parim vist on tõesti põhimõtselt ignoreerida niikaua, kui asi päris üle piiri ei lähe.

Jens on meil muidu selline õrnake ja kergelt pirtsakas, nagu plika või nii. Tegin oma arust väga head ja lastepärast suppi kartulist, hapukurgist, porgandist, porrust ja hakklihast. Tilli panin peale. "Ei, tilli ma küll ei söö" ja porru kohta ütles" võta need pikad jupid ära, fuihhh". Ja kui viinamarja see on seemned, siis "Mina neid kividega viinamarju ei taha!".
Ükspäev tahtsin jensile oranzi särki selga panna. "Ei, ma ei taha seda, see ei sobi minu juustega kokku" ütleb tema, poisterahvas :) Ja ükski sokipaar talle ka tavaliselt ei meeldi, sest need ei sobi küll tema soenguga, küll tema pükstega, küll tema pluusiga kokku. Päris naljakas kutt on.

Ükspäev sai gretekene kusagilt 20 senti kätte ja pistis suhu. Ma olin just esmaabi kursustel käinud ja mõtlesin, et nojah, kui nüüd kätte ei saa, hakkan kohe tegutsema. Lõpuks sain kuidagi sendikese kätte ja ütlesin jennule kergendatult: "Mõtle, kui midagi oleks juhutnud". Jens ütles selle peale: "Jaaa, siis meil ei olekski enam raha alles" :D

Lisaks kõigele muule on Jens hakanud jälgima naiste paljaid kehi (kui võimalus avaneb). Alles hljuti ei teinud ta sellest mingit numbrit, aga nüüd kommenteerib tihti. Vaatas emme rindu ja küsis: "Emme, kas sul on tita kõhus või". Mul käis jõnks läbi,et misasja, kus sa tead??? Oma arust küll ei ole!. Jens nimelt pidas tisse kuidagi kõhu osaks ja arvas, et need on päris suured :D Kui aga lapsed üks õhtu korraks Kirte-Lee vanaema juures olid, et siis seal riided ära vahetada ja seejärel sünnipäevale minna, vaatas jens pealt, kuidas maili leele peoriided selga pani. Kui kirte-lee parajasti paljas oli, olevat jens vaadanud teda imetleva pilguga ja samal ajal ütles: "Sa oled nii ilus, kui sa paljas oled"! Vot et selline poeg siis. Peab väga kontrollima hakkama, mida me täpselt kodus teeme ja ütleme, et lasteaiast meile jennu kildude kogumikku varsti pihku ei pisteta.

Kui lapsed parasjagu kildu ei viska, siis nad kas müravad, kaklevad (seda ikka juhtub päris palju kohati) või vaatavad mõmmi ja aabitsat. Nad on nagu haiged jänesed selle järele ja mulle meeldib, et nad sealt nii mõndagi kasulikku õpivad. Nt et tuletikkudega ei tohi mängida ja et rebase reinu moodi kiusata ka kedagi ei tohi (jens oli muideks lasteaias kirte-leed kiusanud, nii et pani kirte-leele seebivett ühe teise sõbraga pähe. Varsti hakatakse vanemaid lasteaeda kutsuma poja ulaka käitumise eest?). Ja tähti õpivad nad ka. Jensiga me veel ise kirjutanud ei ole, aga päris palju tähti tunneb ta juba küll ja isegi grets õpib tema kõrvalt ja on vähemalt sama suur mõmmi ja aabitsa fänn kui jens. Meil on ikka see vana hea mõmmi ja aabitsa dvd-d, aasta oli siis 1977! Ma ei tahaks olla üks nendest vanematest, kes kasutab telekat lapsehoidjana, aga samas pool tunnikest kuni tunnike päevast vaadata mu meelest täitsa harivad lastesaadet ei ole vist üleliia suur patt. Vähemalt ise ma ennast hukka ei mõista :D

