lauluemme

Tere, kullad

Issand, lugesin Merle blogi ja tuli nii kange merle-jonni igatsus (vanasti kirjutasin jonnimerle, mis tekitas inimestes küismuse, et kes see merle on, kes kogu aeg jonnib? :D ). Ma ei tea, mitu aastat nad juba meie juurest ära on. Tahaks neid nii-nii väga näha ja jutustada ja kallistada... Oehhhh. Ja siis veel maria ka, sama kehtib tema kohta. Lihtalt võtab kätte ja kolib brüsselisse ja tema blogist saab nii piisavalt vähe aimu ta elust, et kange tahtmine on võtta üks brüsseli-luxi reis päevakorda. Aja või mees üles ja tutvusta oma briljantset plaani!

Kui lugesin Merle blogi,siis näis, et ma elan ikka eriti üksluist ja aeglast elu. Mõnes mõttes on see tõsi, aga no lastega ei saa igav kuidagi hakata. Kel lapsed käes, need teavad seda isegi :D Eile sai emmest punapea (issand, kui hirmus, oli mu esimene mõte), aga jens teateas, et emmel on ilusad juutsed. On vast sel poisil hea kasvatus, või mis? :) Ja ninatark on ta meil ka. Isadepäeval viisime jensi paariks tunniks vanaema eve juurde mängima ja mürama, ise samal ajal mööda poode joostes. Vanaema eve tegi siis lapsule ettepaneku, et teeks õige issile isadepäeva puhul muffineid, mis sa arvad? „Ei, äla tee. Me juba hommikul söime muffineid“, teatab meie arukas poja. No vot, õigus tal oligi, sest emme ärkas kella peale kl 8 hommikul üles ja hakkas kahe shokolaadi muffineid pähklitega küpsetama. Ikka selleks, et issi ärkaks shokolaadi lõhna peale üles issidepäeval :) Ja Jenspoiss teab küll, mis on hea, aga ega sellegipoolest saa kaks korda päevas muffineid teha, igavaks läheb ju! :D Ja kui te kuulete jennut kiitlemas, et tema emme laulab superstaaris, siis see paraku ei vasta tõele. Tegelt laulab tema emme (endiselt) ühes täiesti tavaliselt toredas segakooris ihiii. Superstaarist on asi kaugel, ma vaatan, et selle segakoorigagi hakkama saada :D

Kui laulukoorile juba jutt läks, siis jahhh, endiselt eksisteerin seal ja käin usinalt kohal, sest muidu ei saa muffigi aru, nagu olen juba enne siin pajatanud. Kui mingile laulupeo- või mõnele muule laulule pihta hakkan saama, siis võetakse juba kähku uus laul käsile ja siis on jälle mul nutuvõru suu ümber :D Aga no see tunne, kui üks hetk tõesti juba viisile ja rütmile pihta saad, on ka omaette uhke tunne. Juuksed lähevad kohe veelgi punasemaks uhkusest :D Ja laululaagris käisin tookord ka. Issi Leho oli grete liisale tubli issi ja rinnalaps sai emmeta hakkama ligi 10 tundi (senine rekord oli 3 h!). Ei tea, mis nad issiga kahekesi siis ära sõid ja jõid, aga laps oli täitsa rahul ja rõõsa õhtuks :) Muidugi põnevam osa koorilaagrist hakkas siis, kui mina õhtul koju tulin, aga no mul ju sarved maha joostud, nii et põdeda pole ka nagu miskit. Kõlab justnagu igavalt, eksole, aga 4,5 aastat koosolemist ei ole (veel?) ära tüüdanud ja noori musikaalseid mehehakatisi mu pilk ei otsi hetkel :D Aga nüüd laupäeval astun üles jõhvi konrserdimajas pisikese kontserdiga. Jumal tänatud, mitte solistina. See veel puuduks :D Täna tegime peda aulas nö. Peaproovi ja juba selle käigus võttis käed värisema ja põsed roosaks. Mis siis veel jõhvis saab? Ei ole ma ikka esinejaks loodud (ise veel õpetaja, ihhiiii). Titenduse kõrvalt tundub see laulukooris laulmine lausa karjäärina, kas teate. Et siis Kerttu the Karjäärimutt :D

