sünnipäevad-sünnipäevad

Taas kodus!

Selleks korraks on remonditööd läbi ja meie viieliikmeline pere (kass ju ometi ka pereliige) õnnelikult koju jõudnud. Olime siidisabas poolteist nädalat. Nojah, selle ajaga harjus pead-jalad-koos eluga täitsa ära ja ega ma niiväga koju kippunudki. Esmaspäeva õhtuks oli garantiiremont omadega ühel pool, st võttis aega nädal aega. Teisipäeva õhtul käis mees!!! koristamas (kuigi olin öelnud,et saadame koristusfirma sisse, las löövad kodu läikima) ja veetis siin mitu head tundi. Tagasi jõudes olid lapsed pidzaamades ja naine käis ka juba, unenägu peas, ringi. Kolmapäeva õhtul naine lihtsalt ei jaksand-tahtnud-viitsinud kolida. Neljapäeva õhtul võtsin end lõpuks kokku - jätsime jennu seniks veel siidisappa, kui ise tulime siin asju lahti pakkima ja koristasin veelkord üle. Alles öösel saime omadega valmis ja ööbisime juba kodus. Mmmmmmm kui mõnus oli oma pehmes voodis magada (peab tunnistama, et sealne voodi on ikka paras nökats :P )ja oma kodus ärgata :)

Meil on uudist ka :) Ei, ma ei ole jälle rase :P Aga rõõmus olen ikkagi, sest sain oma sünnipäevakingi kätte mõned päevad varem. Kohvimasina. Täitsa minu oma! Ei ole ei jura, ei bossa, ei siemens. On hoopis DeLonghi. Käpaga masin, ise tuleb mässata, masin su eest midagi eriti ära ei tee. Alguses jahvatad ube (mmmmm missugune vapustav värske oa lõhn seal tuleb), siis valmistad kohvi ja vahustad piima, st keerutad piimatassi auru all ja varsti ongi piim kuum ning vahus :) Ütleme nii, et kell on 23.28 pühapäeva õhtul ja mees tegi mulle väikse koolituse, aga hilise tunni tõttu (või blondi pea?) ei oska täpselt öelda, palju mulle siis meelde jäi. Eks ma homme katsetan ise. Kui selgeks saan, siis olete kõik teretulnud meie juurde lattetama. Vot olengi siis täiskohaga lattemamma :D Kohvioad ostsime kaupsist kohe masinaga koos, mõnusad mahedamaitselised, sobivad ´kak ras´ latte või cappucino valmistamiseks. Kallid olid küll, aga ega naine iga päev 22 saa, eksju :) Ja ega ma siis neljapäevani suutnud oodata, vaja oli kohe masin üles panna. Põriseb ja müriseb päris korralikult, aga ükski laps üles õnneks ei ärganud.

Kui mööduv nädal on üsna rahulikult läinud,siis saabuv nädal on kujunemas pidu-möll-trall nädalaks. Kaks sünnipäevalast ühel nädalal tähendab ikka utoopilist möllu. Suure sünnipäeva korraldame vaid jens kasparile, minu tagasihoidlik sünnipäev möödub kohvi juues arvatavasti :) Külalisi tuleb kindlasti, aga hordide viisi koju kutsuda ei saa. Pisigrete on veel liiga õrnake ja hellake, et suurt seltskonda kutsuda. Nii ma siis võtangi külalisi vastu mõne kaupa. Kutseid välja ei saada, kes soovib, tuleb ise :) (enne võiks ette helistada-kirjutada). Ühe õhtu lubas kallis abikaasa mulle vabaks, nii et saan ilma aksessuaarita (grets) välja minna. Issi jääb tittesid kantseldama ja mina saan paar-kolm tundi puhata ja chillida. Tundub juba ette tore!