Samal ajal, kui lapsed viskasid kildu, kaklesid, musitasid ja mängisid, käisid aga vanemad vahepeal ka puhkamas. 2 ja pool päeva saaremaal, Go spa-s. Eelmisel nädalal, reedest pühapäevani ehk siis just sel ajal, kui lastel hakkas vaheaeg ja terve spa oli lällavaid ja kilkavaid lapsi täis. Meil lapsi kaasas ei olnud, aga laste kilked ka karvavõrdki ei häirinud, sest meie saime ju puhata! Alguses ma muidugi igatsesin lapsi, sest selline tunne oli, et kõigil teistel on ju lapsed kaasas ja meie ainukesene paneme rongakat, keskendudes iseendale ja oma naudingutele. Aga kui sai rahus tiibeti massaazi nautida ja enne seda väike eelroog go spa võrratus restos võtta, pärast seda aga linna minna otsima teisi saare pärleid, siis tundus, et ilma lasteta on ikka aeg-ajalt paganama mõnnnus! Reisisellidest sõbrad elo ja marek olid ka kaasas, ei olnudki hetkel ei kagu-aasias ega lõuna-ameerikas tuuritamas, vaid soostusid meiega saarde tulema. Jubelahe oli! Leidsime minu meelest sellise pärli, et jagan seda meelsasti oma sõpradega. Nimelt vinoteegi nimega Prelude, Arensburgi vastas praktiliselt. Selline hubane paigake, soolalambid ja veinikorkidest "kardinad", hästi hästi armas. Ja sommeljee oli ka hästi tore ja armas inimene. Söök oli võrratu - siia carpaccio ja ahvenafilee, magustoiduks pohla-õunakook kamajäätisega. Nii eestimaine ja suussulav, et seda lihtsalt peab minema proovima. Lisaks võtsime paar pudelit veini, mida sommeljee soovitas, nii et hiljem joodus poeveinid on meil kõik seisma jäänud ja hiljem siis kraanikausist alla lastud. Oleme vist jõudnud sinnamaani, et peame ka poest hakkama valima, mis veine osta ja mis veinid poodi jätta. Siiani oleme veine siiski natukene suvaliselt ostnud, st et alla 100krooniseid veine ei osta, aga liiga pikalt ka ei mõtle, mis veini osta. Nüüd siis oleme jõudnud snoobitsemise teisele tasemele. Ma ei tea, mis meist veel 10 aasta pärast saanud on, kui nüüd - 20ndates naine ja 30ndates mees (ihihiiii) - juba pirtsutavad ja tahavad parimat kööki ja kvaliteetveini! Oma kvaliteetsööma lõpetasime enne keskööd ja siis mängisime veel neljakesi toas Aliast, mis osutus väga meeleolukaks ja lärmakaks mänguks, aga nalja sai nabani. Teisel päeval käisime jälle spa-s, aga seekord grand rose spa-s saunatamas ja mulistamas, sest see on minu meelest vaieldamatult parim spa-osa saaremaal. Hästi mõnusalt romantiline ja loob kergelt jõulumeeleolu. Mitte, et ma seda hullult veel igatseks, aga hämar ja meeleolukas oli küll. Tollel päeval käisime kohalikus "makaronirestos" La Perlas söömas 125 krooniseid pastasid, mis olid natuke ülehinnatud,aga siiski head ja latte oli seal imehea, seda ütlesin ka rõõmsalt ettekandjale :). Õhtustasime aga GO spa restoranis. Alguses läks natsa nihu ja snoobid tallinnast pahurdasid kergelt. Olime bronninud laua neljale kl 21ks, aga meie laud oli ära antud ja siis saime kõige uksepoolsema laua, kus kõrval lapsed väga häälekalt mängisid ja mürasid. Õnneks saime head veini ja tuju läks jälle paremaks :D Ja veel paremaks läks tuju, kui saime varsti oma õige laua siiski kätte ja söök oli jällegi täiesti võrratu, nii et pärast kolme käiku ägisesime, aga siiski rahulolust. Oleme kergelt snoobistunud, aga õnneks mitte ülikriitilised, nii et ei ole mul ühtegi paha sõna öelda nende söögikohtade kohta, kus meie käisime. Kõik olid head ja nii palju kiidusõnu, nagu me seekord kuressaarde jätsime, pole me ammu jaganud mitte millelegi ega kellelegi. Vaata, mis teeb üks päris puhkusenädalavahetus inimestega, kes muidu aina töötavad ja kantseldavad lapsi. Kui panna Go spa ja Grand rose spa parimad küljed kokku, saaks lausa ideaalse spa! St siis, et spa osa kindlasti grand roselt, ülejäänu võiks olla vabalt go spa, va. go spa vannitoad tubades, sest need on küll pehmelt öeldes prostad võrreldes muuga seal. grand rose toad ja hotell ise on minu mäletamist mööda hästi armsad küll, aga seal ei ole jällegi nii head restot ja nii toredat lastetuba (mitte, et me seekord väga palju aega lastetoas oleks veetnud :D). Massaazid on go spa-s väga head, aga grand roses, mäletan, olid samuti head, kuid vist veitsa kallimad. Kuna meil õnnestus edukalt ühendada kaks väga head spa-d nii et käisime vahepeal paar tundi grand rose-s naudisklemas, siis ma viriseda ei taha ja panen oma puhkusele 5 kahe plussiga, sest see oli tänu spa-dele, seltskonnale ja söögile-joogile niii ilus ja lõbus, et sooviks seda igale sõbrale. See, mis summa me sinna seekord maha jätsime, las jääb meie enda teada, sest see ei olnud üleliia mõistlik :D Aga väga tihti me ju spa-tamas ei käi, nii et las ta olla. Mälestused jäävad, mis põhiline. Asju me ju endale väga ei taha, aga selle eest oleme superlaristajad, mis puudutab teenustesse, reismisse ja söömisse-joomisse. Ülla-ülla :)