Vahepeal oleme elanud sama sotsiaalset elu nagu alati – nädala keskel pigem perekeskne ja töö- või laulukoori tähe all (arvake, kumb kumba karjääri teeb?) ja nädala lõpupoole on ikka üks külastamine ja küllakutsumine. Eelmisel reedel olime rongavanemad. Kutsusime sõpsid külla – poolenisti lõuna-ameeriklased elo-mareki ja lapsega pere carri-eve. Jens teatas ka siis, et „elo, malet ja issi tulevad tülla“  Kui ta lasteaias niimoodi pidevalt räägib, siis varsti on mind saatmas haletsevad pilgud „no vaata, jälle see üksikema oma väikse titega tuleb jensile järele. Issi käib neil nagu kuuvarjutus külas“ :D Tegelt on asjalood nii, et mees on mul küll eriti usin töömesilane, aga rohkem issi kui paljud teised ja kodusemad issid kokku. Vohhhh! Ja jenspoja räägib aeg-ajalt, et armastab emmet ja issit. Ja et emme on armas ja issi kallis (vanaema õpetas). Ja see on muusika minu kõrvadele.
Aga siis see pihkvalik reede õhtu (sest nädal varem olime evelyl-ummil külas õhtu hiljani ja kaks varem oli meil sõps Kissu külas käinud ja kell oli lausa 2 öösel, kui kissu takso peale panime. Selleks ajaks olid mu kallis abikaasa ja kissu tühjendaud x kogus alkoholi. Kogustest ärgem siinkohal rääkigem :D) . No elo-marek niikuinii kella ei viitsi reede õhtul vaadata, aga et lastega pered ka asja nii käest lasid, oli muidugi suurem patt. Oi, kui mõni rootsi pere seda mu blogist praegu loeks, et lapsed said natuke enne 1 öösel alles magama, küll siis saaks sugeda! Aga kuna rootslased aru ei saa meie pisikesest keelest, siis uhkeldan veel ja ütlen, et paganama äge õhtu oli ja nii lõbus, et olnuks neid lapsi kasvõi 10 tükki – ikka poleks keegi neid tuttu pannud vist :D Eesti hipipere on palju toredam olla kui rootsi pedantlik „meie lapsed lähevad küll kell 8 juba tuttu“ pere ihii.

Jensupoja ja Greteke on viimasel ajal paremini läbi hakanud saama. Jennu niipalju enam ei kamanda ega riidle õekesega. Kuigi vahel küll tulevad "emmelikud" laused a la: "äla võta seda, no mis ma sulle läädin". Ja kaebab grete liisa peale. Ja kui ise mingi pahandusega hakkama saab, siis teatab emmele: grete liisa tegi. Kõige suurem sõda käib ikka puslede pärast. Grete liisa tahab ka juba pusledega mängida, st, et võtab tüki kätte ja paneb padavai minema tükiga või siis võtab terve pusle ja kallutab selle siis põrandale. Ja oi, kuidas see jenspoissi siis ärritab. Grete liisa seisab püsti laua najal, nõksutab end lõbusalt, puristab midagi omas keeles ja siis keerab jälle mingi käki kokku. Päris naljakas on. Aga üldiselt jens armastab ka lisaks emmele-issile oma õekest ja üldse on viimasel ajal kuidagi jonnivaesem ja hästi-hästi tubli laps. Kui jonn tuleb, siis emmel jälle karvad turris peas, aga no õnneks saame viimasel ajal paremini läbi ja kui tülitseme, siis "lepime ära, emme" tuleb ka järele juba :) Grete Liisal seevastu hakkab ka oma tahe kujunema, nii et juba tõstab häält, kui solvub miski asja peale. Ei anta emmel hingetõmbeaega vist kahe lapse jonni vahel. Jensil suur edusamm - hakkas enne kooliminekut (kuigi issi vahepeal juba arvas, et kui poiss ülikooli astub, siis hakkab regulaarselt potil käima) päris korralikult potil käima siin paar-kolm nädalat tagasi. Kui enne oli nii ja naa, siis nüüd on aint nii üldiselt. Une ajaks vaid paneme veel igaks juhuks mähku.

Blogi on selline koht, kus ikka päris kõigest rääkida ei saa, sest mine tea, kes lugema juhtub. Aga salajasemaid jutte saab ajada näiteks tasakesi lõunatades kohvikus kissuga (ja just siis peab leho eksülemus peale meile sattuma ja kõik ära rikkuma oma teooriatega, eksole!) või siis lattemammade regulaarsetel naistekatel (seekord me end segada ei lasknud, sest nagu urmo ukse vahelt sisse sai, aeti ta ruttu tagurpidi välja tagasi ja enne koju ei saa, kui plats puhas :D ) Nii et kui kellelgi on oma mehe kohta midagi taga rääkida, siis saab see ka tehtud. Ei oma ega võõrad mehed ole siin takistuseks, sest eksülemused lähevad ka lõpuks kohvikust minema (kaua nad ikka jaksavad naistega sammu pidada) ja oma mehed kihutatakse välja. Sest naiste jutud on püha!