Gretsil oli juba kahe kuu sünnipäev. Nii suur laps. Käisime mõõtmas-kaalumas kah:
5180 gr ja 58,5 cm pikk. Selline sale plikake meil. Aga tubli. Sünnipäeva pidasime lausa kaks korda. Õigel päeval oli terve pere kohal - nii emme-issi, venna ja kass jesse kui ka vanaemad, vanaisa ja tädid. Tädipojad kah. Küll oli lõbus - kokapoiss indrek tegi elunämmat sushit ja gretsi emps tegi kooki. sellest oli juba jutt, et banaani-kreekapähklikook mascarpone-sidruni kreemiga. Järgmisel päeval, külmana, oli kook veelgi maitsvam. Ja tädid tõid gretsile printsessi (või haldja?) krooni ja võlukepikese, mis talle kohe ka kätte susati. Ega ta veel ise haara, aga kuidagi tal see peos püsis. Kõigil oli nalja nabani. See on see, kui grets on ainuke plika minupoolses peres, st kolme õe peale on hetkel 4 poissi ja 1 tüdruk.
Peale klouni tegemsise on grete liisa täitsa tubli võimleja. Laseb endaga palju rohkem teha, kui arvata julgesin. Juba ootan teisipäeva, mil taas on võimlemispäev. Varsti lähme muusikatundi ka. Kõik lapsed laulma! Jennu ja Kirte-Lee varsti on kõvad laulukõrid, küll te näete. Jääb vaid loota, et kui jennu peaks näiteks etv laulukoori saama, siis ta otse-eetris nina nokkima või puuksutama ei hakka :D Tuleb veel enne seda kõvasti kasvatustööga tegelda.

Jennu tädi tinnu õmbles lapsele sünnipäevaks kardinad. Rong Thomasega, hirmus armsad. Küll on see lastetuba nüüd kohe rõõmsam. Ja poppy kapp sai ka nädalavahetusel kokku pandud issil ja indrekul kahepeale. Samuti nii-nii armas, poisi ja tüdruku ja lepatriinudega. Saab laste riided kottidest ja kapitagustest välja võtta ja ilusasti uude mahukasse kappi panna. Lastetuba hakkab ilmet võtma. Lõpuks ometi! Kevad käes ja kohe on energiat ja tahtmist rohkem. Kui nüüd korralikult magada ja puhata ka veel saaks ja grete liisa gaasid ära lõppeksid, oleks elu lausa magus. No magus on ta niikuinii (koogid, ohhh need koogid), aga tahaks lusti ja lillepidu ka. Esialgu on õhtud ikka veel väsitavad. Olenevalt õhtust nutab pisigrete natuke, palju või väga palju. Reedel nuttis mitu-mitu tundi õhtul, aga eile ja täna (ptui-ptui-ptui) läks paremini - nuttu on olnud piisavalt vähe, et rahulikuks ja rõõmsaks jääda. Gaase vähem ja vähem, aga vahel on ju muud mured ka, mis lapse nutma ajavad. Äge on see, et nuttu on üldiselt ikka aina vähem, aga naeratusi järjest rohkem. Ja mis ema südant veelgi rohkem rõõmustaks kui laste naer ja rõõm. Jennu armastab oma pisiõde väga ja tahab teda pidevalt kallistada-musitada-pai teha. Ja emmele ka, muidugi. Varsti vastab grets jennule samaga. Praegu on grets paras tembu (vahel ka vembu) - nimelt ärkab ta iga jumala öö üles nii 5-6 vahel ja on hädas oma kinnise ninaga. Ikka ja endiselt lähme teise tuppa, puhastan nina ja tõmban kollid välja, aga siis läheb pliksil uni ära ja nii me siis passime üleval ca tunni. Kuni jääme uuesti magama. Vahel magame tunnikese, vahel lausa paar. Vahel võtan oma koogiraamatu (minu piibel!) välja ja lehitsen ja mõtlen, mida järmgisena küpsetada. Väääga mõnus tegevus kell viis hommikul :D Aga nüüd on mul uus armastus - mu kohvimasin - ja saan end reipaks ja rõõmsaks igasuguste ööde järel. Vähemalt nii ma end lohutan.

Ja alanud see meie sünnipäevanädal ongi. Hurrraaaaa!!!