Tagasi kodus olen käinud paar korda väljas söömas ja sõbranntamas laste kasvatamise ja töölkäimise vahepeale. Üks õhtu oli ses mõttes eriti äge, et sain nii süüa (Spiritis, väga hea!) ja ka kinno sõbrannadega. Vaatasime suht naistekat "Ugly Truth". Mina võin ju aeg-ajalt veidi otsekohene ja kriitiline olla, aga vot see film mulle jälle meeldis. Oli küll hollywood ja palju igasuguseid rohkem ja vähem intelligentsemaid nalju, aga no naersin nii, et silmad olid mitu korda ikka täitsa märjad ja kõht oli ka kõveras. Film oli iseensest küll lihtsakoeline nagu seda laadi romantilised komöödiad tavaliselt ju on, aga ikkagi mitte sisutühi ja veel vähem igav. Kogu aeg sai nalja, ka nn kurvematel hetkedel. Ja muidugi filmi peategelased - Katherine Heigl ja Gerald Butler - olid võrratud. Gerald no eriline kena mees mu meelest! http://www.forumcinemas.ee/movie/5044/ Kui mul päriselus simarõõme ei ole, siis mõned filmisilmarõõmud on ju igale abielunaiselegi lubatud, onju :)

Minu päris silmarõõm teeb siin kenal päiksepaistelisel pühapäevalõunal tööd, aga lähen võtan tal nüüd tagumikust kinni ja sunnin seltskondlik olema, sest kohe on välismaa pakikene brüsselist siin ja meil :) Ühed väga kallad väljamaalased Merle ja Joonas on äsja üle vaadatud, nüüd on aeg teise välismaa-silmarõõmu käes - Maria! Oleme juba ammu aega plaaninud mehega brüssel-luxemburg tripi teha, aga millal sa teed, kui üks kogu aeg töötab ja teine kogu aeg kas töötab, tegeleb köhapoistega või on kinos ja vaatab gerald butlerit :D
Nii et kui Muhhamed mäe juurde ei tule, siis tulevad mäed hoopis Muhhamedi juurde :)